Ole hellalt kaastundlik
„Riietuge hella kaastundliku kiindumusega, lahkusega.” — KOLOSLASTELE 3:12, NW.
1. Miks on tänapäeval suur vajadus kaastunde järele?
KOGU varasema ajaloo jooksul pole kaastundlikku abi vajavaid inimesi olnud nii palju, kui neid on praegu. Haiguste, nälja, tööpuuduse, kuritegevuse, sõdade, anarhia ja loodusõnnetuste tõttu vajavad miljonid inimesed abi. Kuid on olemas üks veelgi tõsisem probleem: inimkonna kohutavalt halb vaimne seisund. Saatan, kes teab, et talle on vähe aega järele jäänud, „eksitab kogu maailma”. (Ilmutuse 12:9, 12) Seega on eriti suures ohus just nende elu, kes on väljaspool tõelist kristlikku kogudust, kuna Piibel välistab igasuguse lootuse, et ülestõusmise osaliseks võiksid saada ka need, kes mõistetakse surma Jumala tulevasel kohtupäeval. — Matteuse 25:31—33, 41, 46; 2. Tessalooniklastele 1:6—9.
2. Miks on Jehoova end kurjade inimeste hävitamisest tagasi hoidnud?
2 Kuid Jehoova Jumal jätkab kuni viimse tunnini tänamatute ja kurjade inimeste vastu kannatlikkuse ja kaastundlikkuse ilmutamist. (Matteuse 5:45; Luuka 6:35, 36) Ta teeb seda samal põhjusel nagu siis, kui ta ustavusetu Iisraeli rahva karistamist edasi lükkas. „Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja elaks! Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu!” — Hesekiel 33:11.
3. Milline näide on olemas selle kohta, et Jehoova tundis kaasa inimestele, kes ei olnud tema rahvas, ja mida me sellest õpime?
3 Jehoova osutas kaastunnet ka kurjadele Ninive elanikele. Ta saatis oma prohveti Joona, et see neid läheneva hävingu eest hoiataks. Nad avaldasid Joona manitsusele positiivset vastukaja ja kahetsesid. Sellest ajendatuna hoidus kaastundlik Jumal Jehoova seda linna tol korral hävitamast. (Joona 3:10; 4:11) Kui Jumalal oli kahju Ninive elanikest, kes oleksid võinud saada osa ülestõusmisest, siis kui palju rohkem tunneb ta kaasa inimestele, kes praegu igavese hävinguga silmitsi seisavad! — Luuka 11:32.
Enneolematu töö, mida tehakse kaastundest
4. Kuidas väljendab Jehoova inimeste vastu kaastunnet tänapäeval?
4 Kooskõlas oma kaastundliku isiksusega on Jehoova andnud oma tunnistajatele volituse pidevalt külastada kaasinimesi, et neile „kuningriigi head sõnumit” rääkida. (Matteuse 24:14, NW) Ja kui inimesed näitavad, et nad seda elupäästvat tööd hindavad, avab Jehoova nende südamed, aidates neil Kuningriigi sõnumit mõista. (Matteuse 11:25; Apostlite teod 16:14) Jäljendades oma Jumalat, ilmutavad tõelised kristlased hella kaastunnet sellega, et külastavad huvitatud inimesi uuesti, et neid võimaluse korral piibliuurimisega aidata. Nii kasutas 1993. aastal üle nelja ja poole miljoni Jehoova tunnistaja 231 maal rohkem kui miljard tundi selleks, et majast majja kuulutada ja kaasinimestega Piiblit uurida. Neil vasthuvitatud inimestel on omakorda võimalus oma elu Jehoovale pühendada ja tema ristitud tunnistajateks saada. Sellega võtavad ka nemad endale kohustuse osaleda selles enneolematus töös, mida tehakse kaastundest võimalike tulevaste jüngrite vastu, kes on siiani Saatana sureva maailma haardes. — Matteuse 28:19, 20; Johannese 14:12.
5. Mis juhtub Jumalast väära ettekujutuse loonud religiooniga siis, kui Jumala kaastundlikkus viimse piirini jõuab?
5 Varsti hakkab Jehoova tegutsema „mehise sõdalasena”. (2. Moosese 15:3, NW) Kaastundest oma nime ja oma rahva vastu kõrvaldab ta kurjuse ning rajab uue õiglase maailma. (2. Peetruse 3:13) Kõige esmalt saavad Jumala vihapäeva tunda ristiusumaailma kirikud. Nagu Jumal ei kaitsnud Babüloni kuninga eest oma templit Jeruusalemmas, nii ei kaitse ta ka religioosseid organisatsioone, kes on temast väära ettekujutuse loonud. Jumal paneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmete südamesse soovi laastada ristiusumaailm ja kõik teised valereligiooni vormid. (Ilmutuse 17:16, 17) Jehoova kuulutab: „Minugi silm ei kurvastu ja ma ei anna armu! Ma panen nende eluviisid neile pea peale!” — Hesekiel 9:5, 10.
6. Millistel viisidel ilmutavad Jehoova tunnistajad kaastunnet?
6 Kuna praegu on veel aega, jätkavad Jehoova tunnistajad kaastunde osutamist oma kaasinimeste vastu, kuulutades neile innukalt Jumala päästesõnumit. Ja loomulikult aitavad nad võimalust mööda ka neid inimesi, kes on materiaalses puuduses. Kuid selles suhtes on nende esmane kohustus hoolitseda lähedaste pereliikmete ja ka usukaaslaste vajaduste eest. (Galaatlastele 6:10; 1. Timoteosele 5:4, 8) Väga tähelepanuväärseks näiteks kaastundlikkusest on need paljud Jehoova tunnistajate poolt korraldatud päästeaktsioonid, mis on mõeldud mitmesugustesse katastroofidesse sattunud kaasusklike abistamiseks. Kuid kristlased ei pea ootama kriisiolukordi, et alles siis teiste vastu hellalt kaastundlikud olla. Nad ilmutavad seda omadust pidevalt nii igapäevaelu tõusudes kui ka mõõnades.
Osa uuest isiksusest
7. a) Kuidas on kaastundlikkus seotud uue isiksusega tekstis Koloslastele 3:8—13 (NW)? b) Mida aitab hell kiindumus kristlastel teha?
7 On tõsi, et meie patune inimloomus ja Saatana maailma halb mõju takistavad meid olemast hellalt kaastundlikud. Just sellepärast innustabki Piibel meid, et jätaksime maha „viha, ärritatavuse, kurjuse, pilkamise, ropud sõnad”. Selle asemel antakse meile nõu ’riietuda uue isiksusega’ — isiksusega, mis on kooskõlas Jumala kujuga. Kõigepealt kästakse meil riietada ennast „hella kaastundliku kiindumusega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega”. (NW) Seejärel näitab Piibel meile kätte praktilise viisi, kuidas neid omadusi ilmutada. ’Sallige üksteist ja andke andeks üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, NW] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie.’ Meil on oma vendadele palju kergem andestada, kui oleme nende vastu arendanud „hella kaastundliku kiindumuse”. — Koloslastele 3:8—13.
8. Miks on tähtis olla andestava vaimuga?
8 Teisest küljest, kui me kaastundlikult andeks ei anna, seab see ohtu meie suhted Jehoovaga. Jeesus näitas seda jõuliselt oma piltlikus näites orjast, kes ei andestanud ja kelle tema isand pani vangi, „kuni ta maksab kõik, mis tal temaga oli võlgu”. See ori oli taolise kohtlemise ära teeninud, kuna ta ilmutas šokeerivat andestamatust oma kaasorja vastu, kes temalt halastust anus. Jeesus lõpetas selle piltliku näite sõnadega: „Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!” — Matteuse 18:34, 35.
9. Kuidas on hell kaastunne seotud uue isiksuse kõige tähtsama tahuga?
9 Üks armastuse tähtis tahk on olla hellalt kaastundlik. Ja armastus on tõelise kristluse tunnusmärk. (Johannese 13:35) Seega lõpeb Piibli kirjeldus uuest isiksusest: „Kõigele sellele lisaks olgu armastus [„riietuge armastusega”, NW]; see on täiuslik side.” — Koloslastele 3:14.
Kadedus — takistus kaastunde teel
10. a) Mille tõttu võib kiivus meie südames juurduma hakata? b) Milliste halbade tagajärgedeni võib kiivus viia?
10 Kuna inimloomus on patune, võib meie südames kergesti kadedus juurduma hakata. Mõnda venda või õde on ehk õnnistatud sünnipäraste võimetega või materiaalsete hüvedega, mida meil ei ole. Võib-olla on kellelegi osaks saanud suured vaimsed õnnistused ja eesõigused. Kui me saame selliste inimeste peale kadedaks, kas suudame kohelda neid siis veel hella kaastundega? Arvatavasti mitte. Selle asemel võivad kiivad tunded hakata viimaks avalduma kriitilises kõnes ja lahkusetutes tegudes, sest Jeesus ütles selliste inimeste kohta: „Mida süda täis, sellest suu räägib!” (Luuka 6:45) Teisedki võivad taolise kritiseerimisega kaasa minna. Sel kombel võidakse rikkuda perekonna või Jumala rahva koguduse rahu.
11. Kuidas lämmatasid Joosepi kümme venda oma südames kaastunde, ja mis oli selle tagajärjeks?
11 Pane tähele, mis juhtus ühes suures peres. Jaakobi kümme vanemat poega muutusid kiivaks oma nooremale vennale Joosepile, kuna too oli nende isa lemmik. Selle tagajärjeks oli, et nad „ei võinud hea sõnaga temaga rääkida”. (VP) Hiljem õnnistas Jehoova Joosepit unenägudega, mis tõestasid, et tal on Jumala heakskiit. Seetõttu hakkasid tema vennad „teda veel enam vihkama”. Kuna nad ei juurinud kiivust oma südamest välja, lämmatas see neis kaastunde ja viis tõsise patuni. — 1. Moosese 37:4, 5, 11.
12., 13. Mida me peaksime tegema, kui meie südames tulevad esile kiivad tunded?
12 Nad müüsid Joosepi julmalt orjusse. Püüdes oma väärtegu varjata, panid nad oma isa pettusega uskuma, et metsloom tappis Joosepi. Nende patt sai avalikuks aastaid hiljem, kui näljahäda neid alla Egiptusesse toitu ostma ajas. Toiduvarude eest vastutav ametiisik, kelles nad Joosepit ära ei tundnud, süüdistas neid maakuulamises ja ütles, et nad võivad tema abi edaspidi otsida ainult juhul, kui nad toovad kaasa oma noorima venna Benjamini. Selleks ajaks oli Benjamin isa lemmikuks saanud ja nad teadsid, et Jaakob ei laseks tal minna.
13 Niisiis, sel ajal kui nad Joosepi ees seisid, sundis südametunnistus neid möönma: „Me oleme tõesti süüdi oma venna [Joosepi] pärast, kelle hinge kitsikust me nägime, kui ta palus meilt armu ja meie ei võtnud teda kuulda. Sellepärast on see kitsikus meile tulnud!” (1. Moosese 42:21) Oma kaastundliku kuid kindla teguviisiga aitas Joosep oma vendadel näidata, et nende kahetsus on ehtne. Seejärel teatas ta neile, kes ta on, ja andestas neile suuremeelselt. Perekonna ühtsus oli jälle taastatud. (1. Moosese 45:4—8) Kristlastena peaksime sellest hea õppetunni saama. Teades, millised halvad tagajärjed on kadedusel, peaksime paluma, et Jehoova aitaks kiivuse asendada „hella kaastundliku kiindumusega”.
Teised takistused kaastunde teel
14. Miks me peaksime hoiduma asjatust vägivalla mõjust?
14 Veel võib kaastunde osutamist takistada see, kui me laseme end asjatult vägivallast mõjutada. Vägivaldne sport ja meelelahutus tekitavad verejanu. Piibli aegadel vaatasid paganad regulaarselt Rooma impeeriumi areenidel gladiaatorite võitlusi ja inimeste piinamist mitmel muul viisil. Ühe ajaloolase sõnul „hävitas [selline meelelahutus] võime tunda kaasa kellelegi, kes kannatab — võime, mis eristab inimest loomast”. Suurel osal meelelahutusest, mida pakutakse praeguses maailmas, on samasugune mõju. Kristlased, kes püüavad olla hellalt kaastundlikud, peavad väga hoolega valima, mida nad loevad ning milliseid filme ja telesaateid nad vaatavad. Nad peavad arukalt meeles Laul 11:5 sõnu: ’Jehoova vihkab vägivalla armastajat.’
15. a) Kuidas võib kellegi juures ilmsiks tulla see, et ta on kaastundetu? b) Kuidas reageerivad tõelised kristlased kaasusklike ja teiste inimeste vajadustele?
15 Samuti on kaastundlikkusest tõenäoliselt puudu ka enesekesksel inimesel. See on tõsine asi, nagu selgitab apostel Johannes: „Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame [„hella kaastundlikkuse ukse”, NW] tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?” (1. Johannese 3:17) Jeesuse piltlikus näites halastajast samaarlasest ilmutasid samasugust kaastundetust preester ja leviit, kes olid iseenda silmis õiglased. Nähes oma juudi rahvusest venda, kes lebas armetus olukorras poolsurnuna maas, läksid need teise teeserva ja jätkasid oma teed. (Luuka 10:31, 32) Vastupidiselt sellele reageerivad kaastundlikud kristlased kiiresti oma vendade materiaalsetele ja vaimsetele vajadustele. Ja samuti nagu samaarlane Jeesuse piltlikus näites, nii on nad huvitatud ka võõraste inimeste vajadustest. Nii annavad nad rõõmuga oma aega, energiat ja vahendeid, viimaks edasi jüngrite tegemise tööd. Sel kombel aitavad nad kaasa miljonite inimeste päästmisele. — 1. Timoteosele 4:16.
Kaastunne haigete vastu
16. Mil määral on meie võimalused piiratud, kui meil tuleb tegemist teha haigustega?
16 Haigused on ebatäiusliku, sureva inimkonna jaoks paratamatus. Kristlasedki pole selles suhtes mingi erand, pealegi ei ole enamik neist meditsiini alal asjatundjad; ka ei saa nad teha selliseid imesid, nagu tegid mõned algkristlased, kes Kristuselt ja tema apostlitelt selleks vajaliku väe said. Kristuse apostlite ja nende otseste kaaslaste surmaga kadus ka see imeline vägi. Seetõttu on meie võimalused piiratud, kui soovime aidata neid, kes vaevlevad füüsiliste haiguste, ka ajukahjustuste ja hallutsinatsioonide käes. — Apostlite teod 8:13, 18; 1. Korintlastele 13:8.
17. Millise õppetunni me saame sellest, kuidas koheldi haiget ja leinavat meest Hiiobit?
17 Sageli kaasneb haigusega masendus. Näiteks oli jumalakartlik Hiiob väga masendunud oma raske haiguse ja õnnetuste pärast, mis Saatan talle põhjustas. (Iiob 1:18, 19; 2:7; 3:3, 11—13) Ta vajas sõpru, kes oleksid kohelnud teda hella kaastundega ja „rääkinud lohutavalt”. (1. Tessalooniklastele 5:14, NW) Selle asemel tulid tema juurde hoopis kolm niinimetatud lohutajat, kes tegid rutakalt valesid järeldusi. Nad muutsid Hiiobi masenduse veelgi suuremaks, väites, et tema õnnetuste põhjuseks on mõni tema enda eksimus. Kristlased, kes on hellalt kaastundlikud, hoiduvad samasuguse vea tegemisest, kui mõni kaasusklik on haige või masendunud. Mõnikord vajavad sellised inimesed eelkõige vaid seda, et neile teeksid mõne lahke külastuse kogudusevanemad või teised küpsed kristlased, kes osavõtlikult kuulavad, mõistmist osutavad ja Pühakirja põhjal armastavalt nõu annavad. — Roomlastele 12:15; Jakoobuse 1:19.
Kaastunne nõrkade vastu
18., 19. a) Kuidas peaksid vanemad ümber käima nõrkade või eksijatega? b) Miks on tähtis, et vanemad kohtleksid hella kaastundega neid, kes on toime pannud väärteo, isegi sel juhul, kui on vaja kokku kutsuda õiguskomitee?
18 Eriti peavad olema hellalt kaastundlikud just kogudusevanemad. (Apostlite teod 20:29, 35) „Meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi,” käsib Piibel. (Roomlastele 15:1) Kuna me oleme ebatäiuslikud, teeme kõik vigu. (Jakoobuse 3:2) On vaja hellust, et tegelda inimesega, kes „teeb mõne valesammu, enne kui ta on sellest teadlik”. (Galaatlastele 6:1, NW) Vanemad ei taha ealeski olla sellised nagu iseenda silmis õiglased variserid, kes ei ilmutanud mitte mingit mõistlikkust selles, kuidas nad Jumala antud Seadust rakendasid.
19 Vastupidiselt sellele järgivad vanemad Jehoova Jumala ja Jeesuse Kristuse hella kaastundlikkuse eeskuju. Nende peamine töö on Jumala lambaid ergutada, julgustada ja värskendada. (Jesaja 32:1, 2) Selle asemel et püüda asju hulgaliste reeglite abil kontrolli all hoida, toetuvad nad Jumala Sõna selgetele põhimõtetele. Sellest järeldub, et vanemate ülesanne peaks olema oma vendade ülesehitamine, neile rõõmu valmistamine ja nende südames hindamise kasvatamine Jehoova headuse vastu. Kui kaasusklik eksib mõnes väikeses asjas, hoidub vanem tavaliselt teda teiste kuuldes noomimast. Kui asjast on siiski vaja rääkida, ajendab hell kaastunne vanemat rääkima eksijaga probleemist nelja silma all, väljaspool teiste kuuldekaugust. (Võrdle Matteuse 18:15.) Ükskõik kui raske mõne inimesega läbi saada ka poleks, vanem peab lähenema talle kannatlikult ja abivalmilt. Ta ei taha mitte kunagi otsida ettekäändeid, et seda inimest kogudusest välja heita. Isegi sel juhul, kui on vaja kokku kutsuda õiguskomitee, ilmutavad vanemad hella kaastunnet, kui nad tegelevad isikuga, kes on toime pannud tõsise väärteo. Nende lahke teguviis võib aidata panna eksija kahetsust tundma. — 2. Timoteosele 2:24—26.
20. Millal on emotsionaalsed kaastundeavaldused kohatud ja miks?
20 Kuid on olukordi, kus Jehoova sulane ei või ilmutada kaastunnet. (Võrdle 5. Moosese 13:7—10.) Kristlasele võib olla tõeliseks katseks ’mitte suhelda’ (UT) lähedase sõbra või sugulasega, kes on eemaldatud. Sel puhul on tähtis halemeelsusele mitte järele anda. (1. Korintlastele 5:11—13) Seesugune kindlameelsus võib eksijat koguni kahetsema ergutada. Lisaks peavad kristlased vastassugupoolega läbi käies hoiduma kohatutest kaastundeavaldustest, mis võivad seksuaalse ebamoraalsuseni viia.
21. Millistes teistes valdkondades on meil vaja ilmutada hella kaastunnet, ja millist kasu see toob?
21 Ruumipuudusel ei saa me käsitleda kõiki neid paljusid valdkondi, kus on vaja hella kaastunnet — puutudes kokku eakate inimestega, leinajatega ja nendega, keda kiusab taga uskmatu abikaasa. Samuti tuleks töökaid kogudusevanemaid hella kaastundega kohelda. (1. Timoteosele 5:17) Pea neist lugu ja avalda neile toetust. (Heebrealastele 13:7, 17) „Olge kõik . . . halastajad [„hellalt kaastundlikud”, NW],” kirjutas apostel Peetrus. (1. Peetruse 3:8) Tegutsedes kaastundlikult kõigis olukordades, mis seda nõuavad, edendame ühtsust ja õnne koguduses ning tõmbame ka väljaspoololijaid tõe juurde. Ja kõige peamine on see, et nii me toome au oma hellalt kaastundlikule Isale Jehoovale.
Küsimusi kordamiseks
◻ Kuidas ilmutab Jehoova patuse inimkonna vastu kaastunnet?
◻ Miks on tähtis olla hellalt kaastundlik?
◻ Mis on mõned asjad, mis takistavad meil olemast hellalt kaastundlikud?
◻ Kuidas me peaksime kohtlema inimesi, kes on haiged ja masendunud?
◻ Kes peavad olema eriti hellalt kaastundlikud ja miks?
[Kast lk 19]
KAASTUNDETUD VARISERID
HINGAMISPÄEV oli mõeldud Jumala rahvale vaimseks ja füüsiliseks õnnistuseks. Kuid juudi religioonijuhid tegid palju reegleid, mis teotasid Jumala hingamispäeva seadust ja muutsid selle rahvale koormavaks. Näiteks, kui kellelgi juhtus õnnetus või jäi ta haigeks, võis ta hingamispäeval abi saada alles siis, kui tema elu oli ohus.
Üks variseride koolkond tõlgendas hingamispäeva seadust nii rangelt, et ütles: „Hingamispäeval ei lohutata leinajaid ega külastata haigeid.” Teised religioonijuhid lubasid hingamispäeval selliseid külastusi küll teha, kuid nad seadsid tingimuse: „Pisarad on keelatud.”
Seega mõistis Jeesus juudi religioonijuhid õigustatult hukka, kuna nad jätsid tähele panemata Seaduse tähtsamad nõuded, nagu näiteks nõude olla õiglane, osutada armastust ja halastust. Pole midagi imelikku, et ta ütles variseridele: „[Te] teete nõnda Jumala sõna tühjaks oma pärimusega”! — Markuse 7:8, 13; Matteuse 23:23; Luuka 11:42.
[Pildid lk 17]
Jehoova tunnistajad teevad kaastundest ajendatuna enneolematut tööd 231 maal — inimeste kodudes, tänavatel, isegi vanglates
[Pilt lk 18]
Vägivalla mõju kasvõi televiisori kaudu vähendab hella kaastundlikkust