Uudiste sügavam mõistmine
„Kivististe röövimine”
Sellise pealkirja all jutustas Prantsuse päevaleht Le Monde ühest India paleontoloogist, kes „20 aastat . . . ilmselt pettis kolleege neile hindamiseks antavate kivististe päritoluga”. „Röövimise” hulka väidetakse kuuluvat Ühendriikidest, Aafrikast, Tšehhoslovakkiast ja Briti saartelt saadud kivististe saatmine neile ja väitmine, nagu need oleks leitud Himaalaja mäestikust. See teadlane rääkis oma leidudest rohkem kui 300 artiklis. Pettuse tõi Inglise teadusajakirja Nature abil päevavalgele üks Austraalia teadlane. Ta imestas, ’kuidas nii suur hulk kahtlasi leide ei saanud nii kaua aega esile kutsuda vastuväiteid.
Üks võimalik põhjus oli Le Monde’i järgi see, et paljud teadlaskonna liikmed rakendasid vaikimise seadust. Artiklis mainiti, et see kivististe „röövimine” on „teinud kasutamiskõlbmatuks praktiliselt kõik [rohkem kui 20 aasta jooksul] kogutud Himaalaja geoloogiat puutuvad faktid”.
On ilmne, et see teaduses paljastatud pettus ei heida kahtlust kogu teadusmaailmale. Aga see pakub jälle lisatunnistusi sellest, et Piibli tunnistuste eksimatu täpsuse kõrval pole paleontoloogide väited tihti midagi muud kui „vastuväited teadmistele, mis ei ole üldsegi teadmised”, nagu Paulus ütles. — 1. Timoteosele 6:20, The New Jerusalem Bible.
„Verd täis”
Kolumbias Lõuna-Ameerikas teevad armutud uimastiparunid noorte meestega lepinguid, et kõrvaldada võistlejaid või tekitada üldist paanikat poliitikute ja rahva seas. Üks selline sicario ehk palgamõrvar rääkis hispaaniakeelse ajakirja Tiempo reporterile, et ’külmavereline tapmine on raske’. Kuidas ta rahustab oma südametunnistust? Ta selgitas: „Ma tean, et üks Jumala seadustest on, et ei tohi tappa, aga minu juhtumil on küsimus selles, et ma pean tapma selleks, et elada. Tapan teadlikult, sest vajan raha. Kas te ei mõista, et ma teen tööd, sest pean ju millestki elama? . . . Enne, kui lähen kedagi tapma, palun Jumalat ja neitsi Maarjat, et nad mind kaitseks.”
Kuigi katoliku teoloogid lükkasid sellise põhjenduse kohe ümber, on kirikujuhid kuulutanud õigustatuks relvastatud võitluse „kui viimase võimaluse pikaltkestnud ilmse türannia lõpetamiseks”. Kui teoloogid sallivad vägivaldset poliitilist ebaõiglust, kas võib siis imestada, kui mõned katoliiklased, nagu see sicario, õigustavad tapmist majandusliku ebaõigluse pärast? Kui ohtlik on küll Jumala Sõna lahjendamine!
Ööl, mil oli juhtumas kõigi aegade suurim ebaõiglus — mille hulka kuulus Jeesus Kristuse kinnivõtmine, kohtumõistmine tema üle ja tema hukkamine —, keeldus Jeesus ise kasutamast igasugust vägivalda. Ta ütles Peetrusele: „Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” (Matteuse 26:52) Ja kuidas võikski need, kes abinõuna kasutavad vägivalda, loogiliselt oodata, et Kõikvõimas Jumal kuulaks neid kõigis olukordades, sest prohvet Jesaja ütleb selgesti: „Kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte — teie käed on täis verd”? — Jesaja 1:15.
„Keisrile, mis kuulub keisrile”
Paljudes maades on maksudest kõrvalehoidmine kasvav probleem. Näiteks Hispaania ajaleht El Diario Vasco teatab, et nii ostjail kui müüjail on kombeks teadlikult varjata krundi tegelikku müügihinda. Samal ajal, kui ostja ja müüja lepivad kokku kauba konkreetses hinnas, märgitakse dokumendile palju odavam hind. Kui tehing on toimunud, makstakse maksu ainult krundi kirjapandud väärtuse järgi. El Diario Vasco teatab riikliku notari José María Segura Zurbano väitest, et kuigi notarid pole otseselt pettuse kaasosalised, teavad nad, et dokumendile kirjutatud krundi hind ei ole tõsi. Märkides selle ebaausa käitumise ühte erandit, teatas Zurbano: „Sellel maal iga inimene ja ta lähedased valetavad, ainus erand on Jehoova tunnistajad. Kui nemad müüvad või ostavad, on nende märgitud [krundi] väärtus absoluutselt tõde.”
Jehoova tunnistajad on oma tõepärasuse ja aususega hästi tuntud. Nad teavad, et Jehoova Jumal ootab oma teenijatelt selliste omaduste ilmutamist igal nende tegevusalal. Jumal vihkab „valelikku keelt” ja „valetunnistajat, kes väidab valet”. Maksuasjades seadis Jeesus Kristus oma tõelistele järelkäijatele normi, kui ta ütles: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” — Õpetussõnad 6:6—19; Markuse 12:17.