Kuningriigi kuulutajad teatavad

Jehoova muretseb abi

HILJUTI said Lõuna-Aafrika Jehoova tunnistajad sõnumi oma vaimsete vendade meeleheitlikust olukorrast naabermaal, kus kuulutustöö on keelu all. Neile teatati, et ränga põua tõttu sõid nende vennad elus püsimiseks teatud juuri. Neil oli ka puudus korralikust riietusest, mis hoidis mõne kuulutaja kuulutustööpõllul osalemisest tagasi.

Lõuna-Aafrika vennad reageerisid sellele otsekohe. Johannesburgi piirkonna kogudustele anti edasi teade vajadusest riiete järele. Mõne päevaga saadi annetustena kolm tonni riideid. Vabatahtlikud sorteerisid esemed. Tehti ettevalmistusi, et lähetada 3 tonni ube, 1 tonn õli, 1 tonn seepi ja 17 tonni maisijahu. Kui maisijahu tarniv kompanii kuulis tunnistajate viletsast olukorrast kuivustkannataval maal, annetasid nad enam kui tonni seda kõige vajalikumat toiduainet.

Esmaspäeval, 16. aprillil, 1990. aastal, asus Lõuna-Aafrikast teele 5500 kilomeetrilisele retkele veoauto 25 tonni abistavate toiduvarudega. Kuid nüüd oli veel vaja saada luba võimudelt, et viia saadetis kohale läbi sõjaolukorras maa.

Konsulaadi võimud ütlesid, et kuigi nende maal Jehoova tunnistajaid ei tunnustata, on nad nende olemasoluga hästi kursis. Ei ole mingeid vastuväiteid abistava saadetise lähetamiseks vendadele. Luba anti. Vajalikud dokumendid aeti korda ja reedel, 20. aprillil, ületasid tunnistajad ilma raskusteta piiri. Siiski pidid nad enam kui 30 teetõkke juures tihti oma dokumente näitama. Alles siis nad mõistsid, kui vajalikud need dokumendid olid.

Kui nad olid reisinud ligi 140 kilomeetrit sisemaale, peatas nende edasisõidu lai, kallastest väljunud jõgi. Esialgne sild oli purunenud ja selle asemele tehtud ajutine rajatis ei sobinud suure veoauto jaoks. Kuid nad leidsid, et väiksem masin, mis saatesalgaga kaasa sõitis, suudab üleujutatud jõele ehitatud sillast ohutult üle sõita. Otsustati jaguneda kahte ossa. Ühe osa jaoks püstitati kallastest väljunud jõe äärde laager, kuna teine osa jätkas umbes 260-kilomeetrilist teekonda põhja, et kohtuda vendadega. Kui õnnelikud nad olid, saades viimaks kokku oma vendadega! Naeratused, kaisutused ja käesurumised ei tahtnud kuidagi lõppeda. Varsti olid kaks kohalikku veoautot teel, et kohata teist gruppi vendi, kes jõe ääres ootasid. Seal laaditi abistav saadetis suurest veoautost kahte väiksemasse.

Saabunud teated räägivad sügavast tänutundest Jehoovalt tulnud materiaalse abi eest. Kuid vaatamata nende füüsiliselt viletsale olukorrale, oli vendade appihüüd vaimse toidu järele veelgi meeleheitlikum. Üks kogudus sai ainult ühe Vahitorni, mida tuli iga perekonna jaoks paljundada. Tänu Jehoovale on praegu edenemas selle maa vendadele vaimse toidu pideva juurdevoolu korraldamine.