Jehoova annab teada oma eesmärgi

1., 2. Kuidas on Jehoova inimperele oma eesmärgist teada andnud?

PEREKONNAS, kus vanemad armastavad oma lapsi, arutatakse pereasju koos lastega. Samas mõtlevad vanemad hoolega, mida nad lastele ütlevad. Nad räägivad vaid sellest, mida lapsed oma vanuses suudavad mõista.

² Samamoodi on Jehoova andnud inimperele teada üha rohkem üksikasju oma eesmärgi kohta. Ent ta on teinud seda alles siis, kui selleks on olnud õige aeg. Tehkem lühiülevaade sellest, kuidas Jehoova on läbi ajaloo andnud rohkem teavet kuningriigi kohta.

3., 4. Kas Jehoova on inimajaloo kulu ette määranud? Selgita.

³ Messia kuningriik ei kuulunud algselt Jehoova eesmärgi juurde. Miks nii? Jehoova ei määranud ette inimajaloo kulgu, vaid andis inimestele vaba tahte. Ta andis Aadamale ja Eevale teada, milline on tema eesmärk seoses inimkonnaga. Jumal ütles: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see.” (1. Moos. 1:28.) Jehoova soovis ka seda, et nad austaksid tema seatud hea ja halva norme. (1. Moos. 2:16, 17.) Aadam ja Eeva oleksid võinud otsustada Jumalale kuuletuda. Kui nemad ja nende järeltulijad oleksid seda teinud, poleks Jumala eesmärgi täitumiseks olnud vaja Kristuse juhitavat kuningriiki. Niisugusel juhul elaksid praegu maa peal täiuslikud inimesed, kes kõik teeniksid Jehoovat.

⁴ Saatana, Aadama ja Eeva vastuhaku pärast ei loobunud Jehoova oma eesmärgist täita maa täiusliku inimperega. Jehoova hoopis otsustas viia see täide teisel moel. Tema eesmärk pole kui rong, mis peab sihtkohta jõudmiseks sõitma vaid teatud rööbastel ja mida võidakse rööbastelt välja ajada. Kui Jehoova on kord öelnud, mis on tema eesmärk, ei suuda ükski jõud universumis takistada selle täideminekut. (Loe Jesaja 55:11.) Kui miski ähvardab sulgeda ühe rongitee, valib Jehoova teise.a (2. Moos. 3:14, 15.) Omal ajal annab ta ustavatele jumalateenijatele teada uuest viisist, kuidas ta kavatseb oma eesmärgi täide viia.

 5. Kuidas otsustas Jehoova Eedenis tekkinud olukorra lahendada?

⁵ Jehoova otsustas lahendada Eedenis tekkinud olukorra kuningriigi abil. (Matt. 25:34.) Sel inimajaloo süngel hetkel hakkas Jehoova heitma valgust abinõule, mille kaudu ta taastab inimkonna algse seisundi ja heastab kogu kahju, mida on kaasa toonud Saatana võimuhaaramiskatse. (1. Moos. 3:14–19.) Jehoova aga ei teinud üksikasju kuningriigi kohta ühekorraga teatavaks.

 6. Mida Jehoova tõotas, kuid mida ta ei andnud teada?

⁶ Jehoova tõotas juba esimeses prohvetiennustuses, et tuleb üks „järeltulija”, kes purustab mao. (Loe 1. Moosese 3:15.) Tol ajal aga ei antud teada, kes on see järeltulija ja kes on mao järeltulijad. Möödus veel umbes 2000 aastat, enne kui Jehoova heitis sellele valgust.b

 7. Miks osutus Aabraham väljavalituks ja mida olulist me sellest õpime?

⁷ Jehoova otsustas, et tõotatud järeltulija tuleb Aabrahami kaudu. Aabraham osutus väljavalituks seetõttu, et ta võttis kuulda Jehoova häält. (1. Moos. 22:18.) See õpetab meile midagi väga olulist: Jehoova annab teada oma eesmärgi üksnes neile, „kes teda kardavad”. (Loe Laul 25:14.)

8., 9. Mida avaldas Jehoova tõotatud järeltulija kohta Aabrahamile ja Jaakobile?

⁸ Rääkides ingli vahendusel oma sõbra Aabrahamiga, avaldas Jehoova esimest korda ühe tähtsa detaili: see järeltulija on inimene. (1. Moos. 22:15–17; Jaak. 2:23.) Aga kuidas pidi see inimene mao purustama? Ja kes on see madu? See, mida Jehoova hiljem teada andis, vastas neile küsimustele.

⁹ Jehoova otsustas, et tõotatud järeltulija tuleb Aabrahami pojapoja Jaakobi kaudu, kellel oli tugev usk Jumalasse. (1. Moos. 28:13–22.) Jehoova tegi Jaakobi kaudu teatavaks, et see tõotatu põlvneb Jaakobi pojast Juudast. Jaakob ennustas, et see Juuda järglane saab valitsuskepi, kuningliku võimu sümboli, ja et talle „kuuletuvad rahvad”. (1. Moos. 49:1, 10.) Selle ütlusega Jehoova näitas, et tõotatud järeltulijast saab valitseja, kuningas.

10., 11. Miks andis Jehoova rohkem teada oma eesmärgist Taavetile ja Taanielile?

¹⁰ Ligikaudu 650 aastat pärast Juuda päevi andis Jehoova rohkem teada oma eesmärgist kuningas Taavetile, kes oli Juuda soost. Jehoova kirjeldas Taavetit kui „meest, kes on talle südame järele”. (1. Saam. 13:14; 17:12; Ap. t. 13:22.) Kuna Taavet oli jumalakartlik inimene, otsustas Jehoova teha temaga lepingu ja lubas talle, et üks tema järeltulijatest valitseb igavesti. (2. Saam. 7:8, 12–16.)

¹¹ Umbes 500 aastat hiljem avaldas Jehoova oma prohveti Taanieli kaudu täpse aasta, millal tõotatud messias ehk võitu maa peale tuleb. (Taan. 9:25.) Taaniel oli Jehoovale „väga kallis”, sest ta austas sügavalt Jehoovat ja teenis teda lakkamata. (Taan. 6:16; 9:22, 23.)

12. Mida paluti Taanielil teha ja miks?

¹² Kuigi Jehoova lasi Taanielil ja teistel ustavatel prohvetitel üles tähendada palju üksikasju tõotatud järeltulija ehk messia kohta, polnud neil veel aeg mõista kirjapandu täit tähendust. Näiteks pärast seda, kui Taaniel oli saanud nägemuse Jumala kuningriigi rajamisest, öeldi talle, et tal tuleks see prohvetiennustuse raamat niikauaks kinni pitseerida, kuni saabub Jehoova määratud aeg, mil „tõest arusaamine süveneb”. (Taan. 12:4.)

13. a) Kes oli tõotatud järeltulija? b) Kuidas heitis Jeesus valgust prohvetiennustusele, mis on kirjas 1. Moosese 3:15?

¹³ Jehoova näitas selgelt, et Jeesus on see tõotatud järeltulija, kuningas Taaveti järglane, kes hakkab kuningana valitsema. (Luuka 1:30–33; 3:21, 22.) Kui Jeesus teenistust alustas, hakkas otsekui päike paistma, nii et inimesed võisid paremini mõista Jumala eesmärki. (Matt. 4:13–17.) Näiteks kõrvaldas Jeesus katte sellelt, kes on 1. Moosese 3:14, 15 mainitud „madu”, kui ta ütles, et Kurat on „mõrtsukas oma tee algusest peale” ja „vale isa”. (Joh. 8:44.) Johannesele antud nägemuses osutas Jeesus, et „algne madu” on see, „keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”.c (Loe Ilmutus 1:1; 12:9.) Samas nägemuses näitas Jeesus, kuidas ta tõotatud järeltulijana viib lõpuks täide Eedenis antud prohvetiennustuse ja purustab Saatana, nii et teda pole enam olemas. (Ilm. 20:7–10.)

14.–16. Kas esimese sajandi jüngrid mõistsid alati Jeesuse sõnade täit tähendust? Selgita.

¹⁴ Nagu me esimesest peatükist nägime, kõneles Jeesus väga palju kuningriigist. Samas ei rääkinud ta oma jüngritele kõigest, mida nad tahtsid teada. Isegi kui ta jutustas mõningatest üksikasjadest, mõistsid ta järelkäijad nende täit tähendust alles palju hiljem, mõnel puhul lausa sajandeid hiljem. Toome mõne näite.

¹⁵ Aastal 33 tegi Jeesus selgelt teatavaks, et Jumala kuningriigi kuninga kaasvalitsejad valitakse maa pealt ja nad saavad elada vaimolenditena taevas. Tema jüngrid ei saanud aga sellest kohe aru. (Taan. 7:18; Joh. 14:2–5.) Samal aastal juhtis Jeesus mõistujuttude abil tähelepanu sellele, et kuningriik rajatakse alles hulk aega pärast seda, kui ta on läinud taevasse. (Matt. 25:14, 19; Luuka 19:11, 12.) Jüngrid ei taibanud seda tähtsat mõtet ning küsisid Jeesuselt pärast tema ülesäratamist: „Kas sa taastad praegu Iisraeli kuningriigi?” Jeesus aga ei selgitanud seda tol korral täpsemalt. (Ap. t. 1:6, 7.) Veel rääkis Jeesus sellest, et tal on „teisi lambaid”, kes ei kuulu tema kaasvalitsejate „väiksesse karja”. (Joh. 10:16; Luuka 12:32.) Seda, mida need kaks rühma endast kujutavad, hakkasid Kristuse järelkäijad selgelt mõistma alles tükk aega pärast kuningriigi rajamist aastal 1914.

¹⁶ Jeesus oleks võinud maa peal olles rääkida oma jüngritele väga paljustki, kuid ta teadis, et nad ei suuda kõike vastu võtta. (Joh. 16:12.) On näha, et esimesel sajandil avaldati kuningriigi kohta rohkelt teavet, aga polnud veel käes aeg, mil tõest arusaamine pidi süvenema.

17. Mida meil tuleb teha, et mõista kuningriiki puudutavaid tõdesid, ning mida me lisaks sellele vajame?

¹⁷ Jehoova tõotas Taanielile, et „lõpuajal” hakkavad paljud hoolega uurima, mis on Jumala eesmärk, ja „tõest arusaamine süveneb”. (Taan. 12:4.) Fraas „hoolega uurima” viitab sellele, et tõest arusaamise nimel on vaja kõvasti vaeva näha. Aga ükskõik kui põhjalikult me Piiblit ka ei uuriks, ei mõistaks me täpselt kuningriiki puudutavaid tõdesid, kui Jehoova ei aitaks meil neist aru saada. (Loe Matteuse 13:11.)

18. Kuidas on need, kes Jehoovat kardavad, ilmutanud usku ja alandlikkust?

¹⁸ Nii nagu Jehoova aitas järjest paremini mõista kuningriigiga seotud tõdesid enne aastat 1914, aitab ta seda teha ka lõpuajal. Neljandast ja viiendast peatükist me näeme, et Jumala rahval on tulnud viimase saja aasta jooksul korduvalt muuta oma arusaamu. Kas see tähendab seda, et Jehoova pole olnud oma rahvaga? Otse vastupidi! Ta toetab oma teenijaid. Miks? Sest need, kes teda kardavad, ilmutavad kahte talle meelepärast omadust: usku ja alandlikkust. (Heebr. 11:6; Jaak. 4:6.) Jehoova teenijad usuvad, et kõik Piibli tõotused lähevad täide. Nad tunnistavad alandlikult, et on vahel valesti aru saanud sellest, kuidas need tõotused täituvad. Selline alandlik suhtumine ilmneb hästi 1925. aasta 1. märtsi Vahitornist, kus öeldi: „Me teame, et Issand on iseenda seletaja, tema on see, kes seletab oma Sõna enda rahvale, ning ta teeb seda oma äranägemist mööda ja omal ajal.”

19. Mida on Jehoova aidanud meil mõista ja miks?

¹⁹ Kui aastal 1914 rajati kuningriik, ei olnud Jumala rahval täit selgust, kuidas täituvad kuningriigiga seotud ennustused. (1. Kor. 13:9, 10, 12.) Suurest innust näha Jumala tõotuste täitumist on mõnikord tehtud valesid järeldusi. Eelmainitud Vahitornis oli veel üks mõte, mis on aastate jooksul kinnitust leidnud. Seal öeldi: „Paistab, et kõige kindlam on järgida järgmist reeglit: meil pole võimalik prohvetiennustusi täielikult mõista enne, kui need on täitunud või kui need on parajasti täitumas.” Nüüd, kus me elame lõpuaja lõpus, on paljud kuningriigiga seotud ennustused täitunud või täitumas. Kuna Jumala rahvas on alandlik ja valmis oma arusaamu muutma, on Jehoova aidanud sel oma eesmärki üha paremini mõista. Tõest arusaamine on tõepoolest süvenenud!

20., 21. Kuidas mõjutasid muudatused arusaamades esimese sajandi kristlasi?

²⁰ Kui Jehoova näitab oma rahvale selgemalt, mis on tõde, tuleb ilmsiks, mis on tema teenijate südames. Kas usk ja alandlikkus ajendavad meid muudatustega kaasa minema? Just nii pandi proovile esimese sajandi keskel elanud kristlased. Kujuta ette, et oled tolle aja juudikristlane. Sa pead sügavalt lugu Moosese seadusest ja tunned uhkust selle üle, et oled iisraellane. Kuid siis saadab apostel Paulus kogudustele püha vaimu mõjul kirjutatud kirjad, kus ta ütleb, et Moosese seadust ei pea enam täitma ja et Jehoova on hüljanud Iisraeli rahva ning on nüüd hakanud koguma vaimset Iisraeli, kuhu kuulub nii juute kui ka teistest rahvastest inimesi. (Rooml. 10:12; 11:17–24; Gal. 6:15, 16; Kol. 2:13, 14.) Kuidas sina reageeriksid?

²¹ Alandlikud kristlased nõustusid Pauluse selgitusega, mille ta oli püha vaimu mõjul saanud, ja Jehoova õnnistas neid. (Ap. t. 13:48.) Teised aga panid neid muudatusi pahaks ja tahtsid jääda oma seisukoha juurde. (Gal. 5:7–12.) Kui nad oma seisukohta ei muutnud, kaotasid nad võimaluse saada Kristuse kaasvalitsejaks. (2. Peetr. 2:1.)

22. Kuidas sa suhtud muudatustesse, mis puudutavad Jumala eesmärgist arusaamist?

²² Viimastel aastakümnetel on Jehoova aidanud paremini aru saada kuningriigiga seotud üksikasjadest. Näiteks on ta selgitanud, millal eraldatakse kuningriigi tulevased alamad neist, kes ei soovi head sõnumit kuulda võtta, otsekui lambad eraldatakse kitsedest. Samuti on ta meile õpetanud, millal saab täis arv 144 000; mida tähendavad kuningriiki puudutavad mõistujutud ja millal saab viimane võitu taevasse.d Kuidas sa oled neile selgitustele reageerinud? Kas need on sinu usku tugevdanud? Kas sa näed neis tõendit selle kohta, et Jehoova õpetab pidevalt oma alandlikke teenijaid? Seda raamatut lugedes võid tõesti veenduda, et Jehoova on Jumal, kes annab jumalakartlikele inimestele teada üha rohkem üksikasju oma eesmärgi kohta.