Puhta religiooni ellurakendamine ellujäämiseks

„Religioon, mis on Jumala, Isa silmis puhas ja ehtne, näitab end selliste asjade läbi nagu . . . enese reostamatuna hoidmine maailmast.” — JAKOOBUSE 1:27, Phillips.

 1. Kuidas on religiooni defineeritud ja kellel oleks loogiliselt õigus kindlaks määrata erinevus valereligiooni ja õige religiooni vahel?

RELIGIOONI on defineeritud kui „inimese usu ja austuse väljendamist üliinimlikusse jõusse, keda tunnustatakse universumi looja ning valitsejana”. Kellel siis oleks loogiliselt õigus kindlaks määrata erinevus õige religiooni ja valereligiooni vahel? Kindlasti peab see olema Tema, kellesse usutakse ja keda austatakse, Looja. Jehoova on oma Sõnas selgelt piiritlenud oma seisukoha õige religiooni ja valereligiooni suhtes.

Sõna „religioon” Piiblis

 2. Kuidas sõnaraamatud selgitavad „kummardamisvormi” ja „religioonina” tõlgitud algupärast kreekakeelset sõna ja milliste kummardamisvormide kohta seda võib kasutada?

² Sõnadega „kummardamisvorm” või „religioon” tõlgitud kreekakeelne sõna on thre·skeiʹa. Leksikon A Greek-English Lexicon of the New Testament defineerib seda sõna kui „Jumala kummardamist, religiooni, eriti kui see väljendab religioosset teenistust või kultust”. Sõnaraamat Theological Dictionary of the New Testament pakub lisadetaile, öeldes: „Sõna etümoloogia on vaieldav; . . . tänapäeval pooldavad õpetlased seost sõnaga therap- (’teenima’). . . . Võib märgata ka tähenduse erinevust. Sobiv tähendus on ’religioosne innukus’ . . . , ’Jumala kummardamine’, ’religioon’. . . . Aga on ka halb tähendus, s.o. ’religioosne liialdus’, ’väär kummardamine’.” Seega võib sõna thre·skeiʹa tõlkida kas sõnaga „religioon” või „kummardamisvorm”, olgu see siis hea või halb.

 3. Kuidas apostel Paulus kasutas „kummardamisvormina” tõlgitud sõna ja milline huvitav tähelepanek on tehtud Koloslastele 2:18 tõlke kohta?

³ See sõna esineb ainult neli korda Kristlikes Kreeka Kirjades. Apostel Paulus kasutas seda kaks korda valereligiooni märkimiseks. Apostlite teod 26:5 on kirjas tema ütlus, et enne kristlaseks saamist „mina kui variser olen elanud meie jumalateenistuse [„religiooni”, Phillips] kõige rangemate kommete järgi”. Oma kirjas Koloslastele ta hoiatas: „Ärgu siis teie võiduandi teilt riisugu ükski, kellele meeldib [„võlts”, NW] alandlikkus ja inglite austamine [„kummardamisvorm”, NW].” (Koloslastele 2:18) Selline inglite kummardamine oli noil päevil ilmselt valdav Früügias, kuid see oli valereligiooni vorm.a On huvitav, et kuigi mõned piiblitõlked tõlgivad thre·skeiʹa sõnaga „religioon”, kasutab enamik Koloslastele 2:18 sõna „kummardamine”. New World Translation tõlgib thre·skeiʹa järjekindlalt „kummardamisvorm” ja Reference Bible näitab iga kord allmärkuses ära, kui ladina tõlgetes on kasutatud alternatiivset tõlget „religioon”.

„Puhas ja laitmatu” Jumala seisukohast

4, 5. a) Kelle seisukoht religiooni suhtes on Jakoobusele vastavalt kõige tähtsam? b) Mis võiks kellegi kummardamisvormi tühiseks teha ja mida on mõeldud sõnaga, mis on tõlgitud „tühine”?

⁴ Sõna thre·skeiʹa ülejäänud kaks esinemiskohta on jünger Jakoobuse kirjas, kes oli esimese sajandi kristliku koguduse juhtiva kogu liige. Ta kirjutas: „Kui keegi arvab Jumalat teenivat [„olevat ’religioosne’ ”, Phillips] ja ei talitse oma keelt, vaid petab oma südant, selle jumalateenistus [„kummardamisvorm”, NW; „religioon”, Phillips] on tühine. Puhas ja laitmatu jumalateenistus [„kummardamisvorm”, NW; „religioon”, Phillips] Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses ja hoida ennast maailmast reostamatuna.” — Jakoobuse 1:26, 27.

⁵ Jah, Jehoova seisukoha järgimine religiooni suhtes on elulise tähtsusega, kui tahame saada tema heakskiitu ja jääda ellu uue maailma jaoks, mida ta on tõotanud. (2. Peetruse 3:13) Jakoobus näitab, et inimene võib ehk näida iseendale tõeliselt religioossena, kuid tema kummardamisvorm võib ikkagi olla tühine. Kreekakeelne sõna, mis on siin tõlgitud „tühine”, tähendab ka „asjatu, tühi, viljatu, kasutu, jõuetu, puudulik tões”. See võib olla nii, kui keegi, kes väidab end olevat kristlane, ei talitse oma keelt ega kasuta seda Jumala kiitmiseks ja kaaskristlaste ülesehitamiseks. Ta „petab oma südant” ning ei rakenda ’Jumala silmis puhast ja ehtsat religiooni’. (Phillips) Jehoova vaatepunkt on see, mis on tähtis.

 6. a) Milline on Jakoobuse kirja teema? b) Millist puhta kummardamise nõuet Jakoobus rõhutas ja mida on selles suhtes öelnud nüüdisaegne Juhtiv Kogu?

⁶ Jakoobus ei loenda kõike, mida Jehoova seoses puhta kummardamisega nõuab. Kooskõlas tema kirja üldise teemaga, mis on tegudega tõestatud usk ja vajadus hoiduda sõprusest Saatana maailmaga, tõstab ta esile vaid kaks nõuet. Üks on „vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses”. See hõlmab tõelist kristlikku armastust. Jehoova on alati ilmutanud armastavat hoolt orbude ja leskede eest. (5. Moosese 10:17, 18; Malakia 3:5) Esimese sajandi kristliku koguduse juhtiva kogu üks esimesi tegusid oli kristlike lesknaiste kasuks. (Apostlite teod 6:1—6) Apostel Paulus andis üksikasjalikke juhendeid armastava hoolitsuse osutamiseks puudustkannatavatele vanematele leskedele, kes olid aastate jooksul tõestanud oma ustavust ja kellel ei olnud neid abistavat perekonda. (1. Timoteosele 5:3—16) Jehoova tunnistajate nüüdisaegne Juhtiv Kogu on avaldanud täpseid juhendeid „Vaeste eest hoolitsemiseks”, öeldes: „Tõeline kummardamine sisaldab nende ustavate ja lojaalsete isikute eest hoolitsemist, kes võivad vajada materiaalset abi.” (Vaata raamatut Organized to Accomplish Our Ministry [Organiseeritud meie teenimise läbiviimiseks], leheküljed 122—123.) Vanematekogud või üksikud kristlased, kes näitavad end selles suhtes hoolimatuna, minetavad sellise kummardamisvormi tähtsa valdkonna, mis on meie Jumala ja Isa seisukohast puhas ja laitmatu.

„Maailmast reostamatuna”

7, 8. a) Millist teist õige religiooni nõuet Jakoobus nimetas? b) Kas vaimulikud ja preestrid vastavad sellele nõudele? c) Mida võib öelda Jehoova tunnistajate kohta?

⁷ Teine Jakoobuse mainitud tõelise religiooni nõue on „hoida ennast maailmast reostamatuna”. Jeesus ütles: „Minu kuningriik ei ole selle maailma osa”; järelikult ei tohiks tema järelkäijad olla „maailma osa”. (Johannese 15:19; 18:36; NW) Kas seda võib öelda ühegi selle maailma religiooni vaimulike või preestrite kohta? Nad toetavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Paljud nende juhid võtsid vastu paavsti kutse kohtuda oktoobris 1986 Itaalias Assisis, et ühendada oma palved ÜRO poolt toetatava „Rahvusvahelise rahuaasta” edukuse eest. Kuid nende pingutused olid viljatud, nagu võib järeldada miljonitest sõdades tapetutest tol ja järgnevatel aastatel. Vaimulikkond käib sageli tihedalt läbi valitseva poliitilise parteiga, tehes samal ajal reetlikke salajasi sobinguid opositsiooniga, et igaüks, kes valitseb, vaataks talle kui ’sõbrale’. — Jakoobuse 4:4.

⁸ Jehoova tunnistajad on saavutanud endale maine kristlastena, kes jäävad erapooletuks selle maailma poliitilistes afäärides ja konfliktides. Nad säilitavad selle hoiaku kõigil mandritel ja kõigi rahvaste seas, nagu tõestavad ajakirjanduse teated ja nüüdisaegsed ajalookirjutised maailma kõigist osadest. Nad püsivad tõeliselt „maailmast reostamatuna”. Neil on ’religioon, mis on Jumala silmis puhas ja ehtne’. — Jakoobuse 1:27, Phillips.

Teised õige religiooni tunnused

 9. Milline on õige religiooni kolmas nõue ja miks?

⁹ Kui religioon on „austuse väljendamine üliinimlikusse jõusse, keda tunnustatakse universumi looja ning valitsejana”, peab õige religioon suunama kummardamise kindlasti ainult Jehoovale, ainsale tõelisele Jumalale. See ei tohi olla ähmastatud inimeste arusaamistega Jumalast, sellistega nagu paganlik arusaam kolmainu jumalast, milles Isa jagab oma kõikvõimsust, auhiilgust ja igavest olu teise kahe isikuga müstilises Kolmainsuses. (5. Moosese 6:4; 1. Korintlastele 8:6) See peab tegema teatavaks ka Jumala võrratu nime Jehoova ning austama seda nime, tõepoolest kandma organiseeritud rahvana Jumala nime. (Laul 83:19; Apostlite teod 15:14) Selle rakendajad peavad selles järgima Kristus Jeesuse eeskuju. (Johannese 17:6) Milline teine rahvas tänapäeval täidab seda nõuet kui mitte kristlikud Jehoova tunnistajad?

10. Mida peab tegema religioon, mis pakub ellujäämist Jumala uude maailma, ja miks?

¹⁰ Apostel Peetrus ütles: „Ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime [kui Jeesus Kristus], kelles meid päästetakse!” (Apostlite teod 4:8—12) Puhas religioon, mis pakub ellujäämise Jumala uude maailma, peab järelikult sisendama usku Kristusesse ja lunastusohvri väärtusesse. (Johannese 3:16, 36; 17:3; Efeslastele 1:7) Peale selle peab see aitama tõelistel kummardajatel alluda Kristusele kui Jehoova valitsevale Kuningale ja võitud Ülempreestrile. — Laul 2:6—8; Filiplastele 2:9—11; Heebrealastele 4:14, 15.

11. Millel peab õige religioon põhinema ja milline on selles suhtes Jehoova tunnistajate seisukoht?

¹¹ Puhas religioon peab põhinema ainsa tõelise Jumala avaldatud tahtel ja mitte inimeste tehtud traditsioonidel või filosoofiatel. Me ei oleks saanud midagi teada Jehoovast ja tema imelistest eesmärkidest ega ka Jeesusest ja lunastusohvrist, kui poleks olnud Piiblit. Jehoova tunnistajad sisendavad inimestesse kõigutamatut Piibli usaldamist. Samuti nad tõestavad oma igapäevase eluga, et nõustuvad apostel Pauluse väljendusega: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, . . . et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.” — 2. Timoteosele 3:16, 17.

Õige religioon — eluviis

12. Mis on vajalik lisaks usule, et kummardamine oleks õige, ja mis suhtes õige religioon on eluviis?

¹² Jeesus kuulutas: „Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” (Johannese 4:24) Õige religioon ehk kummardamisvorm ei ole järelikult vagaduse tseremoniaalne, rituaalne, välispidine näitamine. Puhas kummardamine on vaimne, põhineb usul. (Heebrealastele 11:6) Seda usku peavad siiski toetama teod. (Jakoobuse 2:17) Õige religioon hülgab populaarsed suundumused. See peab ustavalt kinni Piibli moraalinormidest ja puhtast kõnest. (1. Korintlastele 6:9, 10; Efeslastele 5:3—5) Selle rakendajad püüavad siiralt kanda Jumala vaimu vilja oma perekonnaelus, ilmalikus töös, koolis ja isegi oma lõõgastumise ajal. (Galaatlastele 5:22, 23) Jehoova tunnistajad püüavad mitte kunagi unustada apostel Pauluse nõuannet: „Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!” (1. Korintlastele 10:31) Nende religioon ei ole ainult formaalsus; see on eluviis.

13. Mida õige kummardamine hõlmab ja miks võib öelda, et Jehoova tunnistajad on tõeliselt religioosne rahvas?

¹³ Muidugi hõlmab õige religioon vaimset tegutsemist. Sinna hulka kuulub isiklik ja perekondlik palve, Jumala Sõna ja piibliuurimise abivahendite korrapärane uurimine ning õige kristliku koguduse koosolekutel viibimine. Need koosolekud alustatakse ja lõpetatakse kiituslauluga Jehoovale ning palvega. (Matteuse 26:30; Efeslastele 5:19) Ülesehitavaid vaimseid teemasid käsitletakse ettekannetes ja kõigile kättesaadavate trükitud materjalide küsimuste-vastuste vormis aruteludes. Selliseid koosolekuid peetakse harilikult kaunites, kuid mitte liigselt ehitud kuningriigisaalides, mida kasutatakse eranditult religioossetel eesmärkidel: regulaarsed koosolekud, abiellumistseremooniad, matuseteenistused. Jehoova tunnistajad austavad oma kuningriigisaale ja neist suuremaid kokkutulekusaale kui Jehoova kummardamisele pühendatud kohti. Vastupidiselt paljudele ristiusumaailma kirikutele ei ole kuningriigisaalid seltskondlikud klubid.

14. Mida tähendas kummardamine heebrea keelt kõnelevatele inimestele ja milline tegevus eristab Jehoova tunnistajaid tänapäeval?

¹⁴ Eespool nägime, et õpetlased seostavad „kummardamisvormi” või „religioonina” tõlgitud kreekakeelset sõna tegusõnaga „teenima”. On huvitav, et selle heebreakeelset vastet ‛avo·dhahʹ võib tõlkida sõnaga „teenistus” või „kummardamine”. (Võrdle NW allmärkusi 2. Moosese 3:12 ja 10:26.) Heebrealastele tähendas kummardamine teenistust. Ja seda tähendab see ka tõelistele kummardajatele tänapäeval. Õige religiooni üks väga tähtis eraldav tunnus on, et kõik, kes seda ellu rakendavad, võtavad osa jumalakartlikust teenistusest kuulutada „seda head sõnumit kuningriigist . . . kogu asustatud maa peal tunnistuseks kõigile rahvaile”. (Matteuse 24:14, NW; Apostlite teod 1:8; 5:42) Milline religioon on tuntud üle maailma Jumala Kuningriigi kui inimkonna ainsa lootuse avaliku tunnistamise poolest?

Positiivne, ühendav jõud

15. Mis on õige religiooni üks väljapaistev omadus?

¹⁵ Valereligioon eraldab. See on põhjustanud ning põhjustab veelgi viha ja verevalamist. Õige religioon, vastupidi, ühendab. Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35) Jehoova tunnistajaid ühendav armastus ületab rahvuslikud, sotsiaalsed, majanduslikud ja rassilised piirid, mis eraldavad ülejäänud inimkonda. Tunnistajad ’püsivad ühes vaimus ja ühel meelel, võideldes evangeeliumi [„hea sõnumi”, NW] usu eest’. — Filiplastele 1:27.

16. a) Millist „head sõnumit” Jehoova tunnistajad kuulutavad? b) Millised ennustused on Jehoova rahva peal täitunud ja millised õnnistused on järgnenud?

¹⁶ Nende kuulutatav „hea sõnum” on see, et peatselt viiakse täide Jumala muutumatu eesmärk. Tema tahe täidetakse „nagu taevas, nõnda ka maa peal”. (Matteuse 6:10) Jehoova hiilgav nimi pühitsetakse ja maa saab paradiisiks, kus tõelised kummardajad võivad elada igavesti. (Laul 37:29) Sõnasõnaliselt miljonid inimesed kõigis maades ühinevad Jehoova tunnistajatega, öeldes Piibli ennustust täites: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!” (Sakarja 8:23) Jehoova õnnistab oma rahvast. „Kõige pisemast” on tõesti saanud „vägev rahvas”, ülemaailmne kogudus, mis on igas suhtes täielikult ühendatud: mõtetes, tegudes, kummardamises. (Jesaja 60:22) See on midagi, mida valereligioon ei ole kunagi olnud võimeline saavutama.

Puhta religiooni triumf

17. Mis on ootamas Suurt Babüloni ja kuidas see toimub?

¹⁷ Jumala Sõna on ennustanud, et hävitatakse ülemaailmne valereligiooni impeerium, mida sümboolselt nimetatakse „Suureks Baabüloniks”. Piibel kujutab ka maailma „kuningaid” ehk poliitilisi valitsejaid sümboolse metsalise sarvedega. Ta räägib meile, et Jumal paneb nende valitsejate südamesse eesmärgi see Kurat Saatana hoorasarnane korraldus kukutada ja täielikult hävitada. — Vaata Ilmutuse 17:1, 2, 5, 6, 12, 13, 15—18.b

18. Millise tähtsa põhjuse annab Piibel Suure Babüloni hävitamiseks ja millal valereligioon seda kohutavat teed alustas?

¹⁸ Miks Suur Babülon on hävingu ära teeninud? Piibel vastab: „Temast on leitud prohvetite ja pühade verd ja kõikide verd, kes on tapetud maa peal!” (Ilmutuse 18:24) Näidates, et see veresüü lasus valereligiooni peal juba enne Babüloni asutamist, mõistis Jeesus hukka judaismi, end Suure Babüloniga sidunud religiooni juhid, kui ta ütles: „Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest? . . . Teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest.” (Matteuse 23:33—35) Jah, valereligioon, mis sai maa peal alguse Eedeni mässu ajal, peab vastust kandma oma kohutava veresüü eest.

19, 20. a) Mida teevad tõelised kummardajad pärast seda, kui on viidud täide kohtuotsus Suure Babüloni üle? b) Mis seejärel toimub ja milline väljavaade avaneb kõigi tõeliste kummardajate ees?

¹⁹ Pärast Suure Babüloni hävitamist ühendavad tõelised kummardajad maa peal oma hääled taevase kooriga, kes laulab: „Inimesed, kiitke Jah’i! . . . Sest ta on viinud täide kohtuotsuse suure hoora üle . . . ja ta on talle maksnud kätte oma orjade vere eest. . . . Ja suits temast tõuseb üles igaveseks ja igavesti.” — Ilmutuse 19:1—3, NW.

²⁰ Seejärel hävitatakse Saatana nähtava organisatsiooni teised koostisosad. (Ilmutuse 19:17—21) Pärast seda heidetakse sügavikku Saatan, kogu valereligiooni asutaja, ja tema deemonid. Enam ei ole nad vabad, et Jehoova tõelisi kummardajaid taga kiusata. (Ilmutuse 20:1—3) Puhas religioon triumfeerib valereligiooni üle. Ustavatel meestel ja naistel, kes võtavad kuulda Jumala hoiatust põgeneda Suurest Babülonist praegu, on siis võimalus ellu jääda ja siseneda Jumala uude maailma. Seal on neil võimalik ellu rakendada õiget religiooni ja kummardades teenida Jehoovat igavesti.

[Allmärkus]

Kontrolli oma mälu

◻ Kelle seisukoht religiooni suhtes on kõige tähtsam ja miks?

◻ Millist kahte nõuet õigele religioonile rõhutas Jakoobus?

◻ Millised on teised puhta kummardamise nõuded?

◻ Millist „head sõnumit” Jehoova tunnistajad kuulutavad?

◻ Kuidas õige religioon triumfeerib valereligiooni üle?

[Pilt lk 17]

Itaaliasse Assisisse 1986. aasta oktoobris kogunenud religioonijuhid

[Pilt lk 19]

Õige religioon sisaldab kummardamiseks kogunemist