Naise osa pühakirjas

„Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!” — 1. MOOSESE 2:23.

1, 2. a) Kuidas Piibel paljude arvates vaatab naistele? b) Millise võrdluse peaks tegema, et olla erapooletu, ja mida nendib üks teatmeteos?

KUIDAS Pühakiri naiste peale vaatab? Selles suhtes on erinevaid arvamusi. Üks hiljutine seda asja valgustav raamat nendib: „On levinud eelarvamus, et Piibel halvustab naisi.” Mõned inimesed arvavad, et selle mõlemas osas, nii Heebrea kui ka Kreeka Kirjades, on Piibel naiste vastu karm. On see tõsi?

² Et olla erapooletu, on kohane kõigepealt uurida, kuidas koheldi Piibli aegadel naisi rahvaste seas, kes Jehoovat ei kummardanud. Mõnedes vanades tsivilisatsioonides, mis kummardasid ema-jumalannat, austati naisi kui viljakuse sümboleid. Paistab, et Babülonis ja Egiptuses austati neid kõrgelt. Kuid mujal käis nende käsi halvemini. Vanas Assüürias võis mees soovi korral oma naise hüljata ja kui naine polnud ustav, isegi ta tappa. Väljaspool kodu pidi ta kandma loori. Kreekas ja Roomas oli vaid rikastel naistel, kellest paljud olid kurtisaanid ehk kõrgema klassi prostituudid, ligipääs haridusele ja nad võisid teatud määral vabadust nautida. Seepärast on värskendav lugeda teosest The New International Dictionary of New Testament Theology:a „Kontrastina ülejäänud (religioossele) idamaale, tunnustati teda [naist Heebrea Kirjades] kui isikut ja mehe partnerit.” See on selgelt kirja pandud Heebrea Kirjade viimases raamatus, kus Jehoova prohvet kirjeldab mehe naist kui tema „abikaasat”, lisades: „Ükski ärgu olgu truuduseta oma nooreea naise vastu!” — Malakia 2:14, 15.

Loodud mehe paariliseks

3 ja allmärkus. a) Millised tööülesanded andis Jehoova Aadamale peale tema loomist? b) Kuigi Aadamal ei olnud seni naist, mis oli õige tema kohta enne Eeva loomist ja mis oli samuti õige viimase Aadama, Jeesuse kohta?

³ Vastavalt Piiblile lõi Jehoova Aadama „mullast” ja pani ta Eedeni aeda, seda harima. Jumal tõi väljal elavad metsloomad ja taevalinnud Aadama juurde, et ta võiks neid uurida ning neile nimed panna. Ükskõik kui palju Aadamal aega võttis seda teha, ta oli üksi. Ülesannete jaoks, mida ta Jehoovalt siiani oli saanud, oli ta täiuslik, täielik, tal ei olnud millestki puudu.b Tal ei olnud „abi, kes tema kohane [„täiendus”, NW]”. — 1. Moosese 2:7, 15, 19, 20.

4, 5. a) Mida Jehoova tegi, kui Aadamal ei olnud enam hea üksi olla? b) Millise pikaajalise ülesande andis Jehoova Aadmale ja Eevale ning mida see neilt mõlemalt nõudis?

⁴ Kuid teatud aja möödudes deklareeris Jehoova, et „inimesel ei ole hea üksi olla”, ja ta otsustas Aadama varustada kaaslasega, et see koos Aadamaga eelseisvate ülesannete täitmisest osa võtaks. Ta tuimestas Aadama, eraldas ühe ta küljeluudest ja tegi selle naiseks, ’luuks Aadama luust ja lihaks tema lihast’. Nüüd oli Aadamal „abiline”, „täiendus” ehk paariline. „Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: ’Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!’ ” — 1. Moosese 1:25, 28; 2:18, 21—23.

⁵ Pane tähele, et see ülesanne anti „neile”, nii mehele kui ka naisele. Nende koostöö ei piirdunud maa täitmisega. See hõlmas ka maa alistamist ja kõigi alamate olendite üle õiget valitsemist. See nõudis intellektuaalseid ja vaimseid võimeid ning mõlemal, nii mehel kui ka naisel, olid vajalikud eeldused, et neid kooskõlas Jumala tahtega arendada.

Naise loogiline osa

 6. a) Mida näitab Piibel mehe ja naise suhtelise füüsilise jõu kohta? b) Miks oleks naistel kasulik järele mõelda, et siis Jehoova asjadekorraldus omaks võtta?

⁶ Muidugi nõudis maa alistamine ka füüsilist jõudu. Oma lõputus tarkuses lõi Jehoova enne Aadama, siis Eeva. Ta loodi „mehest”, „mehe pärast” ja ilmselt mehest väiksema füüsilise jõuga. (1. Timoteosele 2:13; 1. Korintlastele 11:8, 9; võrdle 1. Peetruse 3:7.) See on elu tõsiasi, mida paljudel feministidel ja ka mõnedel teistel naistel näib olevat raske vastu võtta. Kindlasti oleksid nad õnnelikumad, kui püüaksid mõista, miks Jehoova asjad niimoodi korraldas, ja võtaksid nõndaviisi vastu neile Jumalast antud osa. Isikuid, kes kaeblevad Jumala korralduste pärast, peaks võrdlema ööbikuga, kes mossitab oma pesas, sest ta pole nii tugev nagu merikajakas, selle asemel et lennata kõrgele oksale ja laulda tänulikkusest harukordse ande eest, mille Jumal talle on andnud.

 7. Miks oli Aadam Eeva ja tulevikus sündivate laste juhtimiseks heal positsioonil, aga kas see tuli Eevale kahjuks?

⁷ Enne kui loodi Eeva, sai Aadam elust kahtlemata palju kogemusi. Selle aja jooksul andis Jehoova talle kindlad juhendid. Aadam pidi need oma naisele edasi andma, olles seega Jumala eesträäkija. Loogiliselt võttes oleks ta pidanud juhtima kõiki valdkondi, mis puudutasid kummardamist ja Jumala määratud ettevõtmisi, mida nad oma ülesande täitmisel pidid läbi viima. Kui lapsed sündisid, pidi ta olema perekonna pea. Kuid see ei pidanud naisele kahjuks tulema. Pigem tõi see naisele kasu, sest tal oli kellelegi toetuda, kui ta Jumalalt antud autoriteedile toetudes lapsi juhtis.

 8. Millist Jumala korda on kirjeldatud Piiblis?

⁸ Aadam oli vastavalt Jumala korrale Jehoova ees vastutav, Eeva allus Aadama juhtimisele, kõik lapsed pidid olema oma vanemate juhtimise all ja loomad alluma inimkonnale. Mehel ja naisel oli neile vastav osa ja kumbki võis elada õnnelikku ning viljakat elu. Nõndaviisi võis ’kõik sündida viisakalt ja korra järgi’. — 1. Korintlastele 11:3; 14:33, 40. (Võrdle NW allmärkusega.)

Patt moonutas naise osa

9, 10. Millised olid mehe ja naise pattulangemise tagajärjed ja millise tulemusega paljude naiste jaoks?

⁹ Loomulikult rikkus selle hea asjadekorralduse patu ja ebatäiuse sissetung algsesse Paradiisi. (Roomlastele 7:14—20) See tõi mässulise mehe ja ta sõnakuulmatu naise jaoks kaasa raskused. (1. Moosese 3:16—19) Sellest alates on paljud omakasupüüdlikud mehed oma õiguslikku juhtimist kuritarvitanud, tuues läbi aegade palju kannatusi naistele.

¹⁰ Nähes ette seda erilist patuga kaasnevat tagajärge, ütles Jehoova Eevale: „Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle!” (1. Moosese 3:16) See oma õigusi kuritarvitav valitsemine pole olnud õige juhtimine. See on peegeldanud mehe patust olukorda ja ka naise ebatäiust, sest mõnikord on naised kannatanud seetõttu, et on püüdnud oma abikaasa autoriteeti seadusevastaselt omastada.

11. Mis on õige paljude naiste puhul ja mida kirjutas üks autor naiste kohta patriarhide aegadel?

¹¹ Kuid nii palju kui Piibli põhimõtetest on kinni peetud, on naised leidnud eneseteostuse ja õnne. See oli nõnda isegi patriarhide aegadel. Rääkides sellest perioodist raamatus La Bible au Féminin (Piibel naissoo kohta), kirjutab autor Laure Aynard: „See, mis kõigis nendes jutustustes eriti silma paistab, on naiste tähtis osa, nende lugupeetavus patriarhide silmis, nende julge algatusvõime ja vabaduse õhkkond, milles nad elasid.”

Naised Moosese Seaduse all

12, 13. a) Milline oli naise seisund Moosese Seaduse all? b) Kuidas käis naiste käsi Seaduse all vaimses suhtes?

¹² Vastavalt Moosese läbi antud Jehoova seadustele tuli naisi „kalliks pidada”. (5. Moosese 13:7, NW) Seksuaalsfääris pidi austatama naise väärikust ja mitte ühtki naist ei tohtinud seksuaalselt kuritarvitada. (3. Moosese 18:8—19) Seaduse ees olid mees ja naine võrdsed, kui nad olid süüdi abielurikkumises, verepilastuses või bestiaalsuses. (3. Moosese 18:6, 23; 20:10—12) Viies käsk nõudis, et isale ja emale tuleb osutada võrdset austust. — 2. Moosese 20:12.

¹³ Eelkõige andis Seadus naistele kõik võimalused oma vaimsuse arendamiseks. Nad said kasu Seaduse lugemisest. (Joosua 8:35; Nehemja 8:2, 3) Neil oli kohustus religioosseid pühi pidada. (5. Moosese 12:12, 18; 16:11, 14) Nad osalesid iganädalase hingamispäeva pidamises ja võisid anda nasiiritõotuse. (2. Moosese 20:8; 4. Moosese 6:2) Neil olid isiklikud suhted Jehoovaga ja nad palusid teda individuaalselt. — 1. Saamueli 1:10.

14. Mida ütleb katoliiklik piibliõpetlane heebrea naiste kohta ja mida võiks öelda naiste osast Seaduse all?

¹⁴ Tehes kommentaare heebrea naiste kohta, kirjutab katoliiklik piibliõpetlane Roland de Vaux: „Muidugi langes kogu raske kodune töö tema õlgadele; ta hoolitses karja eest, töötas põllul, valmistas toitu, ketras ja nii edasi. Kogu see näiline vaev siiski vääris tema tähelepanemist, mis oli kaugel ta seisundi alahindamisest. . . . Ja need harvad kohad, mis lasevad meil heita pilgu perekonnaelu intiimsfääri, näitavad, et abikaasa armastas ja kuulas iisraeli naist ning kohtles teda kui võrdset. . . . Ja pole mingit kahtlust, et see oli tavaline olukord. See oli 1. Moosese raamatu pühakspeetud õpetuse ustav peegeldus, milles öeldi, et Jumal lõi naise mehe jaoks abiliseks, kelle poole mees hoiab (1. Moos. 2:18, 24); ja Õpetussõnade viimane peatükk laulab kiitust heale perenaisele, keda lapsed õnnistavad ja kes on abikaasale uhkuseks (Õpet. 31:10—31).” (Ancient Israel—Its Life and Institutions) Pole kahtlust, et kui Iisraelis Seadust järgiti, ei koheldud naisi halvasti.

Väljapaistvad naised

15. a) Kuidas illustreerib Saara käitumine mehe ja tema naise vahelisi õigeid suhteid? b) Miks on Rahabi juhtum tähelepanuväärne?

¹⁵ Heebrea Kirjades on palju näiteid naistest, kes olid väljapaistvad Jehoova Jumala sulased. Saara illustreerib seda, kuidas jumalakartlik naine võib olla oma abikaasale alluv ja samal ajal aidata tal otsuseid vastu võtta. (1. Moosese 21:9—13; 1. Peetruse 3:5, 6) Tähelepanuväärne on Rahabi juhtum. See teeb valeks süüdistuse, et Jehoova on rassiliste eelarvamustega ja naiste vastu karm. Rahab oli mitte-iisraellannast prostituut. Jehoova mitte ainult ei kiitnud teda kui kummardajat heaks, vaid kuulutas ta õiglaseks suure usu tõttu, mida toetasid teod, kaasa arvatud eluviisi muutmine. Lisaks tasus Jehoova talle märkimisväärse eesõigusega saada Messia esiemaks. — Matteuse 1:1, 5; Heebrealastele 11:31; Jakoobuse 2:25.

16. Mida illustreerib Abigaili juhtum ja miks mõisteti ta tegutsemisviis õigeks?

¹⁶ Abigaili juhtum illustreerib seda, et Jehoova ei nõua naiselt pimedat kuuletumist oma abikaasale. Tema abikaasa oli rikas mees, kellel olid hiigelsuured lamba- ja kitsekarjad. Kuid ta oli „karm ja tegude poolest kuri”. Abigail keeldus järgimast oma abikaasa halba tegutsemisviisi. Näidates üles otsustusvõimet, praktilist mõistust, alandlikkust ja kiiret taipu, vältis ta olukorda, mis oleks võinud ta perele hukatuslik olla, ja Jehoova õnnistas teda rikkalikult. — 1. Saamueli 25:2—42.

17. a) Milline väljapaistev eesõigus oli mõnedel naistel Iisraelis? b) Millise õppetunni pakub Mirjami näide kristlikele naistele, kellele on ehk antud teatud teenimiseesõigused?

¹⁷ Mõned naised olid isegi prohvetid. Selle näiteks on Deboora juhtum Kohtumõistjate ajal. (Kohtumõistjate 4. ja 5. peatükk) Hulda oli lühikest aega enne Jeruusalemma hävingut Juudas prohvet. (2. Kuningate 22:14—20) Tähelepanuväärne on Mirjami juhtum. Kuigi temast räägitakse kui Jehoova läkitatud prohvetist, ilmselt tegi see eesõigus ta teatud hetkel kõrgiks. Ta ei tunnustanud autoriteeti, mille Jehoova ta nooremale vennale Moosesele Iisraeli juhtimiseks oli andnud, ja sai selle eest karistada, kuigi ta ilmselt kahetses ja sai terveks. — 2. Moosese 15:20, 21; 4. Moosese 12:1—15; Miika 6:4.

Naised judaismis

18, 19. Milline oli naise seisund judaismi all ja kuidas see välja kujunes?

¹⁸ Nagu nägime, kaitses Moosese Seadus naise õigusi ja selle järgimine lubas naistel elada rahuldustpakkuvat elu. Kuid aja möödudes, eriti peale Jeruusalemma hävingut aastal 607 e.m.a., arenes välja judaismi usund, mis põhines rohkem suulistel traditsioonidel kui kirjutatud Jehoova Seadusel. Alates neljandast sajandist e.m.a. võttis judaism endasse hulgaliselt kreeka filosoofiat. Üldiselt pöörasid kreeka filosoofid vähe tähelepanu naiste õigustele, seega jätsid nad vastava jälje ka naise seisundile judaismis. Alates kolmandast sajandist e.m.a. eraldati juudi sünagoogides naised meestest ja naisi hoiti eemale Toora (Moosese Seaduse) lugemisest. Encyclopaedia Judaica kinnitab: „Tulemuseks oli vähe õpetatud naisi.” Haridus oli põhiliselt poiste jaoks.

¹⁹ Autor J. Jeremias kirjutab oma raamatus Jerusalem in the Time of Jesus: „Kokkuvõttes väljendab naiste seisundit religioosses seadusandluses kõige paremini pidevalt korratud reegel: ’Naised, (mittejuutidest) orjad ja lapsed.’ . . . Kõigele sellele võime lisada, et oli olemas rikkalikult naiste kohta käivaid halvustavaid arvamusi. . . . Sellest tulenevalt on meil mulje, et Jeesuse aja judaismil oli naistest väga madal arvamus.”

Ustavad naised, kes ootasid Messiat

20, 21. a) Keda võis leida nende hulgas, kes olid valvel, kui Messia tuleku aeg kätte jõudis, vaatamata juudi religioonijuhtide halvakspanevale suhtumisele naistesse? b) Mis näitab, et Eliisabet ja Maarja olid sügavalt Jumalale andunud?

²⁰ See halvakspanev suhtumine naistesse oli teguviis, milles juudi rabid ’tegid Jumala sõna tühjaks oma pärimusega’. (Markuse 7:13) Kuid vaatamata sellele põlgusele, olid mõned jumalakartlikud naised erksalt valvel, kui saabus aeg Messia tulekuks. Üks nendest oli Eliisabet, leviidist preestri Sakariase naine. Tema ja ta mees olid „õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult”. (Luuka 1:5, 6) Eliisabet oli Jehoova soosingus, sest ta sai Ristija Johannese emaks, kuigi oli viljatu ja küllaltki aastates. — Luuka 1:7, 13.

²¹ Ajendatud pühast vaimust, väljendas Eliisabet sügavat armastust teise oma aja jumalakartliku naise, oma sugulase vastu, kelle nimi oli Maarja. Kui ingel Gaabriel umbes 3. aasta lõpus e.m.a. teatas Maarjale, et ta saab ime läbi lapse (Jeesuse), pöördus ta Maarja poole sõnadega „sa armuleidnu”, lisades: „Issand [„Jehoova”, NW] olgu sinuga!” Varsti peale seda külastas Maarja Eliisabetti, kes õnnistas teda ja sündimata last, keda ta kandis, nimetades Jeesust oma „Issandaks” juba enne ta sündi. Siis valdas Maarjat kiitusepuhang Jehoovale, mis annab ilmeka tõendi tema sügavast Jumalale andumisest. — Luuka 1:28, 31, 36—55.

22. Milline jumalakartlik naine näitas peale Jeesuse sündi, et ta oli nende seast, kes Messiat ootasid?

²² Kui Jeesus sündis ja Maarja ta Jehoovale esitamiseks Jeruusalemma templisse viis, väljendas oma rõõmu teine jumalakartlik naine, aastates naisprohvet Anna. Ta andis tänu Jehoovale ja rääkis Jeesusest kõigile, kes tõotatud Messiat ärevalt ootasid. — Luuka 2:36—38.

23. Kuidas räägib apostel Peetrus ustavatest eelkristliku aja naistest ja milliseid küsimusi käsitletakse järgmises artiklis?

²³ Seega olid ajal, mil jõudis kätte Jeesuse maise teenistuse aeg, ikka veel olemas „pühad naised, kes lootsid Jumala peale”. (1. Peetruse 3:5) Mõned nendest naistest said Jeesuse jüngriteks. Kuidas Jeesus neid kohtles? Ja kas on tänapäeval naisi, kes rõõmuga võtavad vastu osa, mis on Piiblis esitatud? Neid küsimusi käsitletakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Küsimusi kokkuvõtteks

◻ Kuidas erines naiste kohtlemine Iisraelis naiste kohtlemisest teistes maades?

◻ Milline oli Aadama ja milline Eeva suhteline seisund ja miks?

◻ Milline koht oli Iisraeli naistel Seaduse all ja kas olid nad vaimselt ebasoodsas olukorras?

◻ Millised on Heebrea Kirjade väljapaistvatest naistest mõningad õppetunnid, millest peaksime õppima?

◻ Milliseid häid usu eeskujusid võib vaatamata judaismi vaadetele leida?

[Kast lk 10]

„NAINE, KES JEHOOVAT KARDAB”

„10. Kes leiab tubli naise? Sest see on palju enam väärt kui pärlid! 11. Ta mehe süda loodab tema peale ja tulust ei ole tal puudust! 12. Kogu oma eluaja teeb ta temale head ja mitte kurja! 13. Ta muretseb villu ja linu ning töötab virkade kätega! 14. Ta on kaupmehe laevade sarnane: ta toob oma leiva kaugelt! 15. Ta tõuseb, kui on alles öö, ja annab oma perele rooga ning ümmardajaile tööd! 16. Ta soovib põldu ja hangib selle, oma käte viljast ta istutab viinamäe! 17. Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle ja teeb oma käsivarred tugevaks! 18. Ta märkab, et ta tulemused on head: ei kustu öösel ta lamp! 19. Ta paneb oma käed koonlapuu külge ja ta pihud hoiavad kedervart! 20. Ta avab oma pihu viletsale ja sirutab vaestele mõlemad käed! 21. Ei ta karda lund oma pere pärast, sest kogu ta perel on kahekordsed riided! 22. Ta valmistab enesele vaipu, ta riietus on linane ja purpurpunane! 23. Ta mees on tuntud väravais, kui ta istub maa vanemate hulgas! 24. Ta valmistab ja müüb särke ning annab kaupmeestele vöösid! 25. Ta riided on tugevad ja ilusad ja ta naerab homset päeva! 26. Ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus! 27. Ta valvab tegevust kojas ega söö laiskuse leiba! 28. Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda: 29. ’Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!’ 30. Võluvus on petlik ja ilu on kaduv, aga naine, kes Jehoovat kardab, on kiiduväärt! 31. Andke temale ta käte vilja ja tema teod ülistagu teda väravais!” — Õpetussõnad 31:10—31.

[Pilt lk 8, 9]

Naisel oli perekonnas väärikas koht