Ülevaatajad on koguduse karjased

OMA maise teenistuse ajal tõendas Jeesus, et ta on „hea karjane”. (Joh. 10:11.) Nähes talle õhinal järgnevaid rahvahulki, „hakkas tal neist kahju, sest need inimesed olid vaevatud ja vintsutatud nagu lambad, kel pole karjast”. (Matt. 9:36.) Peetrusele ja teistele apostlitele ei jäänud märkamata see, kuidas ta teistest hoolis. Kuidas Jeesus küll erines Iisraeli võltskarjastest, kes jätsid Jumala karja sedavõrd hooletusse, et lambad olid laiali pillutatud ja vaimselt nälginud! (Hes. 34:7, 8.) Jeesus andis head eeskuju selles, kuidas lambasarnaseid inimesi õpetada ja nende eest hoolitseda, olles valmis nende eest koguni oma elu andma. Tema eeskuju õpetas apostlitele, kuidas aidata neil, kellel on usku, pöörduda tagasi oma karjase Jehoova juurde. (1. Peetr. 2:25.)

² Kord Peetrusega rääkides rõhutas Jeesus, kui tähtis on toita lambaid ja teha karjasetööd. (Joh. 21:15–17.) Kahtlemata läks see Peetrusele väga südamesse ning hiljem manitses ta 1. sajandi kogudusevanemaid: „Hoidke teie hoolde usaldatud Jumala karja ja teenige ülevaatajatena, mitte sunnitult, vaid meeleldi Jumala ees, mitte kasuahnelt, vaid innukalt, mitte peremehetsedes nende üle, kes kuuluvad Jumalale, vaid olles karjale eeskujuks.” (1. Peetr. 5:1–3.) Peetruse sõnad käivad ka nüüdisaegsete ülevaatajate kohta. Jeesust jäljendades teenivad vanemad kogudust hea meelega ja innukalt, olles karjale eeskujuks ja Jehoova teenistuses eestvedajaks. (Heebr. 13:7.)

³ Võime olla tänulikud, et koguduses on püha vaimu kaudu määratud ülevaatajad. Nad teevad meie heaks palju. Näiteks innustavad ülevaatajad igaüht ja pööravad kõigile koguduses tähelepanu. Nädalast nädalasse juhatavad nad hoolsalt koguduse koosolekuid, kus kõik saavad vaimset toitu. (Rooml. 12:8.) Pingutused, mida nad teevad, et kaitsta Jumala karja kahjulike mõjude, näiteks kurjade inimeste eest, annavad meile vaimse turvatunde. (Jes. 32:2; Tiit. 1:9–11.) Kui näeme neid kuulutustöö esirinnas, ergutab see meidki olema tegusad ja kuulutama head sõnumit iga kuu. (Heebr. 13:15–17.) Nende tublide meeste kaudu, kes on otsekui annid, on Jehoova kandnud hoolt koguduse tugevdamise eest. (Efesl. 4:8, 11, 12.)

⁴ Et koguduse eest oleks hästi hoolt kantud, peavad ülevaatajateks määratud mehed vastama Piiblis esitatud nõuetele. Ainult sel juhul, kui nad neile nõuetele vastavad, võib öelda, et neid on määranud ametisse püha vaim. (Ap. t. 20:28.) Tuleb tunnistada, et pühakirja normid kristlikele ülevaatajatele on kõrged, kuna ülevaatajaks olemine on tõsine vastutus. Kuid need normid pole nii kõrged, et neile ei suudaks vastata kristlikud mehed, kes tõesti armastavad Jehoovat ja on meeleldi valmis tema tahet täitma. Kõigile peaks olema ilmne, et ülevaatajad on sellised inimesed, kes rakendavad Piibli nõuandeid kõigis eluvaldkondades.

⁵ Apostel Paulus loetles 1. kirjas Timoteosele ja kirjas Tiitusele peamisi pühakirja nõudeid, millele ülevaatajad peavad vastama. Tekstis 1. Timoteosele 3:1–7 kirjutas ta: „See, kes pürgib ülevaatajaks, igatseb üllast tööd. Ülevaataja peab seepärast olema laitmatu, ühe naise mees, kõiges mõõdukas, kaine mõistusega, korralik, külalislahke, pädev õpetaja, mitte joodik ega vägivaldne, vaid mõistlik, mitte vaidlushimuline ega rahaarmastaja, vaid mees, kes oma peret hästi juhib ning kelle lapsed on sõnakuulelikud ja käituvad hästi (sest kui keegi ei oska omaenda peret juhtida, kuidas saab ta siis kanda hoolt Jumala koguduse eest?), mitte vastpöördunu, et ta ei läheks uhkeks ja talle ei saaks osaks sama kohtuotsust mis Kuradile. Tal peab olema ka hea maine väljaspool kogudust, et temast ei hakataks rääkima halba ja ta ei satuks Kuradi püünisesse.”

⁶ Paulus kirjutas Tiitusele: „Ma jätsin sind Kreetale, et sa seaksid korda, mis oli korrast ära, ja määraksid igas linnas ametisse kogudusevanemaid, nagu ma sind käskisin. Kogudusevanem peab olema selline, keda ei saa milleski süüdistada, ühe naise mees, kellel on usklikud lapsed, sellised, kellele ei saa süüks panna pöörast käitumist ega mässumeelsust. Sest Jumala majapidajana peab ülevaataja olema selline, keda ei saa milleski süüdistada. Ta ei tohi olla ülbe, kergesti ärrituv, joodik, vägivaldne ega kasuahne, vaid peab olema külalislahke, armastama head, olema kaine mõistusega, õiglane ja ustav ning ennast hästi valitsema. Ta peab õpetades pidama kinni usaldusväärsest sõnast, et ta võiks innustada teisi õige õpetusega ja noomida neid, kes sellele vastu räägivad.” (Tiitusele 1:5–9.)

⁷ Kuigi pühakirja nõuded kogudusevanematele võivad esialgu tunduda üle jõu käivatena, peaksid kristlikud mehed siiski selle ameti poole pürgima. Kui nad ilmutavad häid kristlikke omadusi, mida ülevaatajatelt nõutakse, innustavad nad sellega teisigi samamoodi tegutsema. Apostel Paulus kirjutas, et need inimestest annid on selleks, „et nad suunaksid pühasid õigel teel, teeniksid teisi, ehitaksid üles Kristuse keha, kuni me kõik saavutame ühtsuse usus ja Jumala poja põhjalikus tundmises, täiskasvanu taseme, Kristuse täielikkusele vastava kasvu”. (Efesl. 4:8, 12, 13.)

⁸ Ülevaatajad ei ole liiga noored ega vastpöördunud, vaid sellised, kellel on kristliku elu kogemusi, laialdased teadmised ja sügav arusaamine Piiblist ning ehtne armastus koguduse vastu. Nad julgevad sõna võtta ja patustajaid manitseda, et kaitsta niiviisi kogudust igaühe eest, kes võiks püüda seda enda huvides ära kasutada. (Jes. 32:2.) Kõik koguduses võivad näha, et ülevaatajad on vaimselt küpsed mehed, kes on siiralt huvitatud Jumala karja heaolust.

⁹ Need, kes vastavad ülevaatajatele esitatud nõuetele, tõendavad oma eluga, et neil on praktilist tarkust. Kui kogudusevanem on abielus, tuleb tal kinni pidada kristlikust abielunormist – olla ühe naise mees ja selline, kes oma peret hästi juhib. Kui ülevaatajal on usklikud lapsed, kes on sõnakuulelikud ja käituvad hästi ja kellele ei saa süüks panna pöörast käitumist ega mässumeelsust, võivad vennad ja õed kindlustundega tema poole pöörduda, et küsida nõu ja juhatust seoses perekonna ja kristliku eluga. Ülevaataja on ka laitmatu ja selline, keda ei saa milleski süüdistada ja kellel on hea maine isegi väljaspool kogudust. Tema vastu ei tohiks olla võimalik esitada ainsatki põhjendatud süüdistust kohatus käitumises, mis kahjustaks koguduse mainet. Teda ei tohiks olla hiljuti noomitud raske väärteo pärast. Sel juhul võivad usukaaslased temast eeskuju võtta ja olla kindlad, et ta hoolitseb hästi nende vaimse heaolu eest. (1. Kor. 11:1; 16:15, 16.)

¹⁰ Seesuguseid nõuetele vastavaid mehi, kes teenivad kristlikku kogudust, võib võrrelda Iisraeli vanemate meestega, keda iseloomustati kui „tarku, mõistlikke ja kogenud mehi”. (5. Moos. 1:13.) Kristlikud kogudusevanemad pole patuta, ent koguduses ja ümbruskonnas tuntakse neid kui ausaid ja jumalakartlikke mehi, kes on pikema aja jooksul tõendanud, et elavad kooskõlas Jumala põhimõtetega. Kuna nad on laitmatud, saavad nad rääkida koguduse ees puhta südametunnistusega. (Rooml. 3:23.)

¹¹ Mehed, kes on kõlblikud saama ülevaatajaks, on kõiges mõõdukad ega oota ei endalt ega teistelt liiga palju. Nad pole fanaatikud, vaid nende eluviisi iseloomustab tasakaalukus ja enesevalitsus. Mõõdukus ilmneb sellistes valdkondades nagu söömine, joomine, puhkus, hobid ja meelelahutus. Nad on mõõdukad alkohoolsete jookide pruukimisel, sest nad ei tohi olla joodikud ega anda kellelegi alust süüdistada neid purjutamises. Inimene, kelle mõtlemisvõime on alkoholi tõttu häiritud, kaotab kergesti enesevalitsuse ega ole suuteline seisma koguduse vaimsete huvide eest.

¹² Koguduse tegevuse juhtimine nõuab mehelt korralikkust. Tema head harjumused ilmnevad nii ta välimuses, kodus kui ka igapäevastes tegemistes. Selline mees ei lükka vajalikke tegemisi edasi; ta mõistab, mida on tarvis teha, ning teeb vastavalt sellele plaane. Ta peab kinni Jumala põhimõtetest.

¹³ Ülevaataja peab olema mõistlik. Ta peab olema suuteline tegema vanematekogu liikmetega koostööd ja säilitama ühtsust. Tal tuleks õigesti suhtuda endasse ning mitte olla liiga nõudlik teiste suhtes. Mõistliku inimesena ei ole ülevaataja põikpäine ega pea enda seisukohti kaasvanemate omadest paremaks. Teiste juures võivad paremini ilmneda omadused või võimed, milles tema pole ehk nii tugev. Kogudusevanem on mõistlik, kui rajab oma järeldused kindlalt pühakirjale ja püüab jäljendada Jeesus Kristuse eeskuju. (Filipl. 2:2–8.) Kogudusevanem pole vaidlushimuline ega vägivaldne, vaid osutab teistele kohast lugupidamist ja peab neid endast ülemaks. Ta ei ole ülbe ega nõua, et alati tehtaks tema eelistuse või seisukoha järgi. Ta ei ärritu kergesti, vaid on teistega suheldes rahumeelne.

¹⁴ Peale selle on koguduse ülevaatajaks määratud mees kaine mõistusega. See tähendab, et ta on kainelt kaalutlev ega tee otsuseid tormakalt. Tal on hea arusaamine Jehoova põhimõtetest ja nende rakendamisest. Kui keegi on kaine mõistusega, on ta vastuvõtlik nõuannetele ja suunamisele. Ta ei ole silmakirjalik.

¹⁵ Paulus tuletas Tiitusele meelde, et kogudusevanem on selline, kes armastab head. Ta peab olema õiglane ja ustav. Need omadused ilmnevad tema suhetest teistega ning sellest, et ta seisab kindlalt selle eest, mis on õige ja hea. Ta on jäägitult Jehoovale pühendunud ning seisab järjekindlalt Jumala õiglaste põhimõtete eest. Ta hoiab usaldusasju enda teada. Samuti on ta külalislahke, meeleldi valmis teisi aitama ja kasutama enda omandit teiste heaks. (Ap. t. 20:33–35.)

¹⁶ Et koguduse ülevaataja võiks täita oma ülesannet tõhusalt, peaks ta olema pädev õpetaja. Paulus ütles Tiitusele, et kogudusevanem „peab õpetades pidama kinni usaldusväärsest sõnast, et ta võiks innustada teisi õige õpetusega ja noomida neid, kes sellele vastu räägivad”. (Tiit. 1:9.) Ta oskab arutleda, tuua tõendeid, lükata ümber vastuväiteid ja esitada pühakirja õpetusi nii selgelt, et teised veenduvad selles, mis on õige, ja nende usk saab tugevamaks. Ülevaataja oskab selliselt õpetada nii soodsal kui ka ebasoodsal ajal. (2. Tim. 4:2.) Tal on kannatlikkust, et tasaselt manitseda eksijat või veenda kahtlejat ja innustada teda tegema usust ajendatud häid tegusid. See, et ülevaataja on pädev õpetaja – kas siis kuulajaskonna ees rääkides või kellegagi isiklikult vesteldes –, tõendab, et ta vastab sellele tähtsale nõudele.

¹⁷ Kogudusevanematel on oluline olla kuulutustöös innukad. Peaks olema ilmne, et nad püüavad ka selles osas järgida Jeesust, kes pidas hea sõnumi kuulutamist äärmiselt tähtsaks. Jeesus tundis huvi jüngrite vastu, aidates neil saada tõhusateks hea sõnumi kuulutajateks. (Mark. 1:38; Luuka 8:1.) Kogudusevanemate otsustavus võtta tihedast ajakavast hoolimata aega kuulutustööks ajendab tervet kogudust olema samuti innukad. Ja kui kogudusevanemad kuulutavad nii oma pere kui ka teistega, on tulemuseks vastastikune julgustus. (Rooml. 1:11, 12.)

¹⁸ Sellest kõigest võib jääda mulje, et neilt, kes teenivad ülevaatajatena, nõutakse väga palju. Kindlasti ei vasta ükski ülevaataja Piiblis esitatud kõrgetele normidele täiuslikult, kuid samas ei tohiks ühelgi ametissemääratud kogudusevanemal neist omadustest nii märgatavalt vajaka jääda, et seda võiks tõsiseks puuduseks pidada. Osadel vanematel on ühed tugevad küljed, teistel jälle teised. Tulemuseks on see, et vanematekogus on olemas kõik head omadused, mis on vajalikud Jumala koguduse õigeks juhtimiseks.

¹⁹ Soovitades mehi ülevaatajaametisse, hoiab vanematekogu meeles Pauluse sõnu. Ta lausus: „Ma [ütlen] igaühele teist: ärge arvake endast liiga palju, vaid suhtuge endasse tasakaalukalt, igaüks nii, nagu Jumal talle usku on andnud.” (Rooml. 12:3.) Iga kogudusevanem peaks ennast teistest alamaks pidama. Mitte keegi ei tohiks olla „liiga õiglane”, kui analüüsitakse kellegi kõlblikkust. (Kog. 7:16.) Hoides selgelt meeles nõudeid, mida pühakiri ülevaatajatele esitab, soovib vanematekogu teha kindlaks, kas arutluse all olev vend vastab neile normidele mõistlikul määral. Arvestades inimeste puudustega ning vältides erapoolikust ja silmakirjalikkust, esitavad kogudusevanemad oma soovitused viisil, millest ilmneb kohane lugupidamine Jehoova õiglaste normide ja koguduse heaolu vastu. Nad palvetavad ja kaaluvad igat soovitust ning järgivad püha vaimu juhatust. See on üks vastutusrikkaid ülesandeid, mida nad täidavad kooskõlas Pauluse manitsusega „Ära kiirusta kellelegi käsi peale panema”. (1. Tim. 5:21, 22.)

²⁰ Mehed, kes vastavad kõlblikkusnõuetele, tõendavad, et neid juhib püha vaim, ja nad ilmutavad oma elus selle vilja. Paulus toob välja vaimu vilja üheksa tahku, milleks on „armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, lahkus, headus, usk, tasadus ja enesevalitsus”. (Gal. 5:22, 23.) Niisugused ülevaatajad on õdedele ja vendadele kosutuseks ning aitavad neil ühtselt Jumalat teenida. Nende käitumisest ja tööst on näha, et neid on määranud ametisse püha vaim. (Ap. t. 20:28.)

²¹ Koguduse ühtsuse edendamiseks on vanematel hädavajalik teha koostööd. Nende isiksused võivad olla väga erinevad, kuid vanematekogu ühtsus säilib, kui nad kuulavad üksteist lugupidavalt isegi siis, kui nad pole kõigega nõus. Seni kui ei rikuta ühtki Piibli põhimõtet, peaks igaüks olema valmis järele andma ja toetama vanematekogu lõppotsust. Paindlikkus näitab, et vanemat juhib „ülalt lähtuv tarkus”, mis on „rahumeelne, mõistlik”. (Jaak. 3:17, 18.) Ükski vanem ei tohiks arvata, et ta on teistest üle, ega teistele survet avaldada. Kui vanemad teevad vanematekoguna koostööd, teevad nad tegelikult koostööd Jehoovaga. (1. Kor. 12. ptk; Kol. 2:19.)

²² Küpsed kristlikud mehed peaksid soovima saada ülevaatajaks. (1. Tim. 3:1.) Kuid kogudusevanema kohustuste täitmine eeldab tööd ja ohvrimeelsust. See tähendab usukaaslaste teenimist, nende vajaduste ja vaimse heaolu eest hoolitsemist. Ülevaatajaks pürgimine tähendab seda, et püütakse vastata pühakirjas esitatud kõlblikkusnõuetele.

²³ Võib juhtuda, et vennal, kes on kaua aega kogudust ustavalt teeninud, tekivad terviseprobleemid või pole ta muul põhjusel, näiteks kõrge ea tõttu, võimeline täitma kõiki ülevaataja kohustusi. Sellegipoolest tuleks temast lugu pidada ja suhtuda temasse kui kogudusevanemasse, seni kuni ta on ametisse määratud. Tal ei tarvitse oma piiratud võimaluste tõttu sugugi ametist loobuda. Ta väärib ikka veel kahekordset austust, mida osutatakse kõigile kõvasti tööd tegevatele vanematele, kes annavad koguduse karjastena oma parima.

²⁴ Kui aga vend arvab, et tal oleks muutunud isiklike olude tõttu, mis piiravad tema teenimisvõimalusi, parem kogudusevanema ametist loobuda, võib ta seda teha. (1. Peetr. 5:2.) Temast tuleks siiski lugu pidada. Kuigi tal pole enam vanema ülesandeid ega kohustusi, saab ta endiselt teha koguduses palju head.

²⁵ Vanemad täidavad koguduses mitmesuguseid ülesandeid. On vanematekogu koordineerija, sekretär, teenistusülevaataja, Vahitorni-uurimise juhataja ning „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaataja. Paljud vanemad teenivad kuulutustöögrupi ülevaatajana. Vanemad täidavad neid ülesandeid kindlaksmääramata aja jooksul. Muidugi, kui mõni vend ära kolib või ei suuda täita oma kohustusi tervislikel põhjustel või ta ei vasta enam pühakirja nõuetele, valitakse tema ülesannet täitma mõni teine vanem. Kogudustes, kus pole piisavalt ülevaatajaid, on ehk ühel vanemal tarvis täita rohkem kui ühte ülesannet, seni kuni mõni vend vastab nõuetele ja ta kogudusevanemaks määratakse.

²⁶ Vanematekogu koordineerija juhatab vanematekogu koosolekuid. Ta teeb alandlikult koostööd teiste vanematega, et Jumala karja eest hoolitseda. (Rooml. 12:10; 1. Peetr. 5:2, 3.) Ta peaks olema hea organiseerija ja tegema oma tööd hoolsalt. (Rooml. 12:8.)

²⁷ Sekretär tegeleb koguduse paberitööga ja hoiab vanemaid kursis olulise infoga. Kui vaja, võib talle appi määrata mõne teise vanema või tubli koguduseabilise.

²⁸ Kõige kuulutustööga seonduva eest kannab hoolt teenistusülevaataja. Ta kavandab korrapäraselt külastusi kõigisse kuulutustöögruppidesse nii, et korra kuus ühel nädalavahetusel külastab ta üht gruppi. Väiksemates kogudustes, kus on vähe kuulutustöögruppe, võib ta igat gruppi külastada kaks korda aastas. Oma külastuse ajal juhatab ta kuulutustöökoosolekut, läheb koos grupiga kuulutama ning aitab kuulutajaid seoses korduskülastuste ja piibliuurimistega.

²⁹ Üks erilisi ülesandeid koguduses on teenida kuulutustöögrupi ülevaatajana. Tema kohuseks on 1) olla sügavalt huvitatud iga grupiliikme vaimsusest; 2) aidata grupiliikmetel osaleda kuulutustööl korrapäraselt ja kogu südamest ning teha seda rõõmuga; 3) aidata grupis olevaid koguduseabilisi ja anda neile väljaõpet, et nad võiksid pürgida ülevaataja ameti poole. Vanematekogu otsustab, millised vennad sobivad kõige paremini täitma seda vastutusrikast ülesannet.

³⁰ Kuna tegemist on paljunõudva ülesandega, peaks grupi ülevaataja olema võimaluse korral kogudusevanem. Seda võib täita ka võimekas koguduseabiline senikaua, kuni selle töö saab üle võtta mõni kogudusevanem. Niisugust koguduseabilist nimetatakse grupi sulaseks, kuna ta ei ole koguduses ülevaataja, ning oma ülesannet täites teeb ta tihedalt koostööd kogudusevanematega.

³¹ Grupiülevaatajal on veel üks oluline ülesanne: olla eestvedaja kuulutustööl. Tema regulaarsus, innukus ja entusiasm nakatab ka teisi grupiliikmeid. Kuna kuulutajad hindavad julgustust ja abi, mida pakub üheskoos tegutsemine, tuleks töötada välja enamikule sobiv grupiga kuulutamise kava ja sellest ka kinni pidada. (Luuka 10:1–16.) Ülevaataja peab korraldama nii, et alati oleks piisavalt territooriume. Tavaliselt juhatab ta kuulutustöökoosolekut ja organiseerib kuulutustööle minemise. Kui ta ei saa ise kohal olla, peaks ta korraldama nii, et mõni teine vanem, koguduseabiline, või kui neil pole võimalik, siis võimekas kuulutaja täidaks neid kohustusi, nii et kuulutajatele antaks vajalikku juhatust.

³² Grupiülevaataja teeb aegsasti plaane teenistusülevaataja külastuseks, teatab grupile külastusest ja ergutab seda põnevusega ootama. Kui terve grupp on külastusest teadlik, saavad kõik seda rõõmuga toetada.

³³ Kõiki kuulutustöögruppe hoitakse sihilikult väiksena. See võimaldab ülevaatajal saada kõigi grupiliikmetega tuttavaks. Armastava karjasena tunneb ta südamlikku huvi igaühe vastu. Ta julgustab grupiliikmeid ja innustab neid osalema kuulutustöös ja käima koguduse koosolekutel. Samuti püüab ta aidata igaühel vaimselt tugevana püsida. Haigele või masendunule mõjub hästi kogudusevanema külastus. Mõningaid võib ülevaataja innustav soovitus või nõuanne ajendada pürgima koguduses uute ülesannete poole, et õdesid ja vendi veel paremini teenida. On loogiline, et enamasti suunab grupiülevaataja oma pingutused tema gruppi määratud kuulutajate aitamiseks. Ent kogudusevanema ja karjasena tunneb ta huvi kõigi vastu koguduses ja on valmis aitama igaüht. (Ap. t. 20:17, 28.)

³⁴ Üks grupiülevaataja kohustusi on ka koguda kuulutustööaruandeid oma grupi liikmetelt. Ta annab need aruanded edasi sekretärile. Iga kuulutaja võib aidata grupi ülevaatajat, kui esitab oma aruande õigel ajal. Kuulutaja võib anda oma aruande iga kuu lõpus otse grupiülevaatajale või panna selle kuningriigisaalis aruannete jaoks mõeldud kasti.

³⁵ On mõningaid kohustusi, mida täidab koguduse teenistuskomitee, kuhu kuuluvad vanematekogu koordineerija, sekretär ja teenistusülevaataja. Näiteks annab teenistuskomitee heakskiidu kuningriigisaali kasutamiseks pulmade ja matuste puhul. Selle ülesanne on ka moodustada kuulutustöögrupid. Samuti kiidab see heaks abi- ja üldpioneerteenistuse ja muud avaldused. Teenistuskomitee töötab vanematekogu juhtimise all.

³⁶ Need vennad – ja ka Vahitorni-uurimise juhataja, „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku ülevaataja ning teised, kes kuuluvad vanematekogusse – saavad oma ülesannete kohta juhendid harubüroolt.

³⁷ Iga koguduse vanematekogu saab regulaarselt kokku, et arutada koguduse vaimse edenemisega seotud küsimusi. Üks selline koosolek toimub ringkonnaülevaataja külastuse ajal. Peale selle saadakse kokku umbes kolm kuud pärast igat ringkonnaülevaataja külastust. Muidugi võivad vanemad tulla kokku ka muudel aegadel, kui olukord seda nõuab.

³⁸ Kuigi ülevaatajad on ebatäiuslikud, innustatakse kogudust neile alluma, sest see on Jehoova korraldus. Ta peab ülevaatajaid vastutavaks nende tegude eest. Nad esindavad teda ja tema teokraatlikku juhtimist. Heebrealastele 13:17 ütleb: „Kuuletuge ja alistuge neile, kes on teie seas eestvedajad – sest nad valvavad teie järele, teades, et neil tuleb selle kohta aru anda –, et nad teeksid oma tööd rõõmuga ja mitte ohates, sest see tooks teile kahju.” Nii nagu Jehoova kasutab püha vaimu, et kedagi ametisse määrata, kõrvaldab ta sellesama vaimu kaudu ametist need ülevaatajad, kes ei ilmuta vaimu vilja ja kelle eluviis ei vasta pühakirja nõuetele.

³⁹ Kas ei hinda me koguduse ülevaatajate tublit tööd ja head eeskuju? Kirjas Tessaloonika kogudusele manitses Paulus vendi: „Me palume teid, vennad, pidage lugu neist, kes teevad teie seas kõvasti tööd ja juhatavad teid Isanda teenistuses ja manitsevad teid. Hinnake neid kõrgelt nende töö pärast.” (1. Tess. 5:12, 13.) Suur osa koguduse ülevaatajate raskest tööst kulub selleks, et meil oleks Jumalat kergem ja meeldivam teenida. Samuti mainib Paulus 1. kirjas Timoteosele, kuidas meil tuleks ülevaatajatesse suhtuda, öeldes: „Vanemaid, kes kogudust hästi juhivad, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes näevad kõvasti vaeva, et Jumala sõna rääkida ja õpetada.” (1. Tim. 5:17.)

⁴⁰ Mõned vanemad määratakse patsientide külastusgrupi liikmeteks. Teised teenivad haiglasidekomiteedes ning külastavad haiglaid ja arste, et innustada neid jätkama Jehoova tunnistajate ravimist ja pakkuda neile infot vereta alternatiivravi võimaluste kohta. Teised ülevaatajad edendavad kuningriigitööd sellega, et aitavad ehitada ja hooldada kuningriigi- ja kokkutulekusaale või teenivad kokkutulekukomitees. Kogu vennaskond hindab väga selliste ülevaatajate kõva tööd ning valmisolekut kasutada oma aega ja energiat sel viisil. Tõesti, me peame „niisuguseid mehi kalliks”. (Filipl. 2:29.)

⁴¹ Juhtiva kogu korraldusel seatakse võimekad vanemad teenima ringkonnaülevaatajatena. Harubüroo määrab nad külastama kogudusi nende ringkonnas ja nad teevad seda tavaliselt kaks korda aastas. Samuti külastavad nad regulaarselt üldpioneere, kes teenivad kõrvalisel territooriumil. Ringkonnaülevaataja koostab külastuste kava ja teatab sellest aegsasti igale kogudusele, et tema külastus tooks häid tulemusi.

⁴² Vanematekogu koordineerija juhib ettevalmistuste tegemist, et külastus võiks olla kõigile vaimselt kosutav. (Rooml. 1:11, 12.) Olles saanud teate külastusest ning infot ringkonnaülevaataja ja tema naise vajaduste kohta (kui ta on abielus), hoolitseb vanematekogu koordineerija teiste vendade abiga selle eest, et oleks olemas majutus ja muu vajalik. Ta kannab hoolt, et kõik, sealhulgas ringkonnaülevaataja, oleksid neist korraldustest teadlikud.

⁴³ Ringkonnaülevaataja võtab vanematekogu koordineerijaga ühendust seoses koosolekute ja kuulutustöökoosolekute ajakavaga. Need korraldatakse vastavalt ringkonnaülevaataja soovitustele ja harubüroo juhenditele. Kõik peaksid saama aegsasti teada, millal toimuvad koosolekud koguduse, pioneeride ning vanemate ja koguduseabilistega, ning kus ja millal on kuulutustöökoosolekud.

⁴⁴ Teisipäeva pärastlõunal vaatab ringkonnaülevaataja koguduse kuulutajate aruandeid, infot koosolekutel kohalviibijate arvu ja territooriumide kohta ning raamatupidamist. See annab talle ettekujutuse koguduse võimalikest vajadustest ja sellest, kuidas aidata neid, kelle ülesanne on nende valdkondadega tegeleda. Vanematekogu koordineerija peaks kandma hoolt selle eest, et vajalikud dokumendid jõuaksid õigeks ajaks ringkonnaülevaataja kätte.

⁴⁵ Külastuse ajal võtab ringkonnaülevaataja võimalust mööda aega selleks, et õdede ja vendadega vestelda, näiteks koosolekutel, kuulutustööl, koos süües või muul ajal. Peale selle kohtub ta vanemate ja koguduseabilistega, et pakkuda neile pühakirjal põhinevat nõu, soovitusi ja julgustust, mis aitab neil täita oma ülesannet hoolitseda Jumala karja eest. (Õpet. 27:23; Ap. t. 20:26–32; 1. Tim. 4:11–16.) Ta saab kokku ka pioneeridega, et neid julgustada. Ja kui mõni pioneer vajab seoses teenistusega abi, annab ta lahkelt nõu.

⁴⁶ Kui koguduses on muid asju, millele tuleks tähelepanu pöörata, pakub ringkonnaülevaataja külastusnädala jooksul oma abi nii palju kui võimalik. Kui nädalast ei piisa, võib ta anda kogudusevanematele või teistele nõu teha uurimistööd, et leida, mida pühakiri antud olukorra kohta ütleb. Kui oleks vaja, et harubüroo midagi ette võtaks, esitavad ringkonnaülevaataja ja vanemad harubüroole selle kohta üksikasjaliku aruande.

⁴⁷ Kogudust külastades viibib ringkonnaülevaataja koguduse tavapärastel koosolekutel. Neis võidakse aeg-ajalt teha muudatusi kooskõlas juhenditega, mida antakse harubüroo kirjades. Ta peab kõnesid, mille eesmärk on kogudust innustada, motiveerida, õpetada ja usus kinnitada. Ta püüab igaühes kasvatada armastust Jehoova, Jeesus Kristuse ning organisatsiooni vastu.

⁴⁸ Üks ringkonnaülevaataja külastuse eesmärke on ergutada kuulutajaid innukalt osalema kuulutustööl ja anda selleks praktilisi soovitusi. Paljudel on võimalik sättida oma ajakava nii, et nad saavad teha sel nädalal rohkem kuulutustööd, olles näiteks abipioneer. Need, kes soovivad tema või ta naisega koos kuulutada, võivad selleks kokkuleppe teha. Palju häid tulemusi võib anda see, kui ringkonnaülevaataja või tema naine võetakse kaasa piibliuurimistele või korduskülastustele. Lisapingutusi, mida sa teed, et külastusnädalal rohkem kuulutada, hinnatakse väga. (Õpet. 27:17.)

⁴⁹ Igal aastal peetakse kõigis ringkondades kaks ringkondlikku kokkutulekut. Nende organiseerimise eest vastutab ringkonnaülevaataja. Ta määrab kokkutuleku ülevaataja ning abiülevaataja. Nad teevad kokkutuleku organiseerimisel temaga tihedat koostööd. See võimaldab ringkonnaülevaatajal koondada põhitähelepanu kokkutuleku programmile. Ringkonnaülevaataja määrab võimekad vennad hoolitsema mitmesuguste osakondade eest. Samuti korraldab ta pärast igat kokkutulekut ringkonna raamatupidamise revideerimise. Kord aastas tuleb ringkondlikule kokkutulekule kõnelema harubüroo esindaja. Mõni ringkond on vaja jagada väiksemateks osadeks, sest vahemaad on pikad või kogunemispaigad väikesed. Seetõttu toimub mitu ringkondlikku kokkutulekut.

⁵⁰ Ringkonnaülevaataja esitab oma kuulutustööaruande iga kuu lõpus otse harubüroole. Ta esitab harubüroole ka kulud, mis on seotud reisimise, toidu, elukoha ja muu tema töö tegemiseks hädavajalikuga, juhul kui neid kulusid pole katnud kogudus, mida ta külastas. Reisivad ülevaatajad on kindlad, et nagu Jeesus tõotas, saavad nende materiaalsed vajadused rahuldatud, kui nad peavad Jehoova kuningriiki kõige tähtsamaks. (Luuka 12:31.) Kogudused mõistavad, kui eriline võimalus on osutada külalislahkust neile pühendunud vendadele, kes neid teenivad. (3. Joh. 5–8.)

⁵¹ Igas Jehoova tunnistajate harubüroos kogu maailmas moodustab kolm või enam vaimselt küpset venda harubürookomitee. See juhib kuulutustööd riigis või riikides, mis kuuluvad selle harubüroo ülevaatuse alla. Üks komiteeliige on harubürookomitee koordineerija.

⁵² Need, kes teenivad harubürookomitees, tegelevad asjadega, mis puudutavad kõiki harubüroo territooriumil olevaid kogudusi. Komitee juhatusel kuulutatakse head sõnumit kuningriigist tervel harubüroole määratud territooriumil ning moodustatakse kogudusi ja ringkondi, et hoolitseda kuulutustööpõllu eest. Harubürookomitee pöörab tähelepanu ka misjonäride ning eri-, üld- ja abipioneeride tegevusele. Kui toimuvad kokkutulekud, teeb harubürookomitee mitmesuguseid korraldusi ja määrab ülesandeid, et kõik toimuks „viisakalt ja korra järgi”. (1. Kor. 14:40.)

⁵³ Mõningates maades, mis kuuluvad teise riigi harubüroo järelevaatuse alla, määratakse ametisse maakomitee. See võimaldab maakomitee territooriumil tööd paremini juhtida. Maakomitee tegeleb Peeteli kodu ja bürooga seotud asjadega, samuti kirjavahetuse ja aruannetega ning hoolitseb kuulutustöö eest. Maakomitee teeb harubürookomiteega koostööd, et edendada kuningriigitööd.

⁵⁴ Juhtiv kogu määrab ametisse kõik harubürookomitee ja maakomitee liikmed.

⁵⁵ Juhtiv kogu teeb korraldusi, et võimekad vennad külastaksid kõiki harubüroosid kogu maailmas. Sellist venda nimetatakse peakorteri esindajaks. Tema esmane ülesanne on julgustada Peeteli peret ja aidata harubürookomiteel lahendada probleeme või küsimusi, mis võivad tekkida seoses kuulutus- ja õpetustööga. Ta kohtub mõningate ringkonnaülevaatajatega ja aeg-ajalt ka kuulutustööpõllul teenivate misjonäridega. Ta räägib nendega nende raskustest ja vajadustest ning jagab julgustavaid mõtteid seoses nende kõige tähtsama tegevusega: kuulutus- ja õpetustööga.

⁵⁶ Peakorteri esindaja on väga huvitatud sellest, mis toimub harubüroo territooriumil seoses kuulutustöö ja muu tegevusega kogudustes. Kui aeg võimaldab, võib ta külastada ka tõlkebüroosid. Harubürood külastades osaleb ta ka kuningriigi kuulutustöös nii palju kui võimalik.

⁵⁷ Küpsete kristlike meeste kõva töö ja armastav hool toob meile palju kasu. Kui allume edaspidigi ametissemääratud ülevaatajatele, kes hoolitsevad Jumala karja eest, ühendab see meid koguduse pea Kristus Jeesusega. (1. Kor. 16:15–18; Efesl. 1:22, 23.) Selle tulemusena valitseb kõigis kogudustes Jumala vaim ning Piibel suunab meie tööd terves maailmas. (Laul 119:105.)