Seiske kindlalt Jumala antud vabaduse poolel!
„Selliseks vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Seepärast seiske kindlalt ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse.” — GALAATLASTELE 5:1, NW.
1, 2. Kuidas Jumala antud vabadus kaotati?
JEHOOVA rahvas on vaba. Aga nad ei otsi sõltumatust Jumalast, sest see tähendaks Saatana orjust. Nad peavad kalliks lähedasi suhteid Jehoovaga ja rõõmustavad vabaduse üle, mida ta neile annab.
2 Meie esivanemad Aadam ja Eeva kaotasid Jumala antud vabaduse, sest nad patustasid ning said patu, surma ja Kuradi orjadeks. (1. Moosese 3:1—19; Roomlastele 5:12) Niisiis viis Saatan kogu maailma patusele hävingusse viivale teele! Aga need, kes seisavad kindlalt Jumala antud vabaduse poolel, käivad igavesse ellu viival teel. — Matteuse 7:13, 14; 1. Johannese 5:19.
Vabanemine orjusest
3. Millise lootuse tõi Jumal esile Eedenis?
3 Jehoova eesmärk oli, et tema nime ülistavad inimesed saaksid vabaks Saatana, patu ja surma orjusest. See lootus toodi esile, kui Jumal ütles Eedenis Saatana poolt kasutatud maole: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:14, 15) Jeesus Kristus, Jehoova taevase organisatsiooni Seeme, kannatas kanna salvamist, kui ta postil suri, aga nõnda tõi Jumal lunastusohvri, et vabastada uskuv inimkond patust ja surmast. (Matteuse 20:28; Johannese 3:16) Omal ajal Jeesus purustab Algupärase Mao, Saatana pea. — Ilmutuse 12:9, NW.
4. Millist vabadust nautis Aabraham ja mida Jehoova talle tõotas?
4 Umbes 2000 aastat pärast Eedeni tõotuse andmist kuuletus „Jehoova sõber” Aabraham Jumalale ja lahkus Uri linnast teise paika. (Jakoobuse 2:23, NW; Heebrealastele 11:8) Seega sai ta Jumala antud vabaduse ja ei elanud enam orjana Saatana valereligiooni, ebaausa poliitika ja ahne kaubanduse maailmas. Eedenis antud prohvetiennustusele lisas Jumal tõotused, et Aabrahami ja tema Seemne läbi õnnistavad endid kõik suguvõsad ja rahvad. (1. Moosese 12:3; 22:17, 18) Aabraham oli hukkamõistmisest vaba, sest ’ta uskus Jehoovat, kes arvas selle temale õiguseks’. (1. Moosese 15:6) Tänapäeval toovad tihedad suhted Jehoovaga samuti Jumala poolt antava vabastuse hukkamõistmisest ja Saatana võimu all oleva maailma orjusest.
Haarav sümboolne draama
5. Milliste olukordadega oli seotud Iisaki sünd?
5 Et Aabrahamil võiks olla seeme, pakkus ta viljatu naine Saara talle lapse sünnitajaks oma teenijatüdruku Haagari. Tema kaudu sai Aabraham Ismaeli isaks, kuid Jumal ei valinud teda tõotatud Seemneks. Selle asemel tegi Jehoova siis, kui Aabraham oli 100-aastane ja Saara 90-aastane, nad võimeliseks saama lapse, kellele pandi nimeks Iisak. Kui Ismael pilkas Iisakit, saadeti Haagar ja ta poeg minema, nii et Aabrahami poeg, kelle oli sünnitanud vaba naine Saara, jäi Aabrahami vaieldamatuks seemneks. Nagu Aabraham, nii ka Iisak näitas üles usku ja nautis Jumala antud vabadust. — 1. Moosese 16:1—16; 21:1—21; 25:5—11.
6, 7. Milles olid valeõpetajad mõningaid Galaatia kristlasi veennud, aga mida selgitas Paulus?
6 Need sündmused kujutasid ette asju, mis on Jumala antud vabaduse armastajate jaoks väga tähendusrikkad. See märgiti ära umbes aastatel 50 kuni 52 m.a.j. apostel Pauluse kirjutatud kirjas Galaatia kogudustele. Selleks ajaks oli juhtiv kogu otsustanud, et kristlastelt ei nõuta ümberlõikamist. Kuid valeõpetajad olid mõningaid galaatlasi veennud, et see on kristluse eluliselt tähtis erijoon.
7 Paulus ütles galaatlastele, et inimene kuulutatakse õiglaseks usu läbi Kristusesse, mitte Moosese Seaduse tegude läbi. (Ga 1:1—3:14) Seadus ei teinud maksvusetuks tõotust, mis oli seotud Aabrahamiga tehtud lepinguga, vaid tegi üleastumised ilmsiks ja toimis Kristuse juurde viiva kasvatajana. (Ga 3:15—25) Oma surmaga Jeesus vabastas need, kes on Seaduse all, ja võimaldas neil saada Jumala lasteks. Järelikult tagasipöördumine korralduse juurde pidada silmas päevi, kuid ja aastaid, tähendas uuesti orjusesse minemist. (Ga 4:1—20) Seejärel kirjutas Paulus:
8, 9. a) Selgita lühidalt oma sõnadega, mida ütles Paulus Galaatlastele 4:21—26. b) Keda või mida kujutasid selles sümboolses draamas Aabraham ja Saara ja kes on see tõotatud Seeme?
8 „Öelge mulle, kes tahate olla käsu all, kas te ei kuule käsuõpetust? Sest on kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks [Ismael] ümmardajast [Haagarist] ja teine [Iisak] vabast naisest [Saarast]. Aga ümmardaja poeg oli sündinud liha järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu. Need on võrdluskujud [„sümboolne draama”, NW]. Sest need naised on kaks lepingut; üks [Seaduseleping] Siinai mäelt [kus Jumal pühitses selle lepingu iisraellastega], mis sünnitab orjapõlveks, see on Haagar. [Teine leping oli see, mis tehti Aabrahamiga ja puudutas tema Seemet.] Sest Haagar tähendab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemmale, sest see orjab ühes oma lastega [Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi järeltulijatega]. Aga see Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema.” — Galaatlastele 4:21—26.
9 Selles sümboolses draamas kujutas Aabraham Jehoovat. „Vaba naine” Saara kujutas Jumala „naist” ehk püha universumiorganisatsiooni. See tõi esile Kristuse, sümboolse naise ja Suurema Aabrahami Seemne. (Galaatlastele 3:16, NW) Näitamaks rahvale vabanemisteed ebapuhtast kummardamisest, patust ja Saatanast, õpetas Jeesus tõde ja paljastas valereligiooni, kuid Jeruusalemm ja ta lapsed jäid religioossesse orjusesse, sest nad hülgasid Jeesuse. (Matteuse 23:37, 38) Jeesuse juutidest järelkäijad said vabaks Seaduse alt, mis paljastas, et nad on ebatäiuslikkuse, patu ja surma orjuses. Tõepoolest on vabad kõik inimesed, kes võtavad vastu Jeesuse kui Tema, kelle on toonud esile Jumala „naine”, et ta oleks Messias Kuningas ja Vabastaja, kes ’kuulutab vabastust vangidele’! — Jesaja 61:1, 2; Luuka 4:18, 19.
Hoidu orjaikkest
10, 11. Millisest orjaikkest vabastas Kristus oma järelkäijad ja milliseid paralleele võib leida tänapäeval?
10 Paulus ütles neile, kes koos Kristuse, Suurema Iisakiga moodustavad Aabrahami seemne: „See Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema. . . . Teie, vennad, olete nõnda nagu Iisak, tõotuse lapsed! Aga nõnda nagu tol ajal see, kes oli sünnitatud liha järgi [Ismael], taga kiusas seda, kes oli sündinud Vaimu järgi [Iisak], nõnda on ka nüüd. . . . Niisiis, vennad, ei ole me ümmardaja, vaid oleme vaba naise lapsed! Selliseks vabaduseks [Seadusest] on Kristus meid vabastanud. Seepärast seiske kindlalt ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse.” — Galaatlastele 4:26—31; 5:1, NW.
11 Kui keegi Jeesuse järelkäijatest oleks alistunud Seadusele, oleks ta pandud orjaikkesse. Valereligioon on nüüdisaegne orjaike ja ristiusumaailm on paralleel vanaaja Jeruusalemmale ja ta lastele. Kuid võitud on ülaloleva Jeruusalemma, Jumala vaba taevase organisatsiooni lapsed. Nemad ja maise lootusega kaasusklikud ei ole selle maailma osa ega ole Saatana orjuses. (Johannese 14:30; 15:19; 17:14, 16) Vabastatuna tõe ja Jeesuse ohvri läbi, seiskem kindlalt Jumala antud vabaduse poolel.
Seisukoha võtmine Jumala antud vabaduse poolel
12. Millise tee valivad usklikud ja mida nüüd arutatakse?
12 Miljonid inimesed naudivad Jehoova tunnistajatena tõelist vabadust. Lisaks neile on miljoneid inimesi, kellega viiakse läbi piibliuurimisi, ja paljud neist on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”. Saanud usklikeks, võtavad nad seisukoha Jumala antud vabaduse poolel ja lasevad endid ristida. (Apostlite teod 13:48, NW; 18:8) Aga millised sammud eelnevad kristlikule ristimisele?
13. Milline vahekord peab olema tundmise ja ristimise vahel?
13 Enne ristimisele minemist peab inimene omandama Pühakirja täpse tundmise ja vastavalt sellele käituma. (Efeslastele 4:13) Niisiis ütles Jeesus oma järelkäijatele: „Minge siis ja tehke jüngriteks inimesi kõikidest rahvastest, ristides neid Isa ja Poja ja püha vaimu nimel ning õpetades neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” — Matteuse 28:19, 20, NW.
14. Millist tundmist on tarvis Isa, Poja ja püha vaimu nimel ristimisel?
14 Ristimine Isa nimel tähendab tunnustada Jehoova kui Jumala, Looja ja Universumi Suverääni positsiooni ja autoriteeti. (1. Moosese 17:1; 2. Kuningate 19:15; Ilmutuse 4:11) Ristimine Poja nimel nõuab Kristuse positsiooni ja autoriteedi tunnustamist ülendatud vaimolesena, Messias Kuningana ja sellena, kelle läbi Jumal on andnud „vastava lunastuse”. (1. Timoteosele 2:5, 6, NW; Taaniel 7:13, 14; Filiplastele 2:9—11) Inimene, kes on ristitud püha vaimu nimel, mõistab, et see on Jumala tegutsev jõud, mida Jehoova on kasutanud loomisel ja Piibli kirjutajate inspireerimisel, samuti muul viisil. (1. Moosese 1:2; 2. Peetruse 1:21) Muidugi on Jumala, Kristuse ja püha vaimu kohta palju muudki õppida.
15. Miks peab inimene näitama üles usku, enne kui ta ristitakse?
15 Enne ristimist peab inimene üles näitama täpsel tundmisel põhinevat usku. „Ilma usuta on võimatu olla [Jehoovale] meelepärane.” (Heebrealastele 11:6) Inimene, kes näitab üles usku Jumalasse, Kristusesse ja Jumala eesmärki, soovib saada Jehoova tunnistajaks, kes elab kooskõlas Jumala Sõnaga ja osaleb märkimisväärsel määral hea sõnumi kuulutamises. Ta räägib Jehoova kuningavõimu auhiilgusest. — Laul 145:10—13; Matteuse 24:14.
16. Mis on kahetsemine ja kuidas see on seotud kristliku ristimisega?
16 Ristimise eeltingimus on ka kahetsemine. Kahetseda tähendab „kahjutunde või rahulolematuse tõttu muuta meelt seoses mineviku tegude või käitumisega (või kavatsusega)” või seda, et inimesel „on kahju, tunneb rusutust või sisetunde piina tehtu või tegematajäetu pärast”. Esimese sajandi juutidel oli tarvis kahetseda Jeesus Kristuse vastu tehtud pattude pärast. (Apostlite teod 3:11—26, NW) Mõned Korintose usklikud kahetsesid seoses hooruse, ebajumalateenistuse, abielurikkumise, homoseksualismi, varastamise, ahnuse, joomarluse, teotamise ja väljapressimisega. Selle tulemusena olid nad Jeesuse veres „puhtaks pestud”, „pühitsetud” kui need, kes on eraldatud Jehoova teenimiseks, ja „kuulutatud õiglaseks” Jeesus Kristuse nimel ja Jumala vaimuga. (1. Korintlastele 6:9—11, NW) Seega on kahetsemine samm hea südametunnistuse ja Jumala antud vabaduse poole, mis kõrvaldab patust põhjustatud piinava süütunde. — 1. Peetruse 3:21.
17. Mida tähendab pöördumine ja mida nõuab see inimeselt, kes kavatseb minna ristimisele?
17 Enne kui inimene ristitakse Jehoova tunnistajaks, peab toimuma ka pöördumine. Kahetseva inimese pöördumine leiab aset siis, kui ta oma väära eluviisi hülgab ja kindlalt otsustab teha seda, mis on õige. Heebrea- ja kreekakeelsed verbid, mis on seotud sõnaga pöörduma, tähendavad „tagasi pöörduma, ümber pöörduma või tagasi tulema”. Heas vaimses tähenduses kasutatuna viitab see vääralt teelt Jumala poole pöördumisele. (1. Kuningate 8:33, 34) Pöördumine nõuab „kohaseid kahetsuse tegusid”, seda, et me teeme, mida Jumal käsib, hülgame valereligiooni ja suuname oma südame kõrvalekaldumatult Jehoovale, et ainuüksi teda teenida. (Apostlite teod 26:20, NW; 5. Moosese 30:2, 8, 10; 1. Saamueli 7:3) See nõuab „uut südant ja uut vaimu”, muutunud mõtteviisi, meelelaadi ja elueesmärki. (Hesekiel 18:31) Selle tagajärjeks on uus isiksus, mis asendab jumalatud iseloomujooned jumalakartlike omadustega. (Koloslastele 3:5—14) Jah, tõeline kahetsus paneb inimese „pöörduma”. — Apostlite teod 3:19.
18. Miks peaks inimene pühenduma Jumalale palves ja mis on selle sammu tähendus?
18 Ristimisele peab eelnema Jumalale palves pühendumine. (Võrdle Luuka 3:21, 22.) Pühendumine tähendab pühal eesmärgil eraldumist. See samm on nii tähtis, et me peaksime väljendama Jumalale palves oma otsust osutada talle ainulaadset andumist ja teenida teda igavesti. (5. Moosese 5:8, 9; 1. Ajaraamat 29:10—13) Muidugi ei pühenda me end tööle, vaid Jumalale. Seda osutati selgelt Vahitorni Ühingu esimese presidendi, Charles Taze Russelli matusel. Tookord, aastal 1916, ütles Ühingu sekretär-varahoidja W. E. Van Amburgh: „See hiigelsuur ülemaailmne töö pole ühe inimese töö. See on liialt suur selleks. See on Jumala töö ja see ei muutu. Jumal on kasutanud paljusid sulaseid minevikus, ja kahtlemata kasutab Ta paljusid tulevikus. Meie pole pühendunud inimestele või inimese tööle, vaid tegema Jumala tahet, nagu Ta seda oma Sõna ja jumaliku juhtimise läbi ilmutab. Jumal juhib lakkamatult.” Aga mida veel peab seoses Jumalale pühendumisega tegema?
19. a) Kuidas annavad üksikisikud avalikku tunnistust Jehoovale pühendumise kohta? b) Mille sümbol on veeristimine?
19 Ristimisega antakse avalik tunnistus inimese pühendumisest Jehoovale. Ristimine on sümbol, mis näitab, et inimene, kes on läbi teinud vee alla kastmise, on tingimusteta pühendunud Jehoova Jumalale Jeesus Kristuse kaudu. (Võrdle Matteuse 16:24.) Kui ristimiskandidaat kastetakse vee alla ja seejärel veest välja tõstetakse, siis ta piltlikult sureb oma eelnevale eluviisile ja äratatakse uuele eluviisile, tegema nüüd piiramatult Jumala tahet. (Võrdle Roomlastele 6:4—6.) Kui Jeesus ristiti, esitas ta end piiramatult oma taevasele Isale. (Matteuse 3:13—17) Pühakiri näitab korduvalt, et kõlblikud usklikud peaks ristitama. (Apostlite teod 8:13; 16:27—34; 18:8) Seetõttu, et saada tänapäeval Jehoova tunnistajaks, peab inimene olema usklik, kes tõepoolest usku üles näitab ja keda ristitakse. — Võrdle Apostlite teod 8:26—39.
Seisa kindlalt!
20. Millised on mõned Piibli näited, mis tõestavad, et meid õnnistatakse, kui me võtame ristitud Jehoova tunnistajana seisukoha Jumala antud vabaduse poolel?
20 Kui sa oled võtnud kindla seisukoha Jumala antud vabaduse poolel, saades ristitud Jehoova tunnistajaks, õnnistab ta sind, nagu ta minevikus oma sulaseid õnnistas. Näiteks õnnistas Jehoova eakat Aabrahami ja Saarat jumalakartliku poja Iisakiga. Usu läbi otsustas prohvet Mooses pigem kannatada koos Jumala rahvaga halba kohtlemist, „kui üürikest aega nautida paturõõmu, arvates Kristuse [ehk Jumala Võitu vanaaja eelpildiks olemise] teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aarded”. (Heebrealastele 11:24—26) Moosesel oli see eesõigus, et Jehoova kasutas teda iisraellaste väljaviimisel Egiptuse orjusest. Lisaks sellele, kuna ta teenis ustavalt Jumalat, äratatakse ta üles ja ta teenib Jeesus Kristuse, Suurema Moosese valitsuse all kui üks „vürstidest kogu maal”. — Laul 45:17; 5. Moosese 18:17—19.
21. Millised julgustavad näited on toodud seoses vanaaja jumalakartlike naistega?
21 Pühendunud kristlased tänapäeval saavad julgustust ka sellest, kui mõtlevad naistele, kes said tõeliselt vabaks ja rõõmsaks. Nende seas oli moablanna Rutt, kes koges nii lesepõlve südamevalu kui ka rõõmu, mida tõi Jumala antud vabastatus valereligioonist. Hüljanud oma rahva ja jumalad, jäi ta lesestunud ämma Noomi juurde. „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina,” ütles Rutt, „ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!” (Rutt 1:16) Boase naisena sai Rutist Taaveti vanaisa Oobedi ema. (Rutt 4:13—17) Jehoova andiski sellele alandlikule mitteiisraellannale „täieliku palga”, lubades tal saada Messias Jeesuse esiemaks! (Rutt 2:12) Kui õnnelik on küll Rutt, kui ta üles äratatakse ja saab teada, et tal oli selline eesõigus! Kahtlemata täidab samasugune rõõm ka ülesäratatud endise hoora Raahabi südame, kes vabastati ebamoraalsusest ja valekummardamisest, samuti eksinud, kuid kahetseva Batseba südame, sest ka nemad saavad teada, et Jehoova lubas neil saada Jeesus Kristuse esiemadeks. — Matteuse 1:1—6, 16.
22. Mida arutatakse järgmises artiklis?
22 Võiksime jätkata ja jätkata nende vaatlemist, kes said Jumala antud vabaduse. Näiteks kuuluvad nende hulka mehed ja naised, kellel oli usk ja keda mainitakse Heebrealastele 11. peatükis. Neile sai osaks viletsus ja halb kohtlemine, ’maailm ei olnud neid väärt’. Lisa nendele esimese sajandi lojaalsed Kristuse järelkäijad ja teised ustavad kuni tänapäevani, kaasa arvatud miljonid, kes praegu Jehoovat tema tunnistajatena teenivad. Nagu järgnevalt näeme, on sul palju põhjusi rõõmuks, kui sa oled koos nendega võtnud seisukoha Jumala antud vabaduse poolel.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Millise lootuse tõi Jumal esile, kui Jumala antud vabadus kaotati?
◻ Millisest „orjaikkest” vabastas Kristus oma järelkäijad?
◻ Millised sammud eelnevad Jehoova tunnistajaks ristimisele?
◻ Millised Pühakirja näited tõestavad, et meid õnnistatakse seisukoha võtmise eest Jumala antud vabaduse poolel?
[Pilt lk 16]
Kas sa tead, millised sammud eelnevad Jehoova tunnistajaks ristimisele?