Maimonides — mees, kes määratles uuesti judaismi

„MOOSESEST Mooseseni ei ole olnud kedagi Moosese sarnast.” Paljud juudid peavad seda varjatud tähendusega kõnekäändu austusavalduseks, mis käib 12. sajandi juudi filosoofi, Talmudi ja Pühakirja käskude süstematiseerija ja kommenteerija Moše ben Maimoni kohta — keda tuntakse ka Maimonidese ja Rambami nime all.a Paljud ei teagi tänapäeval, kes oli Maimonides, kuid tolle aja juudi, muhamedi ja kiriku mõtteviisile avaldasid tema kirjutised sügavat mõju. Ta määratles fundamentalistlikul teel uuesti judaismi. Kes oli Maimonides ja miks peavad paljud juudid teda „teiseks Mooseseks”?

Kes oli Maimonides?

Maimonides sündis 1135. aastal Hispaanias Córdobas. Tähtis osa tema varajases religioosses väljaõppes oli tema isal Maimonil, kes oli väljapaistvast rabide perekonnast pärit tunnustatud õpetlane. Kui almohaadid 1148. aastal Córdoba vallutasid, olid juudid sunnitud kas islami vastu võtma või põgenema. Sellest tingituna algas Maimonidese perekonna pikk rännuperiood. Aastal 1160 asusid nad elama Marokosse Fessi, kus ta õppis arstiks. Aastal 1165 oli tema perekond sunnitud põgenema Palestiinasse.

Kuid Iisraelis valitses ebastabiilne olukord. Väikest juudi kogukonda ohustasid nii ristisõdijad kui ka muhameedlaste väed. Viibinud vähem kui kuus kuud „Pühal Maal”, leidis Maimonides oma perekonnaga varjupaiga Egiptuses vanas Kairos tolleaegses Fustatis. Siin leidis Maimonidese talent täit tunnustust. Aastal 1177 sai temast juudi kogukonna vanem ja aastal 1185 võeti ta kuulsa muhameedlaste valitseja Salah ad-Dini õukonnaarstiks. Maimonides jäi mõlemale ametikohale kuni oma surmani aastal 1204. Tema meditsiinialane pädevus leidis sedavõrd tunnustust, et isegi kuningas Richard Lõvisüda kaugelt Inglismaalt püüdis teda oma ihuarstiks saada.

Millest ta kirjutas?

Maimonides oli viljakas kirjanik. Põgenedes muhameedlaste tagakiusamise eest ja olles pagulasena peidus, koostas ta suurema osa oma esimesest tähtsamast teosest Commentary on the Mishnah („Mišna kommentaar”).b See on kirjutatud araabia keeles ning selgitab paljusid Mišnas leiduvaid mõisteid ja termineid, tehes aeg-ajalt kõrvalepõikeid Maimonidese enda judaismifilosoofia seletuste juurde. Traktaadi Sanhedrin seletavas osas formuleeris Maimonides 13 judaistliku usundi põhiteesi. Judaism ei olnud kunagi määratlenud vormilist tõekspidamiste kogu ehk usutunnistust. Nüüd sai Maimonidese 13 usuteesist terve rea juudi tõekspidamiste formuleeringute prototüüp. — Vaata kasti leheküljel 23.

Maimonides püüdis määratleda kõigi, nii füüsiliste kui ka vaimsete asjade loogilist korda. Ta hülgas pimeda usu ja nõudis kõigele selgitust selle baasil, mida ta pidas ratsionaalseks tõestusmaterjaliks ja loogikaks. See loomupärane kalduvus viis ta peateose Mišne Torac kirjutamiseni.

Maimonidese päevil elanud juutide meelest ei käinud „Toora” ehk „Käsuõpetus” mitte ainult Moosese poolt kirja pandud sõnade kohta, vaid ka rabide poolt sajandite vältel tehtud Käsuõpetuse tõlgenduste kohta tervikuna. Need ideed olid kirjas Talmudis ning rabide tuhandetes otsustes ja kirjutistes Talmudi kohta. Maimonides mõistis, et kogu selle informatsiooni äärmine mahukus ja kaootilisus tegi tavalistele juutidele võimatuks langetada otsuseid, mis mõjutaks nende igapäevaelu. Enamikul neist oli võimatu pühendada terve oma elu kogu rabide kirjanduse uurimisele, millest valdav osa oli kirjutatud raskestimõistetavas aramea keeles. Maimonides otsustas selle informatsiooni redigeerida ja tuua välja praktilised lahendused ning organiseerida see vastavalt teemadele 14 raamatu näol asjalikku süsteemi. Ta kirjutas selle meisterlikult selges ja voolavas heebrea keeles.

Mišne Tora oli sedavõrd praktiline teejuht, et mõned juutide juhid kartsid, et see hakkab täielikult Talmudit asendama. Kuid isegi vastased tunnistasid selle teose väljapaistvat õpetlaslikkust. See ülimalt organiseeritud seadustekogu oli revolutsiooniline saavutus, mis taaselustas judaismi süsteemi, millega tavaline inimene ei olnud osanud end enam seostada ega sarnastada.

Seejärel hakkas Maimonides kirjutama teist tähtsamat teost — The Guide for the Perplexed („Kõhklejate teejuht”). Kuna kreeka klassikat tõlgiti araabia keelde, oli üha enam juute, kes tutvusid Aristotelese ja teiste filosoofidega. Mõned kõhklesid, sest nende meelest oli piibliterminite sõnasõnalist tähendust filosoofiaga raske kokku sobitada. „Kõhklejate teejuhis” püüdis Maimonides, kes Aristotelest sügavalt austas, selgitada Piibli ja judaismi olemust kooskõlas filosoofilise mõtte ja loogikaga. — Võrdle 1. Korintlastele 2:1—5, 11—16.

Lisaks neile tähtsaimatele teostele ja muudelegi religioossetele kirjutistele on Maimonidesel autoriteetseid kirjutisi meditsiini ja astronoomia vallast. Ei saa unustada veel üht aspekti seoses tema nobeda sulega. Teatmeteoses Encyclopaedia Judaica kommenteeritakse: „Maimonidese kirjad märgistavad üht kirjakirjutamise epohhi. Tema on esimene juudi kirjakirjutaja, kelle enamik kirju on talletatud. . . . Tema kirjad paelusid nende saajate meelt ja südant, kusjuures ta kirjutas igaühele erinevas, antud inimesele sobilikus stiilis.”

Mida ta õpetas?

Oma 13 usuteesis toob Maimonides ära usundi selged peajooned, millest mõned põhinevad Pühakirjal. Kuid seitsmes ja üheksas tees on oma olemuselt vastuolus Pühakirjal põhineva usuga Jeesusesse kui Messiasse.d Kui aga võtta arvesse usust taganenud ristiusumaailma õpetusi, näiteks kolmainuõpetust, ja jultunud silmakirjatsemist, mille eredaks näiteks on ristisõdijate korraldatud veresaunad, siis ei ole üllatav, et Maimonides ei süvenenudki Jeesuse kui Messia küsimusse. — Matteuse 7:21—23; 2. Peetruse 2:1, 2.

Maimonides kirjutab: „Kas võib olla veel suuremat komistuskivi kui [ristiusk]? Kõik prohvetid on rääkinud Messiast kui Iisraeli lunastajast ja päästjast . . . [Vastupidi sellele on ristiusk] põhjustanud seda, et juute tapetakse mõõgaga, järelejäänuid pillutatakse laiali ja alandatakse, Toorat moonutatakse ning suurem osa maailmast on eksituses ega teeni Issandat, vaid üht teist jumalat.” — Mišne Tora, „Kuningate seadused ja nende sõjad”, peatükk 11.

Kuid kogu Maimonidesele omistatud austuse juures eelistab palju juute teda ignoreerida teatud küsimustes, millest ta on äärmiselt sirgjooneliselt kõnelnud. Kuna kasvamas oli judaismi müstitsistliku voolu (kabala) mõju, sai astroloogia juutide seas üha populaarsemaks. Maimonides kirjutas: „Igaüks, kes seob end astroloogiaga ja planeerib oma tööd või reisi ajale, mille on kindlaks määranud taevavaatlejad, laseb end hõlpsasti teistel ninapidi vedada . . . Kõik see on üks vale ja pettus . . . Igaüks, kes sellesse usub . . . , on lihtsalt loll ja arutu.” — Mišne Tora, „Ebajumalakummardamise seadused”, peatükk 11; võrdle 3. Moosese 19:26; 5. Moosese 18:9—13.

Maimonides kritiseeris teravalt ka üht teist tava: „[Rabid] on enda kasuks sisse seadnud üksikisikute ja ühiskonna maksekohustused ning kujundanud inimestes äärmiselt rumala arvamuse, et see on kohustuslik ja õige . . . Kõik see on vale. Ei Tooras ega ka [talmudistlike] tarkade ütlustes pole ainsatki sõna, mis seda uskumust toetaks.” („Mišna kommentaar”, Avot 4:5) Vastupidi neile rabidele elatus Maimonides oma pingsast arstitööst ega võtnud oma religioossete teenete eest iial tasu. — Võrdle 2. Korintlastele 2:17; 1. Tessalooniklastele 2:9.

Kuidas see on mõjutanud judaismi ja muid usundeid?

Professor Yeshaiahu Leibowitz Jeruusalemma juudi ülikoolist tõdes: „Maimonides on kõige jõulisem isiksus judaismi ajaloos alates patriarhide ja prohvetite ajast kuni nüüdisajani.” Encyclopaedia Judaica täheldab: „Maimonidese mõju judaismi edasisele arengule on äraarvamatu. . . . C. Tchernowitz . . . väidab isegi, et kui poleks olnud Maimonidest, oleks judaism lõhenenud erinevateks sektideks ja usunditeks . . . Tema suureks saavutuseks oli mitmesuguste voolude ühendamine.”

Reorganiseerides juudi mõtteviisi vastavalt oma ideedele korrast ja loogikast, määratles Maimonides judaismi uuesti. Nii õpetlased kui ka laiad rahvamassid leidsid, et see uus määratlus on praktiline ja köitev. Isegi Maimonidese vastased võtsid lõpuks enamiku tema seisukohti omaks. Kuigi tema kirjutised taotlesid eesmärki vabastada juudid vajadusest sõltuda lõpututest kommentaaridest, kirjutati peagi tema teoste kohta paljusõnalisi kommentaare.

Encyclopaedia Judaica märgib: „Maimonides oli . . . silmapaistvaim juudi filosoof keskajal, ja tema „Kõhklejate teejuht” on tähtsaim filosoofiateos, mida üks juut on kunagi kirjutanud.” Kuigi Maimonides kirjutas „Kõhklejate teejuhi” araabia keeles, tõlgiti see juba tema eluajal heebrea keelde ja veidi hiljem ka ladina keelde, mistõttu seda võidi uurida kogu Euroopas. Tulemuseks oli see, et Maimonidese ainulaadne süntees Aristotelese filosoofiast ja juudi mõtteviisist leidis kiiresti tee ristiusumaailmas domineerivasse mõttesuunda. Tolleaegsed ristiusumaailma õpetlased, näiteks Albertus Magnus ja Thomas Aquinost, viitavad tihti Maimonidese vaadetele. Ka islami õpetlased olid selle mõju all. Maimonidese filosoofiline lähenemine mõjutas hilisemaid juudi filosoofe, nagu näiteks Baruch Spinozat, lööma täielikult lahku ortodokssest judaismist.

Maimonidest võiks pidada tõeliseks renessansiaja inimeseks, kuigi ta elas enne renessanssi. Tema nõue, et usk peab olema kooskõlas mõistusega, on siiani tähtis põhimõte. See põhimõte ajendas teda usuliste eelarvamuste vastu tuliselt välja astuma. Kuid ristiusumaailma halb eeskuju ja Aristotelese filosoofia mõju takistasid teda tihti jõudmast järeldusteni, mis oleksid Piibli tõega täielikus kooskõlas. Kuigi mitte kõik ei ole nõus Maimonidese hauakirjaga — „Moosesest Mooseseni ei ole olnud kedagi Moosese sarnast” —, tuleb tunnistada, et ta määratles uuesti judaismi suuna ja sisu.

[Allmärkused]

[Kast lk 23]

MAIMONIDESE 13 USUTEESIe

 1. Jumal on kõige Looja ja Valitseja. Tema üksi on teinud, teeb nüüd ja teeb tulevikus kõik.

 2. Jumal on ainus. Ei ole midagi, mis oleks mingil kombel Tema sarnane.

 3. Jumalal ei ole keha. Tema kohta ei käi füüsikalised mõisted.

 4. Jumal on algus ja ots.

 5. Õige on paluda vaid Jumalat. Ei tohi paluda mitte kedagi ega mitte midagi muud.

 6. Kõik prohvetite sõnad on õiged.

 7. Moosese prohvetiennustus on absoluutselt õige. Tema oli kõigi enne või pärast teda olnud prohvetite pea.

 8. Kogu Toora, mis meil nüüd on, on seesama, mis anti Moosesele.

 9. Toora ei muutu, ja ei ole midagi teist, mille Jumal annaks.

10. Jumal teab kõiki inimese tegusid ja mõtteid.

11. Jumal annab tasu neile, kes peavad Tema käske, ja karistab neid, kes Tema käskudest üle astuvad.

12. Tuleb Messias.

13. Surnud äratatakse ellu.

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 21]

Jewish Division / The New York Public Library / Astor, Lenox, and Tilden Foundations