Miks head inimesed kannatavad?
OLI aasta 1914 ja maailm oli astunud sõtta. Äkitselt puhkes Serbia ühes sõjavangilaagris tüüfus. Aga see oli alles algus. See hirmus haigus levis tsiviilisikute sekka ja põhjustas ainuüksi kuue kuu jooksul 150000 inimese surma. Sõjaaja tingimustes ja sellele järgnenud revolutsiooni ajal Venemaal suri kolm miljonit inimest tüüfusesse. Võid põhjendatult järeldada, et ohvrite hulgas oli palju häid inimesi ja neid leinavaid perekonnaliikmeid.
See on vaid üks näide inimtragöödiast. Sa oled ehk ise kannatanud seetõttu, et su omaksed langevad haiguste, õnnetusjuhtumite, hädade ja muude sellesarnaste asjade ohvriks. Tõenäoliselt sind häirib see, kui õiglane inimene vaevleb parandamatu haiguse valude käes. Oled ilmselt väga kurb, kui hea inimene — võib-olla töökas perekonnaisa — hukkub õnnetusjuhtumi läbi. Su süda võib valutada kaotust läbi elanud inimeste kurbust nähes.
Paljudele tundub, et inimesele, kes teeb head, peaks tasutama kannatustest vabastamisega. Mõned isegi peavad kannatusi selle tõendiks, et ohvrikslangenu on pahategija. Selline oli ka kolme umbes 3600 aastat tagasi elanud mehe väide. Need mehed olid Hiiobi nimelise hea mehe kaasaegsed. Pöördugem tagasi nende aega, alustamaks vastuse otsimist küsimusele: miks head inimesed kannatavad?
Hiiobi kannatused
Kui Hiiobi kolm niinimetatud sõpra tema juurde tulid, kannatas ta kirjeldamatu valu ja haiguse all. Ta kaotas oma kümme last ja kogu oma materiaalse vara. Inimesed, kes olid enne Hiiobist lugu pidanud, põlastasid teda. Isegi ta naine pöördus temast ära ja soovitas tal tungivalt Jumalat needa ning surra. — Iiob 1:1—2:13; 19:13—19.
Seitse ööd ja päeva jälgisid Hiiobi külalised vaikides tema kannatusi. Siis süüdistas üks neist teda ebaõiges teguviisis, mille eest teda nüüd oletatavasti karistati. Eliifas ütles: „Mõtle ometi: kes on süütult hukkunud ja kus on õiged hävitatud? Niipalju kui mina olen näinud: kes künnavad ülekohut ja külvavad õnnetust, need lõikavadki seda! Nad hukkuvad Jumala hingeõhust ja hävivad tema vihapuhangust!” — Iiob 4:7—9.
Niisiis väitis Eliifas, et Jumal karistas Hiiobit tema pattude pärast. Ka tänapäeval väidavad mõned, et hädad tulevad Jumalalt ja need on kavandatud inimeste karistamiseks pattude eest. Kuid Jehoova ei karistanud Hiiobit ebaõiglaste tegude pärast. Me teame seda, sest Jumal ütles hiljem Eliifasele: „Mu viha on süttinud põlema sinu vastu ja su mõlemate sõprade vastu, sest teie ei ole rääkinud minu kohta tõtt, nagu mu sulane Iiob!” — Iiob 42:7.
Jumal ei ole süüdi
Tänapäeval on miljonid — nende hulgas ka paljud head inimesed — vaesunud ja nälgasuremise ohus. Mõned inimesed kibestuvad ja süüdistavad Jumalat oma kannatuste pärast. Kuid tema pole süüdi näljahädas. Tegelikult on just Tema see, kes inimkonda toiduga varustab. — Laul 65:10.
Omakasupüüdlikkus, ahnus ja teised inimlikud tegurid võivad takistada toidu kohaletoimetamist näljastele. Üks nälja põhjustest on ka sõda. Näiteks ütleb The World Book Encyclopedia: „Sõda võib põhjustada näljahäda, kui paljud talumehed lahkuvad oma põldudelt ja astuvad armeesse. Mõnel juhtumil on sõjavägi tahtlikult tekitanud nälja, et sundida vaenlast alistuma. Sõjavägi hävitab toiduvarud ja kasvava vilja ning blokeerib vaenlaste sissepääsu toiduvarude juurde. Nigeeria kodusõja ajal (1967—1970) olid blokaadid takistuseks toidulaadungite jõudmisele Biafra paikkonda. See tekitas näljahäda ja arvatavasti enam kui miljon Biafra elanikku suri nälga.”
Mõned süüdistasid ekslikult Jumalat eriti Teise maailmasõja ajal, kui paljud head inimesed kannatasid ja surid. Ometi rikuvad ju inimesed Jumala seadusi üksteist vihates ja üksteise vastu sõdides. Kui Jeesus Kristuselt küsiti, milline käsk on „kõige esimene”, ta vastas: „Esimene on see: kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand! Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest. Teine on see: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!” — Markuse 12:28—31.
Kui inimesed rikuvad Jumala seadusi tapatalgutes osalemisega, kas võib siis keegi tekkinud kannatuste pärast õigustatult teda süüdistada? Kui lapsevanem ütleb oma lastele, et nad ei tohi omavahel kakelda, ja nemad ei hooli tema heast nõuandest, kas on ta siis vastutav, kui lapsed haiget saavad? Lapsevanem ei ole vastutav, nagu ka Jumal ei ole inimkannatuste pärast vastutav, kui inimesed ei pane tähele Jumala seadusi.
Kuigi Jehoova seaduste ignoreerimisega võivad kaasneda kannatused, ei näita Piibel, et õnnetused üldiselt on Jumala väe ilmutamine, mis on kavandatud kurjade karistamiseks. Kui esimene inimpaar patustas, kaotasid nad Jumala erilise õnnistuse ja kaitse. Välja arvatud need juhtumid, kus Jehoova on vahele seganud, et oma eesmärke täide viia, on inimkonna igapäevast elu juhtinud Pühakirja põhimõte: „Jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus [„ettenägematu juhtum”, NW] tabab neid kõiki!” — Koguja 9:11.
Nii head kui halvad inimesed kannatavad
Tegelikult kannatavad nii head kui halvad inimesed päritud patu ja ebatäiuslikkuse tõttu. (Roomlastele 5:12) Näiteks kannatavad õiged ja kurjad inimesed ühteviisi piinarikaste haiguste all. Ustav kristlane Timoteos kannatas „oma sageda põdemise pärast”. (1. Timoteosele 5:23) Kui apostel Paulus mainis oma „liha sisse antud vaia”, võis ta vihjata mõnele füüsilisele hädale. (2. Korintlastele 12:7—9) Isegi oma lojaalsetelt sulastelt ei kõrvalda Jumal praegu päritud nõrkusi ja vastuvõtlikkust haigustele.
Jumalakartlikud inimesed võivad kannatada ka veel seetõttu, et nad tegid halva otsuse või aeg-ajalt ei rakenda ellu Pühakirja nõuannet. Näiteks, keegi, kes on Jumalale sõnakuulmatu ja abiellub uskmatuga, võib kannatada abieluraskuste tõttu, mida ta oleks võinud vältida. (5. Moosese 7:3, 4; 1. Korintlastele 7:39) Kui kristlane ei söö korralikult ja ei puhka küllaldaselt, võib ta kannatada oma tervise rikkumise pärast.
Kui anname alla nõrkustele ja käitume valesti, saab meile osaks emotsionaalne kannatus. Kuningas Taaveti abielurikkumine Batsebaga tõi talle suuri kannatusi. (Laul 51) Ajal, kui ta püüdis varjata patustamist, kannatas ta sügava ahastuse all. Ta ütles: „Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-kondid mu päevasest oigamisest! . . . Mu üdi on ära kuivanud nagu suve kuumuses!” (Laul 32:3, 4) Ängistus, mida Taavet oma süü tõttu tundis, kahandas tema elujõudu samamoodi, nagu puu võib oma eluandva niiskuse kaotada põua või suvise kuumuse ajal. Ilmselt kannatas ta nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Aga Laul 32 näitab, et selliseid kannatusi võib leevendada patu kahetseva ülestunnistamisega ja Jumalalt andestuse saamisega. — Õpetussõnad 28:13.
Halvad inimesed kannatavad tihti sellepärast, et nad tegutsevad ohjeldamatult, mitte aga sellepärast, et Jumal neid karistab. Heroodes Suur jäi oma halbade harjumuste tõttu haigeks. Oma elu viimastel päevadel „kannatas Heroodes hirmsaid piinu”, ütles juudi ajaloolane Josephus. „Kogu ta ihu sügeles kohutavalt, tema sisikond oli täis haavandeid ja ta suguosad olid gangreensed ja täis usse. Asjatult püüdis ta oma hingamist ja krampe kergendada soojades allikates Callirrhoel. . . . Heroodes kannatas nüüd sellist kohutavat agooniat, et ta üritas end pussitada, aga tema onupoeg takistas teda.” — Josephus: The Essential Writings, tõlkinud ja toimetanud Paul L. Maier.
Jumala seadusest kinnipidamine kaitseb selliste asjade eest nagu sugulisel teel edasikantavad haigused. Miks siis ometi näib, et tema heakskiitu otsivatele inimestele saab osaks tavaliselt rohkem kannatusi?
Miks jumalakartlikud inimesed kannatavad
Peamine põhjus, miks jumalakartlikud inimesed kannatavad, on see, et nad on õiglased. Seda näitab patriarh Jaakobi poja Joosepi juhtum. Kuigi Pootifari naine käis jätkuvalt Joosepile peale, et ta astuks temaga seksuaalvahekorda, küsis Joosep: „Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” (1. Moosese 39:9) See viis ebaõiglase vangistuseni ja Joosep kannatas seetõttu, et ta oli õiglane.
Aga miks lubab Jumal oma ustavatel sulastel kannatada? Vastuse leiame tüliküsimusest, mille tõstatas mässav ingel Kurat-Saatan. See tüliküsimus hõlmab laitmatust Jumala suhtes. Kuidas me seda teame? See ilmnes õiglase mehe Hiiobi juhtumist, keda varem mainiti.
Jumala ingelpoegade kokkutulekul taevas küsis Jehoova Saatanalt: „Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!” Kuradi vastus tõestab, et on olemas vaidlusküsimus, kas inimesed säilitavad katsetes laitmatuse Jehoova suhtes. Saatan väitis, et Hiiob teenib Jumalat materiaalsete õnnistuste pärast, mida ta nautis, aga mitte armastusest. Saatan ütles: „Aga pista ometi käsi [Hiiobi] külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab!” Jehoova vastas: „Vaata, kõik, mis tal on olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!” — Iiob 1:6—12.
Vaatamata kõigele, mida Saatan teha suutis, säilitas Hiiob õiglase eluviisi ja tõestas, et ta teenib Jehoovat armastusest. Tõesti, Hiiob ütles oma süüdistajatele: „Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest!” (Iiob 27:5) Jah, sellised laitmatuse säilitajad on olnud alati valmis kannatama õigluse pärast. (1. Peetruse 4:14—16) Piibel räägib paljudest, kellel on olnud murdmatu armastus Jumala vastu ja kes on elanud õiglast elu, et teda austada ning tõestada, et Saatana väide, et ta suudab kõik inimesed Jumalast ära pöörata, on vale. Iga inimene, kes kannatab Jumala ees laitmatuse säilitamise tõttu, võib olla õnnelik, sest ta tõestab, et Kurat on valetaja, ja rõõmustab Jehoova südant. — Õpetussõnad 27:11.
Jumal ei ole hoolimatu oma ustavate sulaste kannatuste suhtes. Laulik Taavet ütles: „Jehoova toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud!” (Laul 145:14) Jehoovale pühendunud inimestel võib küll puududa piisav isiklik jõud, et taluda elu kannatusi ja tagakiusamist, mida nad kogevad tema rahvana. Aga Jumal tugevdab ja toetab neid ning annab neile vajaliku tarkuse, et vastu pidada kõigis oma katsumustes. (Laul 121:1—3; Jakoobuse 1:5, 6) Kui tagakiusajad tapaksidki mõned Jehoova lojaalsed sulased, on neil Jumala antud lootus ülestõusmisele. (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 24:15) Jumal võib isegi sellisel määral tühistada kõikide kannatuste tagajärjed, mida kogevad need, kes teda armastavad. Ta lõpetas ära Hiiobi kannatused ja õnnistas rikkalikult seda õiget meest. Ja me võime kindlad olla, et Jehoova ei hülga oma rahvast ka tänapäeval. — Iiob 42:12—16; Laul 94:14.
Varsti ei ole enam kannatusi!
Niisiis kannatavad kõik päritud ebatäiuse ja selle tõttu, et nad elavad keset seda kurja asjadesüsteemi. Jumalakartlikke inimesi võivad tabada kannatused ka Jehoova ees laitmatuse säilitamise tõttu. (2. Timoteosele 3:12) Aga nad võivad rõõmustada, sest varsti kaotab Jumal ära pisarad, surma, leina, hädahüüu ja valu. Sellest kirjutas apostel Johannes:
„Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam. Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalema, taevast Jumala juurest maha tulevat, valmistunud otsekui pruut, kaunistatud oma mehele. Ja ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: ’Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!’ Ja kes aujärjel istus, ütles: ’Vaata, ma teen kõik uueks!’ Ja ta ütles: ’Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!’ ” — Ilmutuse 21:1—5.
Samalaadselt kuulutas apostel Peetrus: „Meie ootame tema [Jehoova Jumala] tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13) Millised toredad väljavaated meil küll ees seisavad! Sinul võib olla rõõmus eesõigus elada paradiislikul maal. (Luuka 23:43) Seepärast ära lase praegustel kannatustel end kibestada. Selle asemel vaata julge ja rõõmsa pilguga tulevikku. Pane oma lootus ja usaldus Jumala uuele maailmale, mis on väga ligidal. Taotle Jehoova Jumalale meelepärast eluviisi ja sa võid elada igavesti maailmas, mis on vaba kõikidest kannatustest.
[Pilt lk 4]
Kuigi Hiiob kannatas, taotles ta Jumalale meelepärast eluviisi
[Pilt lk 7]
Sa võid elada maailmas, mis on vaba kõikidest kannatustest
[Pildi allikaviide lk 3]
Collier’s Photographic History of the European War