Ühendusepidamine kristlikus teenimises

„Minge siis ja tehke jüngreiks inimesi kõikidest rahvastest.” — MATTEUSE 28:19, NW.

 1. Milline Kristuse poolt volitatud ülesanne vihjab vajadusele ühendust pidada?

JEESUSE antud volitus ülesande täitmiseks, mis ülal tsiteeritud, seab meie ette väljakutse inimestega ühendusse astuda teenimisel, kui käime majast majja, teeme korduskülastusi ja osaleme igal muul viisil Kuningriigi kuulutamises. See volitatud ülesanne hõlmab vastutust teha teatavaks tõde Jehoova Jumalast, Jeesus Kristusest ja Messia Kuningriigist, milles Jeesus praegu valitseb. — Matteuse 25:31—33.

 2. Mida me vajame, et tulemusrikkalt ühendust pidada?

² Kuidas saame tulemusrikkalt ühendusse astuda? Kõigepealt peame me uskuma informatsiooni, mida edasi anname. Teiste sõnadega, meil peab olema tugev usk, et Jehoova on ainus tõeline Jumal, et Piibel on tõepoolest Jumala Sõna ja et Jumala Kuningriik on inimkonna ainuke lootus. Niimoodi tuleb see, mida õpetame, meie südamest ja me järgime Pauluse nõuannet Timoteosele: „Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti.” — 2. Timoteosele 2:15.

Sõnatu ühendusepidamine

3—5. a) Kuidas võime ühtegi sõna lausumata ühendust pidada? b) Millised kogemused seda kinnitavad?

³ Ühendusepidamine on tihti seotud sõnadega. Kuid tegelikult peame ühendust inimestega isegi enne nendega kõnelemist. Kuidas? Oma hoiaku ning riietuse ja soenguga. Aastaid tagasi reisis ookeanilaeval välismaale, et talle määratud ülesannet täita, Vahitorni Gileadi Piiblikooli lõpetanud misjonär. Peale mõnda merel oldud päeva küsis tundmatu isik temalt, miks ta on teistest laevalolijatest nii erinev. Misjonär oli vaid oma välimuse ja käitumisega ühendust pidanud, andes edasi midagi märkimisväärset — seda, et tal on teistsugused normid ja et ta on ligipääsetav. See avas misjonärile hea võimaluse tunnistuse andmiseks.

⁴ Kord üks õde, kes tänaval seistes möödakäijatele Piiblil põhinevat kirjandust pakkus, naeratas sõbralikult tema lähedal jalutavale naisele. See naine hakkas trepist alla metroojaama laskuma. Siis mõtles ta ümber, jalutas tagasi õe juurde ja palus kodust piibliuurimist. Mis oli talle mõju avaldanud? Kuigi temale ei pakutud Piiblil põhinevat kirjandust, sai talle osaks tänaval töötava tunnistaja sõbralik naeratus.

⁵ Kolmas näide: rühm noori tunnistajaid lõunastas restoranis, ja nad olid üllatunud, kui keegi võõras isik nende laua juurde tuli ning lõuna eest maksis. Miks ta seda tegi? Talle avaldas mõju nende käitumine. Need noored kristlased olid võõraga sõnagi lausumata ühendust pidanud ja teatanud, et nad on jumalakartlikud inimesed. On selge, et enne ühegi sõna lausumist astume ühendusse oma hoiaku, välimuse ja sõbralikkuse kaudu. — Võrdle 1. Peetruse 3:1, 2.

Veenvalt vestlemine on ühendusepidamisel eluliselt tähtis

 6. Näita, kuidas veevalt vestlemine on ühendusepidamisel hindamatu väärtusega.

⁶ Et inimestega sõnaliselt ühendust pidades head sõnumit edasi anda, peame olema ette valmistatud mitte dogmaatiliselt rääkima, vaid nendega veenvalt vestlema. Loeme korduvalt, et Paulus vestles veenvalt nendega, kellele ta püüdis jagada head sõnumit. (Apostlite teod 17:2, 17; 18:19, NW) Kuidas võime tema eeskuju järgida? Näiteks on ehk halvenenud maailma olukorrad pannud mõne inimese kahtlema kõikväelise ja armastava Jumala olemasolus, kes hoolitseb inimkonna eest. Seega võime nendega veenvalt vestelda mõtte üle, et Jumalal on kõige jaoks oma aeg. (Koguja 3:1—8) Galaatlastele 4:4 ütleb, et kui Jumalale kohane aeg saabus, läkitas ta oma Poja maa peale. See toimus tuhandeid aastaid pärast seda, kui ta esmalt seda teha lubas. Kui saabub tema jaoks kohane aeg, teeb ta samamoodi kannatustele ja kurjusele lõpu. Lisaks näitab Jumala Sõna, et Jumalal on tungivad põhjused lubada kurjusel nii kaua kesta. (Võrdle 2. Moosese 9:16.) Selles liinis veenvalt vestlemine ning selle põhjenduse toetamine piltlike näidete ja kindlate Pühakirjal põhinevate tõenditega aitab siirastel inimestel mõista, et üldist kurjuse levikut ei saa kasutada argumendina, et Jehoovat pole olemas või et ta meie eest ei hoolitse. — Roomlastele 9:14—18.

7, 8. Kuidas võib veenvalt vestlemine olla meile abiks ortodokse juudiga ühenduse pidamisel?

⁷ Oletame, et majast majja käimise ajal ütleb korterivaldaja sulle: „Olen juut. Mind see ei huvita.” Kuidas võiksid jätkata? Üks vend teatab edust järgneva lähenemise puhul: „Olen kindel, et nõustute minuga, et Mooses oli üks suuremaid prohveteid, keda Jumal eales kasutanud. Ja kas teate, et nagu kirja pandud 5. Moosese 31:29, ta ütles: ’Ma tean, et te pärast minu surma . . . lahkute teelt, mille ma teile olen andnud. Aga tulevasil päevil tabab teid õnnetus.’? Mooses oli tõeline prohvet, seega pidid ta sõnad tõeks saama. Kas võisid need tõeks saada, kui Jumal juutide juurde Messia saatis ja seetõttu juudid teda vastu ei võtnud? Asi võis olla selles. Kui see nüüd nii on ja nad tegid vea, kas on siis mingit põhjust, et teie või mina peaksime samamoodi vea tegema?”

⁸ Pea ka meeles, et juudid on ristiusumaailma käe läbi palju kannatanud, seda eriti käesoleval sajandil. Seega soovid ehk korterivaldajale rääkida, et meil pole selles mingit osa. Näiteks soovid ehk öelda: „Kas teadsite, et Jehoova tunnistajad Hitleri võimuloleku ajal trotsisid tema juutide-vastast boikotti? Samuti keeldusid nad tervitusest ’Heil Hitler’ ja teenistusest tema armees.”a

9, 10. Kuidas võiks kasutada veenvalt vestlemist, aitamaks inimest, kes usub põrgutulle?

⁹ Kui püüad pidada ühendust kellegagi, kes usub põrgutulle, võiksid veenvalt vestelda sellest, et kui inimesel tuleb igavesti põrgus piinelda, peab tal olema surematu hing. Põrgutulle uskuja nõustub meelsasti. Siis võid ära märkida Aadama ja Eeva loomisaruannet ning lahkelt küsida, kas ta on selles aruandes üldse mingit märget taolise surematu hinge kohta märganud. Jätkates veenvat vestlemist, võid pöörata ta tähelepanu 1. Moosese 2:7, kus Piibel ütleb meile, et Aadamast sai hing. Ja märgi ära, mis pidi Jumala ütluse kohaselt Aadama patu tagajärjeks olema: „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!” (1. Moosese 3:19) Järelikult sai Aadam, hing, jälle põrmuks.

¹⁰ Võiksid pöörata tähelepanu ka tõsiasjale, et mitte kusagil 1. Moosese raamatu aruandes ei märgi Jumal ära igavest põrgutules piinlemist. Kui Jumal hoiatas Aadamat keelatud vilja söömise eest, ütles ta: „Päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:17) Mitte mingit põrgutule mainimist! Kui tegelik Aadama patu tulemus pidi olema mitte surm, ’põrmuks saamine’, vaid igavene piinlemine, kas poleks Jumal kogu õiguse nimel seda arusaadavalt selgitanud? Seega võib hoolikas ja lahke veenev vestlemine aidata siiral inimesel näha oma usu vastuolulisust. Ärgem eales alahinnakem veenva vestlemise kasutamise tähtsust, kui jagame teistega Jumala Sõna tõde. — Võrdle 2. Timoteosele 2:24—26; 1. Johannese 4:8, 16.

Tulemusrikkaks ühendusepidamiseks vajalikud omadused

11—13. Millised kristlikud omadused aitavad meil tulemusrikkalt ühendust pidada?

¹¹ Milliseid omadusi peaksime siis arendama, et kõige tulemusrikkamalt ühendust pidades anda edasi Kuningriigi tõdesid? Mida näitab meile Jeesuse eeskuju? Matteuse 11:28—30 loeme ta sõnu: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” Siin näeme ühte Jeesuse edu võtit ühendusepidamisel. Ta oli tasane ja südamelt alandlik. Õiglase südamega inimesed leidsid temas kosutust. Ka apostel Paulus andis hea eeskuju, sest nagu ta Efesose vanematele rääkis, orjas ta Issandat alates esimesest nende juurde saabumise päevast „suurima alandliku meelega”. — Apostlite teod 20:19, NW.

¹² Kui ilmutame alati mõõdukust ja alandlikku meelt, leiavad teised inimesed, et ka meie toome kosutust ja meil on kergem nendega ühendust pidada. Ilmselt tekitab mistahes teine hoiak meie ja nende vahel, kellega püüame ühendust pidada, barjääri. Tõepoolest, „tarkus on mõõdukate inimesega”. — Õpetussõnad 11:2, NW.

¹³ Et informatsiooni tulemusrikkalt edasi anda, on meil tarvis olla kannatlik ja taktitundeline. Kindlasti oli apostel Paulus taktitundeline, kui ta andis Marsi künkal tema ette kogunenud filosoofidele tunnistust. Ta esitas head sõnumit neile mõistetaval viisil. (Apostlite teod 17:18, 22—31) Kui tahame oma kuulajatega edukalt ühendust pidada, peame järgima apostel Pauluse antud nõuannet koloslastele, kui ta ütles: „Olgu teie keskustelu alati täis heasoovlikkust ja mitte eales maitsetu; uurige, kuidas iga inimesega, keda kohtate, kõige paremini rääkida.” (Koloslastele 4:6, The New English Bible) Meie kõne peaks alati olema heamaitseline. Taolisel kõnel on kalduvus avada meie kuulajate meeled, samal ajal kui järelekaalumata märkused põhjustavad nende meelte sulgumist.

14. Kuidas võib sundimatu vestluslik lähenemine teistega ühenduse pidamisel meile abiks olla?

¹⁴ Me soovime olla kõigil aegadel sundimatud. See aitab meie kuulajail ebamugavust peletada. Olla sundimatu tähendab mitte elevil soovida vaid ise kogu aeg rääkida. Selle asemel anname oma kuulajatele kiirustamata ja sõbralike küsimuste abil võimaluse endid väljendada. Eriti siis, kui anname eraviisilist tunnistust, on arukas teist inimest rääkima julgustada. Nõnda istus üks tunnistaja kord lennukis kõrvuti roomakatoliku preestriga. Rohkem kui tunni lasi tunnistaja taktitundelisi küsimusi esitades preestril esineda ning vastuseid andes kõneles enamiku aja preester. Aga kui saabus aeg lahkumiseks, oli preester võtnud endale mitmeid Piiblil põhinevaid väljaandeid. Selline kannatlik lähenemine aitab meil üles näidata teist vajalikku omadust, nimelt empaatiat.

15, 16. Kuidas võib empaatia meid ühendusepidamisel aidata?

¹⁵ Empaatia tähendab enda nii-öelda teise inimese kohale seadmist. Apostel Paulus hindas täiel määral empaatia vajalikkust, nagu võib näha sellest, mida ta Korintlastele kirjutas: „Ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks, et ma seda rohkem inimesi võiksin võita. Nii olen ma juutidele olnud otsekui juut, et ma võidaksin juudid; neile, kes on käsu all, olen ma otsekui käsualune, kuigi ma käsu all ei ole, et ma võidaksin käsualused. Käsuta olijaile ma olen otsekui käsuta — ehk ma küll ei ole ilma Jumala käsuta, vaid elan Kristusele käsus — et võita need, kes on käsuta. Nõtradele ma olen saanud nõdraks, et võita nõdrad. Ma olen kõikidele saanud kõigeks, et ma igapidi mõned päästaksin.” — 1. Korintlastele 9:19—22.

¹⁶ Et selles suhtes apostel Paulust jäljendada, on meil tarvis olla taktitundeline, mõistev ja tähelepanelik. Empaatia aitab anda oma kuulajatele tõde meil edasi vastavalt sellele, kuidas nad mõtlevad ja tunnevad. Väljaanne Reasoning From the Scriptures pakub selles liinis rikkalikult abi. Olgu see sul teenimisel alati kaasas.

Armastus — abi ühendusepidamisel

17. Milline kristlik omadus on ühendusepidamisel, mis on seotud tõe edasi andmisega, kõikidest omadustest kõige väärtuslikum ja kuidas see ilmneb?

¹⁷ Mõõdukus, alandlik meel, kannatlikkus ja empaatia on olulise tähtsusega, et tulemusrikka ühendusepidamise kaudu informatsiooni jagada. Kuid üle kõige aitab omakasupüüdmatu armastus meil olla edukad teiste inimeste südameteni jõudmisel. Jeesusel oli hale meel inimestest, sest nad olid „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”. See oli armastus, mis õhutas Jeesust ütlema: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!” (Matteuse 9:36; 11:28) Ka meie soovime inimestele kosutust tuua ja neid eluteele jõudmisel aidata, sest me armastame neid. Meil on armastuse sõnum, rääkigem seda siis armastusväärselt. See armastus väljendub sõbralikus naeratuses, lahkuses ja leebuses, rõõmsameelsuses ja soojuses.

18. Kuidas võime jäljendada Paulust, nii nagu tema Issandat jäljendas?

¹⁸ Selles suhtes oli apostel Paulus oma Issanda Jeesus Kristuse hea jäljendaja. Miks oli ta nii edukas ühe koguduse teise järel rajamises? Kas tänu oma innukusele? Jah. Kuid samuti tänu armastusele, mida ta väljendas. Pane tähele ta armastusväljendusi seoses värske Tessaloonika kogudusega: „Me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi; nõnda meie teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.” Pauluse jäljendamine on meile abiks meie pingutustes ühendust pidada. — 1. Tessalooniklastele 2:7, 8.

19. Miks me ei peaks lubama mittereageerival territooriumil meid araks teha?

¹⁹ Kui me oleme ühendusepidamisel oma parima andnud, kuid meil ei õnnestu soovitud tulemusi saavutada, kas peaksime julguse kaotama? Sugugi mitte. Piibliuurijatel (nagu varem Jehoova tunnistajaid kutsuti) oli tavaks öelda, et inimestel peab tõe vastuvõtmiseks olema kolm omadust. Nad pidid olema ausad, alandlikud ja näljased. Me ei saa loota, et ebasiirad inimesed, kes pole ausad, reageeriksid tõele pooldavalt; ka ei saa me loota, et kõrgid või uhked inimesed head sõnumit kuulaksid. Ja veel, isegi kui inimesel on teatud määral ausust ja alandlikkust, pole tõenäoline, et ta tõe vastu võtab, kui ta pole vaimselt näljane.

20. Miks võib alati öelda, et meie pingutused pole olnud asjatud?

²⁰ Pole kahtlust, et paljudel, keda oma territooriumil kohtad, puudub üks või enam neist omadustest. Samasugune kogemus oli prohvet Jeremijal. (Jeremija 1:17—19; võrdle Matteuse 5:3.) Kuid ikkagi pole meie pingutused eales asjatud. Miks mitte? Sellepärast, et me teeme teatavaks Jehoova nime ja Kuningriigi. Oma kuulutamise ja kogu oma olemasoluga hoiatame me kurje inimesi. (Hesekiel 33:33) Ja ärgem iial unustagem, et oma pingutustes teistega ühendust pidades tõde edasi anda, toome kasu iseendile. (1. Timoteosele 4:16) Me hoiame oma usu tugeva ja Kuningriigi lootuse särava. Veelgi enam, me säilitame oma laitmatuse ja osaleme seega Jehoova Jumala nime pühitsemises, mis valmistab tema südamele rõõmu. — Õpetussõnad 27:11.

21. Mida võiks kokkuvõtteks öelda?

²¹ Kokkuvõtteks: ühendusepidamine on tulemusrikas informatsiooni jagamine. Ühendusepidamise kunst on eluliselt tähtis ja kui ühendusepidamine kaob, teeb see palju kahju. Me nägime, et Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus on kõige eeskujulikumad ühendusepidajad ja et Jeesus Kristus määras meie päeviks ühenduskanali. Oleme ka tähele pannud, et me peame ühendust oma soengu ja käitumise kaudu, läkitades teistele seega sõnumeid. Me õppisime, et veenev vestlemine mängib meie püüetes inimestega ühendust pidada tähtsat osa ja et tulemusrikkalt ühendust pidada, peame olema mõõdukad ja alandlikud, väljendama empaatiat, üles näitama kannatlikkust, ning üle kõige, meie ajendajaks peab olema armastust täis süda. Kui me neid omadusi arendame ja Piibli eeskujusid järgime, oleme edukad kristlikud ühendusepidajad. — Roomlastele 12:8—11.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas algab ühendusepidamine, enne kui sõnagi on öeldud?

◻ Millised on mõned tulemusrikka veenva vestlemise kasutamise eeskujud ühendusepidamisel?

◻ Millised omadused tulemusrikkaks ühendusepidamiseks olid Jeesus Kristusel ja Paulusel?

◻ Miks ei peaks me julgust kaotama, kui tulemused on aeglased tulema?