Uudiste sügavam mõistmine
Abiellumine keelatud
Nagu üks luteri piiskop kirjeldab, on „põlvkondade eest peidetud probleem”, vaimulikkonna sugulised väärteod, lõpuks ’kinniste uste tagant välja tulnud’. Kuid Los Angeles Times teatab, et sellega on kaasnenud „piinlikud avalikustamised ja kallid valuraha nõudmised, mis on viinud mitmed kirikud pankrotti”. Times märgib, et kindlustusagentide andmeil on lõpetamata tervelt 2000 sugulist vääriti kohtlemist puudutavat kohtuasja, millesse on segatud vaimulikkond.
Tähelepanuväärne on ka see, et mõned kõige kurikuulsamatest süüdlastest on teate kohaselt roomakatoliku vaimulikud. A. W. Richard Sipe, psühhoterapeut ja endine benedictuse munk, intervjueeris 1000 preestrit ja 500 teist meest ning naist, kusjuures viimaste hulgast paljud väitsid, et nad on olnud sugulistes suhetes vaimulikkonna liikmetega. Ajakiri Time teatab, et Sipe arvamuse kohaselt on umbes pooled USA 53000 roomakatoliku preestrist rikkunud oma abielutuse vannet. Vastavalt Sipe ütlusele on ligi 28 protsenti kõigist preestritest jätkuvalt seksuaalsuhetes naistega, lisaks sellele on 10 kuni 13 protsenti neist seksuaalselt seotud täiskasvanud meestega ja 6 protsenti jälitab seksi huvides lapsi, tavaliselt poisse. Viimase kuue aasta jooksul makstud enam kui 100 kahjutasu vaimulikkonnapoolse sugulise väärkäitumise eest on nõudnud katoliku kiriku võimudelt 100 kuni 300 miljonit dollarit.
Paljudele inimestele tundub, et neid probleeme võiks kõrvaldada, kui preestritel lubataks abielluda. Mõned võivad olla šokeeritud, kui saavad teada, et Piibel ei keela kuskil kristlikke Jumala teenijaid abiellumast. Ja siiski on katoliku kirik alates 12. sajandist keelanud preestritel abielluda. On huvitav, et viidates suurele õigest kummardamisest ärataganemisele, mis pidi esile tulema pärast apostlite surma, kirjutas Paulus, et „mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole, valekuulutajate silmakirjaliku vagaduse tõttu, . . . ja keelavad abiellumast”. — 1. Timoteosele 4:1—3.
Miks nii palju vägivalda?
Kanada oli šokeeritud ja kohutatud teatest, et 25-aastane Marc Lepine sooritas Montreali Ülikooli õue piirides massimõrva. Külmavereliselt tappis ta 14 inseneriks õppivat naistudengit ja haavas veel 13 üliõpilast, sealhulgas 4 meest, enne kui püssitoru enesele suunas. See oli üks suuremaid tapatalguid selle rahva ajaloos. Peaminister kirjeldas neid mõttetuid mõrvu kui „tohutute mõõtmetega inimtragöödiat”.
Vastavalt ajalehele The Toronto Star on Ühendriikides „olnud alates Teisest maailmasõjast üle 100 massimõrvari ja enamik neist on esile astunud kahe viimase aastakümne jooksul”. Kuid, nagu Lepine’i ühe ohvri isa nukralt küsis: „Miks on maailmas nii palju vägivalda? Miks teevad inimesed üksteisele selliseid asju?”
Piibli selgitus vägivalla kasvu kohta on selge. Apostel Johannes kirjutas: „Kõik maailm on tigeda võimuses.” (1. Johannese 5:19) Saatana, „tigeda” poolt tulev kuri vaim, mida võib võrrelda meie poolt sissehingatava õhuga, valitseb mõtteid, himusid ja enamiku inimeste kõiki tegusid. Oma mässulise vaimu, isekuse ja uhkusega ta „eksitab kogu maailma”. (Ilmutuse 12:9) Jumala tõelised kummardajad saavad siiski lohutust teadmisest, et „maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti”. — 1. Johannese 2:17.
Kus on „Taaveti linn”?
Kui sa käiksid Jeruusalemmas ja paluksid kellelgi end juhatada Siioni mäele, siis saadetaks sind küllalt tõenäoliselt kõrgendikule ehk künkale, mis asetseb vanalinna lõunaosas. See on idast piiratud Keskoruga ja läänest Hinnomi oruga ning seda küngast märgistab Dormitioni kirik oma koonusekujulise kupliga.
Kuid Vahitorni Ühingu väljaannete kaartidel ja illustratsioonidel on Siioni mägi märgitud sellest mäest, mida praegu Siioni mäeks nimetatakse, ida pool olevale väiksemale künkale. See küngas on eraldatud oma teisikust lääne poolt Keskoruga ja piirneb ida pool Kiidroni oruga.
Milline neist kahest paigast on algupärase Siioni mäe asukoht? Ajakiri Biblical Archaeology Review (mai/juuni 1990) nõustub, et „idapoolsel kõrgendikul ehk künkal oli algupärane Siioni mägi . . . , mille kuningas Taavet vallutas jebuuslastelt”. Pärast langemist sai see jebuuslaste kindlus tuntuks kui „Taaveti linn”, samuti nimega „Siion”. (2. Saamueli 5:7) Biblical Archaeology Review märgib, et „arheoloogidel pole mingit kahtlust selles, et see kitsas mäeharu”, millele on tihti viidatud kui idapoolsele künkale, on Piibli Siioni mägi, kuhu Taavet rajas Iisraeli rahva administratiivse ja religioosse keskuse. — 2. Saamueli 6:11, 12, 17.