Sa võid need takistused ületada!
HIIGELSUUR reaktiivlennuk võib võtta pardale sadu reisijaid ja mitu tonni laadungit. Kuidas saab nii raske õhusõiduk õhku tõusta? Väga lihtsalt — tõstejõu toimel.
Kui lennuk sööstab mööda stardirada, tekib ülal- ja allpool kumerat lennukitiiba õhuvool. See tekitab ülespoole suunduva jõu, mida kutsutakse tõstejõuks. Kui vajalik tõstejõud on saavutatud, suudab sõiduk end maast lahti rebida ning lennata. On selge, et ülekoormatud lennuk ei suuda saavutada õhkutõusmiseks vajalikku tõstejõudu.
Ka meie võime end üle koormata. Sajandeid tagasi ütles kuningas Taavet, et ’kõik tema pahateod on nagu raske koorem, mida ta ei suuda kanda’. (Laul 38:5) Samuti hoiatas Jeesus Kristus, et inimene võib end elumuredega üle koormata. (Luuka 21:34) Negatiivsed mõtted ja tunded võivad meid üle koormata ning meile võib tunduda, et „õhkutõusmine” on liialt raske. Kas sinagi oled sel viisil üle koormatud? Või on sinu ees takistusi, mis ei lase sul vaimselt edasi areneda? Kui see on nii, siis mis võib olla sulle abiks?
Kas sa oled tüdinud?
Tüdimus, mille üle tänapäeval nii sageli kurdetakse, võib saada vaimseks takistuseks isegi mõnele Jehoova rahva liikmele. Eriti noortel on kalduvus hiilida kõrvale mõnedest toimingutest, mis nende meelest on igavad. Kas sulle tundub teinekord, et kristlikud koosolekud on igavad? Kui see on nii, siis mida sa võiksid teha, et koosolekutel viibimine oleks sulle ergutav?
Võtmeks on koosolekutel osalemine. Paulus kirjutas noorele mehele Timoteosele: „Harjuta ennast jumalakartuses. Sest ihulikust harjutusest on pisut kasu; aga jumalakartusest on kasu kõigile asjadele ja sellel on käesoleva ja tulevase elu tõotus.” (1. Timoteosele 4:7, 8) Raamat hea füüsilise vormi saavutamisest oleks igav ja sellest poleks mingit kasu, kui me ei teeks neid harjutusi, mida seal soovitatakse. Kristlikud koosolekud on mõeldud meie mõistuse treenimiseks, ning treenida saame siis, kui valmistume koosolekuteks ette ning võtame nendest osa. Nõnda tehes saame koosolekutest rohkem kasu ja need on ka palju huvitavamad.
Selle kohta ütles üks noor kristlik naine, kelle nimi on Mara: „Kui ma koosolekuteks ei valmistu, siis ei tunne ma neist ka rõõmu. Kui ma aga olen ette valmistunud, on minu mõistus ja süda vastuvõtlikumad. Koosolekud on siis palju sisukamad ning ma ootan õhinal võimalust vastata.”
Ka see aitab, kui õpime kuulama. Kuulata head muusikat on lihtne ning see pakub vahetut naudingut. Kuid rahuldustunne ei pruugi alati silmapilkselt tekkida. Me saame rahuldust koosolekuprogrammist ainult siis, kui kuulame tähelepanelikult seda, mida räägitakse. Kristlane nimega Rachel märkis: „Kui kõnepidaja ei räägi elavalt, pean tugevalt pingutama, et keskenduda. Mulle on see lausa reegliks, et ’mida vähem kaasakiskuv kõne on, seda rohkem pean keskenduma’. [— — —] Eriti pööran ma tähelepanu kirjakohtadele, et saada neist nii palju kasu kui vähegi võimalik.” Sarnaselt Racheliga peame ka meie end kuulamise osas distsiplineerima. Õpetussõnade raamatus öeldakse: „Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole.” — Õpetussõnad 5:1.
Teatud informatsioon, mida koosolekutel edastatakse, võib osaliselt korduda. Aga see on vajalik! Kõik Jumala sulased vajavad meeldetuletusi. Ebatäiuslik liha koos isemeelsete kalduvuste ning kehva mäluga vajab kõikvõimalikku abi. Apostel Peetrus ’tahtis oma kaasusklikele mõningaid asju meelde tuletada, ehk nad küll neid juba teadsid ja olid kindlasti rajatud tõele’. (2. Peetruse 1:12) Ka Jeesus selgitas, et „iga kirjatundja .. on majaperemehe sarnane, kes varakambrist võtab välja uut ja vana”. (Matteuse 13:52, UT) Niisiis, samal ajal kui kuuleme koosolekutel juba tuttavaid Pühakirja mõtteid ehk ’vana vara’, pakutakse meie rõõmuks seal alati ka ’uut vara’.
Kui oleme täis otsustavust koosolekutest täiel määral kasu saada, annab see meile tõepoolest vaimset ergutust. „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest [„vaimust vaesed”, EP],” ütles Jeesus. (Matteuse 5:3, NW) Selline suhtumine koosolekutel pakutavasse kosutavasse vaimsesse toitu peletab tüdimuse eemale. — Matteuse 24:45—47.
Kas sind heidutab halb eeskuju?
Kas sinu meelerahu on häirinud kogudusest kellegi käitumine? Võib-olla oled imestanud: „Kuidas saab üks vend niiviisi käituda ning samal ajal olla koguduses heas kirjas?” Sellised mõtted võivad saada meile vaimseks takistuseks, mis ei lase meil näha, kui väärtuslikud on meeldivad suhted Jumala rahvaga. — Laul 133:1.
Ehk oli mõnedel Kolossa koguduse liikmetel samalaadne probleem. Paulus manitses neid: ’Sallige üksteist ja andke andeks üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale.’ (Koloslastele 3:13) Paulus möönis, et mõned Kolossa kristlased olid ehk halvasti käitunud ja seepärast oli teistel tõsine põhjus nende üle kaevata. Seega ei peaks me olema nii väga üllatunud, kui mõni meie vend või õde ei ilmuta mõnikord täiel määral mõnda kristlikku omadust. Jeesus andis meile mõistliku soovituse selle kohta, kuidas tõsiseid probleeme lahendada. (Matteuse 5:23, 24; 18:15—17) Kuid enamjaolt võime oma kaasusklike puudustega leppida ja neile andestada. (1. Peetruse 4:8) Tegelikult võib selline suhtumine meile enestele ja ka teistele kasuks tulla. Kuidas nii?
„Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda!” öeldakse Õpetussõnad 19:11. Kui hea on küll eksimused andeks anda, selle asemel et lubada vihal ja meelepahal endast võitu saada! Üks kogudusevanem, kelle nimi on Salvador ja kes on tuntud oma armastava vaimu poolest, ütles: „Kui mõni vend käitub minu suhtes halvasti või ütleb midagi ebasõbralikku, küsin ma endalt: ’Kas ma saan selle venna heaks midagi teha? Kuidas vältida seda, et kaotaksin hinnalised suhted temaga?’ Tean väga hästi, kui kerge on öelda midagi valesti. Kui keegi räägib mõtlematult, oleks ideaalne lahendus, kui see inimene saaks võtta oma sõnad tagasi ja alustada otsast peale. Kuid see on võimatu ning seepärast kasutan ma järgmist head varianti: püüan ebasõbralikust ütlusest mitte välja teha. Võtan seda lihtsalt kui midagi, mis on tingitud liha ebatäiuslikkusest, aga mitte kui näidet selle venna tõelisest palgest.”
Sulle võib tunduda, et seda on kergem öelda kui teha. Kuid see sõltub palju viisist, kuidas me oma mõtteid juhime. „Mis iganes on .. armastusväärne, .. seda arvestage,” andis Paulus nõu. (Filiplastele 4:8, UT) „Armastusväärne” tähendab sõna-sõnalt „kiindumust tekitav”. Jehoova tahab, et me arvestaksime inimeste häid külgi ning keskenduksime sellele, mis äratab kiindumust, mitte aga viha. Tema ise annab meile selles suurepärase eeskuju. Laulik tuletab seda meile meelde, öeldes: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” — Laul 103:12; 130:3.
On tõsi, et mõnikord võib venna käitumine tuua pettumuse, kuid suurem osa meie kaaskummardajaid annab suurepärase eeskuju oma kristliku eluviisiga. Kui me seda meeles peame, oleme õnnelikud, nagu Taavet oli, ning ’tahame Jehoovat väga tänada ja paljude seas teda kiita’. — Laul 109:30.
Kas näib, et on liiga raske olla Jehoova tunnistaja?
Kahjuks pole mõned ühe teise vaimse takistuse pärast hakanud veel Jehoovat kiitma. Paljud abielumehed, kes pole Jehoova tunnistajad, hoolitsevad kohusetundlikult oma perekonna eest ning isegi toetavad oma naist kristlikus teenistuses. Nad on sõbralikud ja tunnevad ehk huvi koguduse tegevuse vastu, kuid nad ei taha saada Jumala pühendunud sulasteks. Mis hoiab neid tagasi?
Üks probleem võib olla selles, et mees märkab, kui hõivatud on tema naine teokraatliku tegevusega, ja talle tundub, et Jehoova tunnistajaks olemine nõuab liialt palju. Või kardab ta ehk, et ei suuda kunagi teha majast majja kuulutustööd. Sellest seisukohast vaadatuna jäävad õnnistused kohustuste varju. Miks on see neile vaimne takistus? Enamik piibliõpilasi õpib tõde ja rakendab õpitut vähehaaval. Kuid uskmatu abikaasa on tihtipeale vägagi hästi kursis kõigi kristlike kohustustega juba enne, kui temas tärkab soov täita neid kohustusi.
Manuel, kes oli sellises olukorras, selgitab: „Umbes kümme aastat käisin koos oma naisega kokkutulekutel ja koosolekutel. Ausalt öeldes eelistasin tunnistajate seltskonda selle maailma inimeste omale ning olin rõõmus, kui sain neid võimaluse korral aidata. Mulle avaldas mõju see armastus, mis nende vahel valitses. Kuid mõte, et peaksin kunagi minema majast majja kuulutama, oli minu jaoks suureks takistuseks, ning ma kartsin, et töökaaslased hakkavad mind tögama.
Mu naine oli minuga väga kannatlik ega sundinud mind mitte kunagi hakkama Piiblit uurima. Nii tema kui ka lapsed ’kuulutasid’ mulle peamiselt oma hea eeskujuga. José, kes on kogudusevanem, näitas minu vastu üles erilist huvi. Arvan, et just tema julgustusel hakkasin lõpuks tõsiselt uurima. Kui olin ristitud, mõistsin, et takistuseks oli ei miski muu kui minu enda meelsus. Kui olin aga otsustanud teenida Jehoovat, nägin, kuidas ta aitas mul kartustest üle saada.”
Kuidas saavad abielunaised ja kristlikud kogudusevanemad aidata sellistel meestel nagu Manuel saada üle oma vaimsest takistusest? Piibliuurimine võib arendada hindamist ja soovi täita Jumala tahet. Tõepoolest, hea Pühakirja tundmine ajendab usku üles näitama ja äratab usaldust tulevikulootuse suhtes. — Roomlastele 15:13.
Mis ergutab selliseid abielumehi alustama Piibli uurimist? Tihtipeale võib olla otsustavaks teguriks sõprus mõne mõistva vennaga kogudusest. Ehk võib kogudusevanem või keegi teine kogenud vend mehega tuttavaks saada. Kui headele suhetele on alus pandud, on veel ehk ainult vaja, et keegi talle piibliuurimist pakuks. (1. Korintlastele 9:19—23) Enne kui asjad nii kaugele jõuavad, võib taktitundeline naine jagada oma uskmatule abikaasale vaimseid palukesi, mõistes, et mees ei avalda tõenäoliselt vastukaja, kui teda tagant sunnitakse. — Õpetussõnad 19:14.
Nagu Manuelgi oma kogemuste põhjal õppis, muutuvad mäesuurused takistused väikesteks mullahunnikuteks, kui inimene saavutab vaimse tugevuse. Jehoova annab jõudu neile, kes ihkavad teda teenida. (Jesaja 40:29—31) Jumala antud jõuga ning küpsete kristlaste toetusel saab takistused eemaldada. Kui kogu hingest teenimine muutub meeldivamaks, ei ole majast majja töö ega töökaaslaste arvamus enam nii hirmutav ja heidutav. — Jesaja 51:12; Roomlastele 10:10.
Liigu hoogsalt edasi
Need kolm takistust, mille üle arutlesime, on võimalik ületada. Et lennuk õhku tõuseks, on tavaliselt vaja, et selle mootorid töötaksid maksimaalse võimsusega ning et lennukimeeskonna tähelepanu oleks keskendunud. Õhkutõusmisel neelavad mootorid märgatavalt rohkem kütust kui lennureisi ükskõik millisel muul etapil. Samamoodi nõuab ka negatiivsetest mõtetest ja tunnetest lahtirebimine maksimaalset pingutust ja tähelepanu. Alustamine võib olla kõige raskem, kui aga hoog on sisse saadud, on edasiliikumine juba kergem. — Võrdle 2. Peetruse 1:10.
Meie hoog ei aeglustu, kui paneme varmalt tähele Pühakirja julgustust. (Laul 119:60) Võime olla kindlad, et kogudus tahab meid aidata. (Galaatlastele 6:2) Kuid kõige tähtsam on siiski Jehoova Jumala toetus. Nagu Taavet ütles: „Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal.” (Laul 68:20) Kui räägime palves oma südames olevatest asjadest, muutub meie koorem kergemaks.
Mõnikord jätab lennuk maha vihmase halli maailma, tungib läbi pilvekihi ning tõuseb taevasse, mis on tulvil säravat päikesepaistet. Ka meie võime jätta seljataha negatiivsed mõtted. Jumala abiga võime piltlikult tungida läbi pilvekihi ning nautida Jehoova ülemaailmse kummardajatepere päikesepaistelist ja õnnelikku õhkkonda.
[Pildid lk 23]
Jehoova abiga võime ületada vaimsed takistused