Olge pika meelega kõikide vastu
„Me manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage argu, toetage nõtru, olge pika meelega kõikide vastu.” — 1. TESSALOONIKLASTELE 5:14.
1. Kus ja millistes olukordades on Jehoova tunnistajad pikka meelt üles näidanud?
MILLISE eeskuju on küll andnud Jehoova tunnistajad nüüdisajal, et nad on pika meelega! Nad on vastu pidanud paljudele raskustele ja tagakiusamistele endistes natslikes ja fašistlikes maades ning käesoleva ajani sellistes riikides nagu Malawi. Pika meelega on ka need, kes elavad religioosselt lahkmeelsetes peredes.
2. Millise kahe teguri tõttu on olemas vaimne paradiis, mida naudib Jehoova rahvas?
2 Hoolimata tagakiusamisest ja raskustest, mida nad kogevad, on Jehoovale pühendunud inimesed nautinud vaimse paradiisi õnnistusi. Faktid näitavad tõesti, et võitud kristlased hakkasid seda nautima aastal 1919. Mis on selle vaimse paradiisi olemasolu põhjuseks? Kõigepealt eksisteerivad paradiislikud tingimused Jehoova rahva hulgas seetõttu, et Jumal on taastanud oma võitud sulastele nende „maa” ehk puhta kummardamise olukorra. (Jesaja 66:7, 8) Vaimne paradiis õitseb ka seepärast, et igaüks selles kannab Jumala vaimu vilju. Üks neist on pikk meel. (Galaatlastele 5:22, 23) Selle omaduse tähtsust, niivõrd kui see puudutab meie vaimset paradiisi, võib näha õpetlase William Barclay järgmisest väitest: „Ilma makrotumiata [pika meeleta] ei või olla sellist asja nagu seda on kristlik suhtlemine. . . . Ja selle aluseks on just see, et makrotumia on Jumalale iseloomulik suur tunnus (Rooml. 2.4; 9.22).” (A New Testament Wordbook, lehekülg 84) Jah, pikk meel on nii tähtis!
Olla pika meelega meie vendade vastu
3. Millise õppetunni andis Jeesus Peetrusele pika meele kohta?
3 Apostel Peetrusel oli pika meele ülesnäitamisel ilmselt mõningaid raskusi, sest ükskord ta küsis Jeesuselt: „Issand, mitu korda ma pean, kui mu vend mu vastu eksib, temale andeks andma? Ons küllalt seitsmest korrast?” Jeesus andis temale nõu: „Ma ei ütle sulle mitte seitse korda, vaid seitsekümmend korda seitse korda [„seitsekümmend seitse korda”, NW]!” (Matteuse 18:21, 22) Teiste sõnadega, ei ole mingit arvulist piirangut, mitu korda me peame üksteisega leppima ja meie vastu patustajale andestama. Peale selle ei suuda me kujutleda, et keegi loendaks 77 korrani! Kuid olla selliselt andestav nõuab kindlasti pikka meelt.
4. Miks on kogudusevanematel eriti tarvis olla pika meelega?
4 Kui pika meele ülesnäitamine puudutab vaimseid vendi, siis kahtlemata peavad koguduse vanemad olema eeskujulikud. Nende kannatlikkus võib olla sellega proovile pandud, et teatud kaasusklikud võivad olla hooletud või ükskõiksed. Teised võivad viivitada, kui on tarvis parandada halbu harjumusi. Kogudusevanemad peavad hoolega vaatama, et nad endi kristlike vendade ja õdede nõrkuste pärast kergesti ei pahanduks ega solvuks. Selle asemel peavad need vaimsed karjased meeles pidama nõuannet: „Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks.” — Roomlastele 15:1.
5. Millega me oleme võimelised leppima, kui oleme pika meelega?
5 Isiklikud konfliktid võivad tekkida veel inimlike nõrkuste ja küündimatuse pärast. Puuduste ja isikupäraste erinevuste tõttu me niiöelda silitame oma vendi vastu karva ja nemad võivad teha sama ka meile. Seepärast on väga sobiv järgmine nõuanne: „Sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, NW] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie.” (Koloslastele 3:13) ’Üksteist sallida’ tähendab olla pika meelega, kuigi meil võib olla kellegi peale kaebamiseks paikapidavaid põhjusi. Me ei tohi oma vennale kätte maksta või teda karistada ega isegi mitte tema vastu ohata. — Jakoobuse 5:9, VP.
6. Miks on pikk meel tarkuse suund?
6 Sama efekt on nõuandel, mis leidub Roomlastele 12:19: „Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: ’Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand [„Jehoova”, NW].’ ” ’Anda maad vihale’ tähendab olla pikaline vihale ehk pika meelega. Selle omaduse ülesnäitamine on tarkuse suund, sest see on kasulik meile ja teistele. Kui on esile kerkinud mingi probleem, on ka meil endil parem tunne, kui oleme pika meelega, me ei tee asja halvemaks. Ja sel, kelle vastu me pikka meelt ilmutame, on samuti parem tunne, sest me ei karista teda ega maksa talle kuidagi kätte. Ei ole ime, et Paulus manitses kaaskristlasi ’julgustama argu, toetama nõtru, olema pika meelega kõikide vastu’! — 1. Tessalooniklastele 5:14.
Perekonnaringis
7. Miks on abielus inimestel tarvis olla pika meelega?
7 On hästi öeldud, et õnnelik abielu on kahe hea andestaja liit. Mida see tähendab? Et õnnelikus abielus inimesed on üksteisega suhtlemisel pika meelega. Indiviidid tunnevad sageli üksteise vastu ligitõmbavust ehk veetlust vastandlike temperamentide tõttu. Need erinevused võivad olla intrigeerivad, ent nad võivad olla ka hõõrumise allikaks, mis lisab pingeid ja muresid ning on juba põhjustanud abielus kristlastele „ihulikku viletsust”. (1. Korintlastele 7:28) Näiteks oletame, et abielumees on üksikasjade suhtes ükskõikne või on kalduv olema hooletu või lohakas. See võib tema naise üsna proovile panna. Aga kui lahkesõnalised soovitused ei too kasu, siis peab naine võib-olla lihtsalt olema pika meelega, tema nõrkusi sallima.
8. Miks võib abielumeestel pikka meelt tarvis olla?
8 Teisest küljest võib naine pisiasjade pärast liialt muretseda ja olla kalduv oma mehega norima. See võib hästi meelde tuletada kirjakoha: „Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas!” (Õpetussõnad 25:24) Sellisel juhul on tarvis pikka meelt rakendada koos Pauluse nõuandega: „Mehed, armastage oma naisi ja ärge olge karmid nende vastu!” (Koloslastele 3:19) Ja ka apostel Peetruse nõuande tähelepanemine nõuab abielumeestelt pikka meelt: „Samuti teie, mehed, elage naisega targasti kui nõrgema astjaga ja osutage neile austust, sest nad on elu armuanni kaaspärijad nagu teiegi, et teie palved poleks tagajärjeta.” (1. Peetruse 3:7) Tema naise nõrkused võivad mõnikord mehe proovile panna, aga pikk meel aitab tal sellega leppida.
9. Miks on pikk meel vajalik lapsevanematele?
9 Lapsevanemad vajavad pikka meelt, kui nad tahavad oma laste kasvatamisel edukad olla. Noorukid võivad teha korduvalt ühesuguseid vigu. Võib näida, et nad on kangekaelsed või aeglased õppima ja nad võivad endi vanemaid pidevalt proovile panna. Sellistes olukordades peavad kristlikud lapsevanemad olema pikalised vihale, mitte kaotama oma meelerahu või enesevalitsust, vaid jääma rahulikuks ja samal ajal kinni hoidma õiglastest põhimõtetest. Isad peaksid meeles pidama, et nad ka ise olid kord noored ja tegid samuti vigu. Neil on tarvis rakendada Pauluse nõuannet: „Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” — Koloslastele 3:21.
Nendega, kes on väljaspool
10. Kuidas peaksime käituma oma töökohal, nagu nähtub kogemusest?
10 Inimese ebatäiuse ja omakasupüüu tõttu võivad kristlase töökohal tekkida ebameeldivad olukorrad. Sel puhul on tark olla taktitundeline ja rahu hoidmise pärast leppida ebaõiglusega. Näitamaks, kui tark see võib olla, on ühe kristlase kogemus, kes oli paljude ebameeldivuste ohver, mida oli põhjustanud kade kaastöötaja. Et vend ei teinud sellest tüliküsimust, vaid oli pika meelega, oli ta aja jooksul võimeline alustama piibliuurimist sama kaastöötajaga, kes oli olnud tülikas.
11. Millal peame eriti pika meelega olema ja miks?
11 Jehoova rahvas vajab pikka meelt eriti siis, kui ta väljaspool kristlikku kogudust teeb tunnistustööd. Ikka ja jälle kohtavad kristlased jõhkrat või karmi reageerimist. Kas oleks õige või tark vastata samaga? Ei, sest see ei ilmutaks pikka meelt. Tark teguviis on meeles pidada ja järgida tarka õpetussõna: „Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!” — Õpetussõnad 15:1.
Pika meele ülesnäitamisel on abiks usk ja lootus
12, 13. Missugused omadused aitavad meil olla pika meelega?
12 Mis võib meid pika meele ülesnäitamisel ja raskete olukordadega leppimisel aidata? Üks abinõu on usk Jumala tõotustesse. Me peame usaldama sõnu, mida ütleb Jumal. Pühakiri ütleb: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.” (1. Korintlastele 10:13) Teiste sõnadega, nagu seda väljendas üks elatanud inimene: „Kui Jumal seda lubab, siis ma ka suudan.” Jah, me suudame seda, kui oleme pika meelega.
13 Usuga lähedases seoses on lootus Jumala Kuningriigile. Kui see valitseb üle kogu maa, siis saavad kõrvaldatud kõik halvad olukorrad, mis põhjustavad vaeva. Selle kohta ütleb laulik Taavet: „Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha! Sest kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa!” (Laul 37:8, 9) Kindel lootus, et Jumal varsti kõrvaldab kõik need rasked olukorrad, aitab meil olla pika meelega.
14. Milline kogemus näitab, miks peaksime uskmatu abikaasa vastu olema pika meelega?
14 Kuidas me peaksime reageerima, kui uskmatu abikaasa meile hädasid põhjustab? Suuna oma pilk abi saamiseks pidevalt Jumala peale ja ära lakka lootmast, et vastupanijast saab Jehoova kummardaja. Ühe kristlase naine mõnikord keeldus temale toitu valmistamast ja tema riideid puhastamast. Naine tarvitas rõvedat keelepruuki ega rääkinud mehega päevade kaupa sõnagi ning isegi püüdis meest ära nõiduda. „Kuid,” ütles mees, „ma pöördusin iga kord Jehoova poole palves ja ma lootsin Tema abile, et ta arendaks minus hea pika meele omaduse, et ma ei kaotaks oma kristlikku tasakaalu. Samuti ma lootsin, et ühel päeval tema südameseisund muutub.” Pärast 20 aastat kestnud sellist kohtlemist hakkas tema naine muutuma ja mees ütles: „Kui tänulik ma küll olen Jehoovale, et ta aitas mul arendada vaimu vilja — pikka meelt, sest ma võin nüüd näha tulemust: minu naine on hakanud käima elluviival teel!”
Palve, alandlikkus ja armastus aitavad
15. Miks võib palve aidata meil olla pika meelega?
15 Pika meele ülesnäitamisel on suureks abiks palve. Paulus soovitas tungivalt: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:6, 7) Pea ka meeles ja pane tähele manitsust: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” — Laul 55:23.
16. Kuidas võib alandlikkus meile pika meele ülesnäitamisel abiks olla?
16 Alandlikkus on teiseks suureks abiks vaimu vilja, pika meele arendamisel. Uhke inimene on kannatamatu. Ta on kergesti solvuv, vihastub kiiresti ja ei talu mingit ebasoodsat kohtlemist. See kõik on pika meele vastand. Kuid alandlik inimene ei võta ennast liiga tõsiselt. Ta ootab Jehoovat, nagu seda tegi Taavet, kui kuningas Saul teda taga ajas ja kui benjaminlane Simei teda solvas. (1. Saamueli 24:4—6; 2. Saamueli 16:5—13) Niisiis, peaksime soovima käia „kõige alanduse ja tasadusega, pika meelega, sallides üksteist armastuses”. (Efeslastele 4:2) Pealegi peaksime ’olema Jehoova ees alandlikud’. — Jakoobuse 4:10, NW.
17. Miks armastus aitab meil olla pikameelsed?
17 Eriti aitab omakasupüüdmatu armastus meil olla pika meelega. Tõepoolest, „armastus on pikameelne”, sest ta ajendab meie südameid pidama silmas teiste huvisid. (1. Korintlastele 13:4) Armastus teeb meid võimelisteks ilmutama empaatiat, see tähendab, asetama endid teiste olukorda. Pealegi aitab armastus meil olla pikameelsed, sest „tema kannatab kõik, usub kõik, loodab kõik, on kõiges vastupidav! Armastusel ei nurju iialgi midagi!” (1. Korintlastele 13:7, 8, NW) Jah, nagu seda väljendab Kuningriigi laul number 200 raamatus Sing Praises to Jehovah:
„Armastus näeb ikka head.
Armastus vendlust üles ehitab.
Ta patuste vastugi lahke on,
nendes head veel leida püüab.”
Kas olla pika meelega ja siiski rõõmus?
18. Kuidas on võimalik olla pikameelne ja siiski rõõmus?
18 Paulus palus, et tema kaasusklikud Kolossas täidetaks Jumala tahte täpse tundmisega, et nad elaksid vääriliselt Jehoovale, et temale meeldida ja kanda vilja kõiges heas töös. Niiviisi nad saaksid „vägevaks kõige väega tema au vägevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga”. (Koloslastele 1:9—11) Kuidas võib keegi olla „pika meelega” ja veel „rõõmuga”? See ei ole vasturääkiv, sest olla rõõmus Pühakirjas mainitud viisil ei tähenda lihtsalt olla kergemeelne või rõõmsameelne. Vaimu vili rõõm tähendab sügavat rahuldust, mida tuntakse siis, kui tehakse asju, mis on Jumala ees õiged. See väljendab ka seda, et neil on lootus saada ülesnäidatud pika meele eest tõotatud tasu. Seepärast Jeesus ütles: „Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.” — Matteuse 5:11, 12.
19. Millised eeskujud näitavad, et on võimalik olla nii pikameelne kui ka rõõmus?
19 Jeesusel oli selline rõõm. Ta tõesti „kannatas piinaposti tema ees seisva rõõmu eest häbist hoolimata”. (Heebrealastele 12:2, NW) See rõõm tegi Jeesuse võimeliseks olema pika meelega. Mõtelge samuti sellele, mis juhtus siis, kui apostleid peksti ja ’keelati neid rääkimast Jeesuse nimel’. Nad „läksid Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest”. (Apostlite teod 5:40—42) Milline hea eeskuju, mis tõestab, et Kristuse järelkäijad võivad olla pika meelega ja siiski rõõmsad!
20. Kuidas mõjub see meie vahekorrale teistega, kui me pikka meelt üles näitame?
20 Jumala Sõna annab meile kindlasti tarka nõu, kui ta meid manitseb, et me kätte ei maksaks, et oleksime pikalised vihale ja loodaksime kõige paremat — jah, et oleksime pika meelega! Meil on tarvis korrapäraselt palvetada ja meil on vaja seda Jumala vaimu vilja, et läbi saada meie vendade ja õdedega koguduses, nendega, kes on meie perekonnaringis, inimestega meie töökohal ja isikutega, keda kohtame kristlikul teenimisel. Ja mis aitab meil pikka meelt üles näidata? Usk, lootus, alandlikkus, rõõm ja armastus. Selliste omadustega võime tõesti kõikide vastu olla pika meelega.
Kas sul on meeles?
◻ Miks on pikk meel oluline meie osasaamisel vaimsest paradiisist?
◻ Miks eriti kogudusevanemad vajavad pikka meelt?
◻ Miks peaksid pikka meelt arendama abielumehed ja -naised?
◻ Millised teised omadused aitavad meil olla pika meelega?
[Pilt lk 17]
Milline Jeesuse nõuanne aitas Peetrusel olla pika meelega?