Hoidu kahjulikust keelepeksust!
„Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik! ” — ÕPETUSSÕNAD 10:19.
1. Kui kahjulik on pahatahtlik keelepeks ehk laim?
MITTE ükski asi ei saa surmavat mürki muuta tervislikuks joogiks. Pahatahtlikku keelepeksu ehk laimu on sobivalt võrreldud mürgiga, mis võib ausalt inimeselt röövida tema hea nime. Rooma luuletaja Juvenalis nimetas laimu „halvimaks kõigist mürkidest”. Inglise näitekirjanik William Shakespeare pani ühe oma tegelase suhu järgmised sõnad: „Kui ta võtab mu hea nime, siis röövib ta midagi sellist, mis ei tee teda rikkaks, vaid mind väga vaeseks.”
2. Millised küsimused vajavad läbikaalumist?
2 Aga mis tegelikult on keelepeks? Kuidas see võib erineda laimust? Miks tuleb kahjulikust keelepeksust hoiduda? Ja kuidas seda teha?
Milles on erinevus?
3. Kuidas erineb keelepeks laimust?
3 Keelepeks on „tühine, enamasti ebatõepärane kõne teistest inimestest ja nende asjadest”. See on „kergemeelne, familiaarne kõne või kirjutis”. Kuna me kõik oleme inimestest huvitatud, me räägime neist mõnikord hästi ja ülesehitavalt. Laim on sellest erinev. See esitab „valeandmeid, mille eesmärk on teise hea nime ja maine kahjustamine”. Üldiselt on selline kõne pahatahtlik ja see on ebakristlik.
4. Kuidas üks kirjanik kirjeldab seda, kuidas laim võib alata ja millest ta tuleneb?
4 Süütu keelepeks võib muutuda alatuks laimuks. Kirjanik Arthur Mee ütles: „Väga tihti saab inimesele kahju ja hukatust toov laim alguse keelepeksust, mis võib alata lihtsalt jõudeolekust. See kuulub maailma kõige kurjemate asjade hulka, kuid üldiselt saab see alguse teadmatusest. Ennekõike esineb seda nende seas, kellel on väga vähe tegevust ja kelle elul ei ole mingeid erilisi eesmärke.”
5. Mis on 1. Timoteosele 5:11—15 antud Pauluse nõuande mõte?
5 Kuna tühine kõne võib viia laimuni, rääkis apostel Paulus otseselt teatud keelepeksjatest. Mainides leski, kellel oli õigus koguduselt abi saada, ta kirjutas: „Kuid nooremaid leski keeldu vastu võtmast, sest kui iharus neid Kristuse kiuste vallutab [„kui nende seksuaalsed himud on tulnud nende ja Kristuse vahele”, NW] . . . Kui nad on pealegi jõude, harjuvad nad käima [„ümber kolama”, NW] mööda maju, ja siis ei ole nad mitte ainult jõude, vaid ka lobisejad ning uudishimulikud [„vaid ka keelepeksjad ja segavad end teiste asjusse”, NW] ja räägivad sobimatuid asju. Ma tahan siis, et nooremad [lesed] läheksid mehele ja tooksid lapsi ilmale, valitseksid majatalitusi ega annaks vastasele põhjust solvamiseks. Sest mõned ongi juba pöördunud saatana jälgedesse.” — 1. Timoteosele 5:11—15.
6. Mida tuleks inimesel teha oma isikliku nõrkuse võitmiseks sellises keelepeksus, mis võib muutuda laimuks?
6 Kuna Paulus kirjutas Jumala inspiratsiooni all, ei esitanud ta neist naistest ebaõiglasi tähelepanekuid. On põhjust tema sõnade üle tõsiselt järele mõelda. Ükski Jumalat teeniv naine ei soovi otseselt ’pöörduda saatana jälgedesse’. Aga kui kristlik naine paneb tähele, et tal on nõrkus kõneleda sellist, mis võiks talle saada süüdistuseks laimamises? Sel juhul tuleks tal alandlikult kuuletuda Pauluse nõuandele: „Naised peavad . . . tõsised olema, mitte laimajad.” Ta ütles veel: „Olgu vanemad naised oma käitumises aupaklikud, mitte laimajad.” (1. Timoteosele 3:11; Tiitusele 2:3; NW) Ka vennad peaksid kainelt sellele targale nõuandele kuuletuma.
7. Milliste piiblitekstide põhjal võid öelda, et meil kõigil tuleb oma kõnet kontrollida?
7 Teatavasti räägime me kõik vahetevahel teistest inimestest, nende teenistuses läbielatud kogemustest ja muust. Siiski, ärgem kunagi ’istugem ja kõnelgem oma venna vastu’. (Laul 50:19, 20) Tõepoolest on tark hoiduda rohkest kõnest, sest „kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik”. (Õpetussõnad 10:19) Me peame seepärast keelepeksust hoiduma, kuigi see ei tundu kahjulikuna. Meil pole vaja kogu aeg rääkida inimestest, sest meil on hea teemade valik, kui mõtleme asjadele, mis on õiglased, puhtad, armastusväärsed, vooruslikud ja kiiduväärt. — Filiplastele 4:8.
Kuidas keelepeks muutub laimamiseks
8. Miks ei ole alati halb kõnelda kaaskristlastest?
8 Selles, et kõneleme oma usukaaslaste kuulutustööst ja teistest Jumala teenimise juurde kuuluvatest asjadest, ei ole midagi halba, kui me kõne on õige ja ei too kellelegi kahju. Tegelikult võivad sellised positiivsed märkused teisi julgustada. (Võrdle Apostlite teod 15:30—33.) Mõned kristlased rääkisid ustavast vanemast mehest Gaajusest, kellele apostel Johannes kirjutas: „Armas, sina toimid ustavana kõiges, mis sa teed koguni võõrastele vendadele, kes on koguduse ees andnud tunnistust sinu armastusest.” (3. Johannese 5, 6) Niisiis pole alati halb kaaskristlastest kõnelda.
9. a) Kuidas võib kergemeelne kõne muutuda ausate inimeste laimamiseks? b) Milliseid kohaseid küsimusi peaksime endale esitama?
9 Kergemeelne kõne võib siiski muutuda ausate inimeste laimamiseks, kui me sekkume nende isiklikesse asjadesse, seame küsimuse alla nende ajendid või tõstame üles kahtlusi nende käitumise kohta. Võiksime võtta tavaks esitada endale järgnevad küsimused: „Kas minu kõne kahjustab teise inimese mainet? Kas minu kõne peab paika? (Ilmutuse 21:8) Kas ütleksin samuti ka tema juuresolekul? Kas külvab see kogudusse lahkhelisid? Kas võiks ta minu seisukohtade tõttu kaotada teenistuseesõiguse? Kas võiks mu südames olla kadedus? (Galaatlastele 5:25, 26; Tiitusele 3:3) Kas mu märkused kannaksid head või halba vilja? (Matteuse 7:17—20) Kas oleksin ka apostlitest selliselt kõnelnud? (2. Korintlastele 10:10—12; 3. Johannese 9, 10) Kas selline kõne sobib Jehoovat austavatele inimestele?”
10, 11. Mida me ei tee Laulu 15:1, 3 kohaselt, kui tahame olla Jumala külalised?
10 Laulus 15:1 küsitakse nende kohta, kes austavad Jumalat: „Jehoova! Kes võib tulla külaliseks sinu telki? Kes tohib elada su pühal mäel?” Laulik Taavet vastab: „[See,] kes . . . keelt ei peksa [„ei laima oma keelega”, NW], ei tee teisele kurja ega tõsta laimujuttu oma ligimese peale.” (Laul 15:3) Siin tuleb sõna „laimama” heebrea verbist, mis tähendab „käia jalgsi” ja seega siis „liikuda ringi”. Iisraellasi kästi: „Ära käi ringi, levitades laimu oma rahva seas.” (3. Moosese 19:16, New International Version) See, kes „käib ringi, levitades laimu”, ei ole Jumala külaline ega sõber.
11 Jumala sõbrad ei tee midagi halba oma kaaslastele, samuti ei kiida nad heaks ega võta tõena vastu mingeid etteheitvaid jutte oma ausate tuttavate kohta. Selle asemel, et levitaksime valelikke juttusid oma kaasusklikest ja suurendaksime sellega jumalatute inimeste poolt pealepandud etteheidete koormat, mida neil niigi kanda tuleb, peaksime rääkima neist head. Me ei peaks kunagi tahtma suurendada meie ustavate vendade ja õdede koormat, kõneldes neist etteheitvalt.
Kui tekib raskusi
12. Kuidas võib Apostlite teod 15:36—41 meid aidata, kui meil on kiusatus keelt peksta kellegi üle, kellega meil on lahkhelisid?
12 Ebatäiuslike inimestena võib meil olla kiusatus rääkida halba sellise inimese kohta, kellega meil on olnud tõsiseid lahkhelisid. Kuid vaatame nüüd, mis juhtus apostel Paulusega, kui ta hakkas minema oma teisele misjonireisile. Kuigi Barnabas oli otsustanud võtta kaasa Markuse, ei olnud Paulus sellega nõus, sest see [Markus] „neist oli lahkunud Pamfüülias ega olnud ühes nendega läinud tööle”. See põhjustas „ägeda vihapurske” (NW) ja nad lahkusid teineteisest. Barnabas võttis Küprosele kaasa Markuse, kuna Paulus võttis endaga Süüriasse ja Kiliikiasse minnes kaasa Siilase. (Apostlite teod 15:36—41) Hiljem Pauluse, Barnabase ja Markuse vahekord ilmselt paranes, sest Markus oli koos apostliga Roomas ja Paulus rääkis temast head. (Koloslastele 4:10) Kuigi nende kristlaste vahel oli olnud lahkhelisid, ei ole tõendeid, et nad oleksid käinud ringi üksteise peale kaasusklike seas keelt peksmas.
13. Millises Peetrust puudutavas olukorras Paulus pani vastu võimalikule kiusatusele oma kaaskristlase üle keelt peksta?
13 Pauluselgi tuli vastu panna võimalikule kiusatusele Keefase (Peetruse) kohta kahjustavalt keelt peksta, kuna Paulus oli teda noominud. Keefas ei olnud söandanud süüa ega suhelda mittejuutidest usklikega, sest kohal olid mõningad Jeruusalemmast tulnud juudi soost kristlased. Selle asemel, et Peetrusest seljataga rääkida, Paulus ’seisis tema vastu suu sisse’, rääkides julgesti „kõikide ees”. (Galaatlastele 2:11—14, VP) Ka Peetrus ei peksnud keelt oma noomija üle. Tegelikult kasutas ta hiljem temast rääkides sõnu „meie armas vend Paulus”. (2. Peetruse 3:15) Niisiis, isegi kui usukaaslane vajab parandamist, ei anna see mingit vabandust tema kohta keelepeksuks. On olemas eriti head põhjused, et sellisest kõnest hoiduda ja panna vastu kiusatusele levitada kahjulikku keelepeksu.
Miks olla valvel?
14. Mis on peamine põhjus, et kahjulikku keelepeksu mitte kuulata ega levitada?
14 Peamine põhjus, miks me ei peaks kuulama kahjulikku keelepeksu ega osalema selle levitamises, on see, et soovime meeldida Jehoovale, kes mõistab hukka laimamise. Nagu mainiti, ilmnes Jumala suhtumine sellisesse kõnesse selgelt iisraellastele antud käsus: „Ära käi keelekandjana oma rahva seas [„Ei tohi käia ringi oma rahva seas laimamise pärast”, NW]; ära varitse oma ligimese verd! Mina olen Jehoova! ” (3. Moosese 19:16) Et võiksime nautida Jumala soosingut, ei tohi me oma kõnelustes kedagi laimata.
15. Kes on halvim laimaja, ning kuidas saab kahjulik keelepeks mõjutada meie suhteid Jumalaga?
15 Teine põhjus kahjuliku keelepeksuga mitte tegelemiseks on selles, et see võib viia Saatana, Jehoova suurima laimaja jäljendamiseni. Sellele Jumala peamisele vastasele anti isegi nimi „Kurat” (kreeka keeles di·aʹbo·los, mis tähendab „laimaja”). Kui Eeva kuulas Saatana laimavat kõnet Jumala vastu ja tegutses sellega kooskõlas, siis eemaldati esimene inimpaar oma parimast Sõbrast. (1. Moosese 3:1—24) Ärgem kunagi andkem järele Saatana sepitsustele ega võtkem osa kahjutoovast kõnest, mis pälvib Jumala hukkamõistu ja võib seetõttu eemaldada meid meie parimast Sõbrast, Jehoova Jumalast.
16. Kuidas laimaja „lahutab sõpru”?
16 Me ei peaks kuulama pahatahtlikke keelepeksjaid, kuna need lahutavad sõpru. Tihti laimajad liialdavad, moonutavad fakte, valetavad ja paiskavad lõputult oma suust mässule õhutavaid sõnu. Selle asemel, et öelda otse inimesele, sosistavad nad tema seljataga. Tihti äratatakse alusetuid kahtlusi. Niiviisi „keelepeksja [„laimaja”, NW] lahutab sõbrad”. — Õpetussõnad 16:28.
17. Miks peaksime väga hoiduma saamast segatud kergemeelsesse keelepeksu?
17 Me peaksime väga hoiduma saamast segatud isegi kergemeelsesse keelepeksu. Miks? Kuna märkus, mis ei ole mõeldud kellegi haavamiseks, võib muutuda kahjulikuks kordamisel. See võib paisuda või moonduda, kuni see kahjustab Jumalat teeniva inimese mainet ja röövib temalt ta hea nime. Kui see on juhtunud, siis milline tunne sul on, kui see oli sinu alustatud või edasi räägitud jutt? Inimesed võivad pidada sind tõenäoliseks kahju põhjustajaks ja võib-olla ei soovi sinuga enam seltsida. — Võrdle Õpetussõnad 20:19.
18. Kuidas võib keelepeks teha inimesest valetaja?
18 Üks teine põhjus valvel olla on see, et kahjulik keelepeks võib teha sinust valetaja. „Keelepeksja [„laimaja”, NW] sõnad on nagu maiuspalad ja need lähevad otse sisikonna soppidesse.” (Õpetussõnad 26:22) Mis juhtuks, kui võtad vastu valesid ja kordad neid? Isegi siis, kui arvad, et valed on tõde, sa valetad seda levitades. Kui see valelikkus tuleb ilmsiks, võidakse sind valetajaks pidada. Kas tahad, et niiviisi juhtuks? Kas ei pea Jumal vale õpetajaid vastutavaiks religioossete valede eest? Muidugi peab! Ja tema silmis on ka valelikud laimajad vastutavad. Jeesus hoiatas: „Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud. Sest su sõnadest arvatakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind hukka.” (Matteuse 12:36, 37) Kuna ’igaühel meil tuleb aru anda iseenesest Jumalale’, siis kas sa tahad, et ta mõistaks sinu kui valetava laimaja hukka? — Roomlastele 14:12.
19. Miks võib öelda, et kahjulik keelepeks on võrdne mõrvamisega?
19 Veel üks põhjus hoiduda levitamast kahjulikku keelepeksu on see, et see võib olla võrdne mõrvamisega. See võib tõesti olla surmav, hävitades süütu inimese hea maine. Mõnede keeled on kui ’ihutud mõõgad’ ja kibedad sõnad on kui nooled, mis varitsusest on lastud süütu pihta. Taavet palvetas: „Pane [Jehoova] mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust, kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli, et salajas maha lasta laitmatu! ” (Laul 64:3—5) Kas tahad kanda vastutust selle eest, et oled rääkinud nii palju halba kaasinimesest, et tema on pidanud vältimatuks paluda Jehoovalt kergendust, nagu tegi laulik? Kas tahad saada süüdlaseks selles, mis võrdub mõrvaga?
20. a) Mis võib Jumala koguduses juhtuda laimajaga, kes ei kahetse? b) Mis suhtes tuleb vanemail seoses keelepeksu ja laimuga ettevaatlik olla?
20 Laimamine võib viia väljaheitmiseni Jumala organisatsioonist; laimaja võidakse võib-olla eemaldada kui mittekahetsev valetaja. Siiski ei tuleks kasutada sellist menetlust nende puhul, kes on saanud süüdlasteks kergemeelses keelepeksus. Vanemad peaksid asjaolusid kaaluma palvemeeles ja tegema selge vahe lihtsa keelepeksu ja alatu laimu vahel. Selleks, et üleastuja eemaldatakse, peab ta olema pahatahtlik laimaja, kes ei kahetse. Tühise keelepeksu pärast ei ole vanemail õigust eemaldada kedagi, kellel on ajendiks olnud inimlik uudishimu, kuid kes ei ole valelik ega pahatahtlik. Asjaolusid ei tohiks tegelikkusest suuremaks teha ja selle tõestamiseks, et tegemist on vastuvaidlematult laimuga, peab olema konkreetseid tunnistusi. (1. Timoteosele 5:19) Laimajad, kes ei kahetse, eemaldatakse peaasjalikult sellepärast, et pahatahtlik keelepeks saaks summutatud ja kogudus saaks päästetud patu haputaignast. (1. Korintlastele 5:6—8, 13) Siiski ei peaks vanemad kunagi olema nii kiirustavad, et nad eemaldavad kellegi mittepiiblilistel põhjustel. Tihti suudavad nad palve ja nõuande abil aidata tal kahetseda, andeks paluda või parandada olukord kuidagi teisiti ja teha pidevaid edusamme keele taltsutamises.
Kas see on laim?
21. Mida sa peaksid tegema selle asemel, et üleastuja üle keelt peksta?
21 Tark õpetussõna ütleb: „Kes käib keelekandjana [„laimajana”, NW], ilmutab saladusi, aga kes on ustava vaimuga, varjab neid! ” (Õpetussõnad 11:13) Kas see tähendab seda, et kui sa tead kedagi, kes on salaja süüdlaseks saanud raskes patus, kas ka siis sellest rääkimine oleks laim? Ei. Muidugi ei peaks sa asja üle keelt peksma. Sina peaksid kõnelema üleastujaga ja soovitama temale tungivalt, et ta otsiks vanemailt abi. (Jakoobuse 5:13—18) Kui ta ei tee seda määratud aja möödudes, tuleb sinul koguduse puhtuse huvides teatada asjast vanematele. — 3. Moosese 5:1.
22. Miks võime öelda, et 1. Korintlastele 1:11 ei anna meile luba keelepeksuks?
22 Selline teade võib viia üleastuja distsiplineerimiseni ja see ei näi olevat rõõmustav. Aga distsiplineerimisega õpetatud inimene lõikab õigluse vilja. (Heebrealastele 12:11, NW) Üleastumine tuleb teatavaks teha neile, kes on määratud selliste asjade eest hoolt kandma, aga mitte keelepeksjatele, kes võivad selle välja lobiseda. Paulus ütles Korintose kristlastele: „Ma olen Kloe pererahvalt teist, mu vennad, saanud kuulda, et teie seas on riidlemisi [„lahkhelisid”, NW].” (1. Korintlastele 1:11) Kas selle pere liikmed peksid keelt oma kaasusklike üle? Mitte sugugi, nad vaid teatasid asjast vastutavale vanemale, kes sai astuda samme abivajajate kasuks, et tuua neid tagasi eluteele.
23. Millist küsimust tuleb veel arutada?
23 Kui aitame inimesel hoiduda sekkumast kahjulikku keelepeksu, siis teeme temale head. Tark õpetussõna ütleb: „Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus! ” (Õpetussõnad 13:3) Seega on olemas häid põhjuseid kahjulikust keelepeksust ja kuritahtlikust laimamisest hoidumiseks. Aga kuidas siis võib teha lõpu kahjulikule keelepeksule? Sellest räägib järgnev artikkel.
Millised on su vastused?
◻ Kuidas erineb kergemeelne keelepeks laimamisest?
◻ Kuidas võib keelepeks muutuda laimamiseks?
◻ Nimeta mõningaid põhjuseid, mille tõttu tuleks hoiduda kahjulikust keelepeksust?
◻ Miks teise isiku tõsisest üleastumisest teatamine ei ole laimamine?