Põgene ohutusse paika enne „suurt viletsust”!

„Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, .. siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele.” (LUUKA 21:20, 21)

 1. Miks peavad need, kes ikka veel maailma kuuluvad, sealt kiiresti põgenema?

KÕIK inimesed, kes Saatana maailma kuuluvad, peavad sealt kiiresti põgenema. Et nad võiksid pääseda ajal, mil praegune asjadesüsteem maa pealt minema pühitakse, peavad nad veenvalt tõendama, et nad on võtnud kindla seisukoha Jehoova poolel ja et nad ei kuulu enam maailma, mille valitseja on Saatan (Jakoobuse 4:4; 1. Johannese 2:17).

2., 3. Milliseid küsimusi me hakkame arutama seoses Jeesuse sõnadega, mis on kirjas Matteuse 24:15—22?

² Oma suurejoonelises prohvetiennustuses asjadesüsteemi lõpetuse kohta rõhutas Jeesus, kui tähtis on taoline põgenemine. Me arutame sageli seda, mis on kirjas tekstis Matteuse 24:4—14, kuid sellele järgnev pole sugugi mitte vähem tähtis. Me kutsume sind nüüd üles avama oma Piibel ja lugema salme 15 kuni 22.

³ Mida see prohvetiennustus tähendab? Mis oli esimesel sajandil see „hävituse koletis”? Mida kujutas see, et ta oli „pühas paigas”? Milline tähendus on sellel tõsiasjal meie jaoks?

„Kes seda loeb, see pangu tähele”

 4. a) Mis pidi Taanieli 9:27 toodud sõnade kohaselt juhtuma pärast seda, kui juudid hülgavad Messia? b) Mis võis tõenäoliselt olla selle põhjuseks, et Jeesus seda mainides ütles: „Kes seda loeb, see pangu tähele.”?

⁴ Pane tähele, et Jeesus viitas tekstis Matteuse 24:15 sellele, mis on kirjas Taanieli raamatus. Selle raamatu 9. peatükis on toodud prohvetiennustus, milles kuulutati ette Messia tulekut ja seda, et juudi rahvast tabab tema hülgamise tõttu häving. Selle peatüki 27. salmi teine pool ütleb: „Hävitaja tuleb koletise tiibadel” (meie kursiiv). Varane juudi pärimus seostas Taanieli prohvetiennustuse seda osa sellega, kui Antiochos IV rüvetas teisel sajandil e.m.a. Jehoova templi, mis asus Jeruusalemmas. Kuid Jeesus hoiatas: „Kes seda loeb, see pangu tähele.” Kuigi see oli koletu, kui Antiochos IV templi pühadust teotas, ei põhjustanud see siiski ei Jeruusalemma, selle templi ega juudi rahva hävingut. Seega juhtis Jeesus oma kuulajate tähelepanu tõenäoliselt sellele, et see prohvetiennustus ei täitunud mitte minevikus, vaid et see pidi täituma alles tulevikus.

 5. a) Kuidas aitab evangeeliumide omavaheline võrdlemine meil kindlaks teha, mis oli „koletis” esimesel sajandil? b) Miks tõi Cestius Gallus aastal 66 m.a.j. Rooma väed kiiresti Jeruusalemma alla?

⁵ Mis oli see „koletis”, mille suhtes nad pidid valvsad olema? Tähelepanu väärib see, et Matteuse aruandes öeldakse: „Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist” (meie kursiiv). Kuid paralleelses jutustuses Luuka 21:20 on kirjas sõnad: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal!” (meie kursiiv). Aastal 66 m.a.j. nägid Jeruusalemmas elavad kristlased tõepoolest seda, mida Jeesus oli ennustanud. Rida juutide ja Rooma ametiisikute vahelise konfliktiga seotud vahejuhtumeid viis selleni, et Jeruusalemmast sai Rooma-vastase mässu kants. Selle tagajärjel levis vägivallalaine kogu Juudamaal, Samaarias, Galileas, Dekapolises ja Foiniikias ning ka põhja poole kuni Süüriani ja lõunas kuni Egiptuseni. Et selles Rooma keisririigi osas mingisugustki rahu taastada, tõi Cestius Gallus sõjaväe Süüriast kiiresti Jeruusalemma alla, mida juudid nimetasid oma „pühaks linnaks” (Nehemja 11:1; Jesaja 52:1).

 6. Mis mõttes on õige öelda, et „koletis”, mis oleks võinud hävingu põhjustada, ’seisis pühas paigas’?

⁶ Rooma leegionidel oli tavaks kanda lippe, mida nemad pidasid pühaks, kuid mida juudid pidasid ebajumalateks. On huvitav, et heebreakeelne sõna, mis on Taanieli raamatus tõlgitud sõnaga „koletis”, käib peamiselt ebajumalate ja ebajumalakummardamise kohta (5. Moosese 29:16).a Juutide vastupanust hoolimata tungisid Rooma väed, kes kandsid oma ebajumalatena austatavaid lippe, meie ajaarvamise 66. aasta novembris Jeruusalemma sisse ja hakkasid seejärel põhjapoolse templimüüri alla auku kaevama. Polnud vähimatki kahtlust — „koletis”, mis oleks võinud Jeruusalemma täielikult hävitada, ’seisis pühas paigas’! Aga kuidas oleks keegi saanud põgeneda?

Põgenemine oli pakiline!

 7. Mida Rooma armee ootamatult tegi?

⁷ Ootamatult ja inimlikust seisukohast võttes ilma ühegi nähtava põhjuseta tõmbus Rooma armee tagasi just siis, kui näis, et Jeruusalemma oleks võinud kerge vaevaga alistada. Mässulised juudid jälitasid taganevaid Rooma vägesid vaid kuni Antipatriseni, mis on Jeruusalemmast umbes 50 kilomeetri kaugusel. Seejärel pöördusid nad tagasi. Kui nad Jeruusalemma jõudsid, kogunesid nad templisse, et seal edaspidiseks sõjategevuseks plaane teha. Noori värvati kindlustusi tugevdama ja sõjaväeteenistusse. Kas lasid ka kristlased end sellest kaasa haarata? Ja isegi kui nad seda vältisid, kas olid nad ehk sellegipoolest ohupiirkonnas ajal, mil Rooma väed tagasi pöördusid?

 8. Mida tegid kristlased pakilisustundega, järgides Jeesuse prohvetlikke sõnu?

⁸ Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal olnud kristlased hakkasid kohe tegutsema kooskõlas Jeesuse Kristuse antud prohvetliku hoiatusega ning põgenesid ohupiirkonnast eemale. Põgenemine oli pakiline! Õigel ajal suundusid nad mäestikesse ja mõningad neist asusid tõenäoliselt elama Pellasse, Perea maakonda. Need, kes Jeesuse hoiatuse südamesse võtsid, ei pöördunud mõtlematult tagasi, et päästa oma materiaalset omandit. (Võrdle Luuka 14:33.) Lastootavate naiste ja imetavate emade jaoks oli lahkumine ja teekonna jalgsi läbimine kindlasti raske. Nende põgenemist ei takistanud hingamispäeva piirangud, ja kuigi talv oli juba lähedal, ei olnud see veel alanud. Need, kes panid tähele Jeesuse hoiatust, et põgeneda tuleb kiiresti, jõudsid Jeruusalemmast ja Juudamaast peagi turvalisse kaugusse. Sellest sõltus nende elu. (Võrdle Jakoobuse 3:17.)

 9. Kui kiiresti Rooma väed tagasi pöördusid ja mis oli selle tagajärjeks?

⁹ Juba järgmisel aastal, aastal 67 m.a.j., alustasid roomlased juutide vastu uuesti sõjategevust. Kõigepealt alistati Galilea. Aasta hiljem laastati Juudamaa. Aastaks 70 m.a.j. haarasid Rooma väed piiramisrõngasse juba Jeruusalemma (Luuka 19:43). Näljahäda muutus äärmiselt rängaks. Need, kes olid linna suletud, pöördusid üksteise vastu. Kõik, kes üritasid põgeneda, tapeti. Nagu Jeesus ütles, oli see, mida nad kogesid, „suur viletsus” (Matteuse 24:21).

10. Mida me veel märkame, kui oleme lugedes tähelepanelikud?

¹⁰ Kuid kas sellega täituski kõik, mida Jeesus oli ennustanud? Ei, juhtuma pidi midagi veel rohkemat. Kui me loeme Pühakirja tähelepanelikult, nagu Jeesus soovitas, siis ei jää meile märkamata see, mis meid alles ees ootab. Kindlasti me mõtleme siis tõsiselt ka sellele, kuidas see meie elu puudutab.

Tänapäeva „koletis”

11. Millises kahes kirjakohas Taaniel veel „koletisele” viitab ja millisest ajaperioodist neis räägitakse?

¹¹ Pane tähele, et lisaks sellele, mida me lugesime tekstist Taanieli 9:27, viidatakse „hävituse koletisele” ka Taanieli 11:31 ja 12:11. Mitte kummaski neist viimatimainitud kirjakohtadest ei räägita enam Jeruusalemma hävitamisest. Vaid kaks salmi enne teksti Taanieli 12:11 mainitakse hoopis „lõpuaega” (Taaniel 12:9). Me oleme elanud sel ajaperioodil alates 1914. aastast. Seega me peame olema tähelepanelikud, et saada aru, mis on tänapäeval see „hävituse koletis”, ja seejärel ohupiirkonnast kindlasti lahkuma.

12., 13. Miks on Rahvasteliidu kohta õige öelda, et see oli tänapäeva „koletis”?

¹² Mis on see tänapäeva „koletis”? Tõendid osutavad Rahvasteliidule, mis hakkas tegutsema aastal 1920, natuke aega pärast seda, kui maailm oli oma lõpuaega jõudnud. Aga kuidas sai Rahvasteliit olla „hävituse koletis”?

¹³ Tuleta meelde, et heebrea sõna, mis on tõlgitud sõnaga „koletis”, kasutatakse Piiblis peamiselt seoses ebajumalate ja ebajumalakummardamisega. Kas Rahvasteliitu austati kui ebajumalat? See oli tõepoolest nii! Vaimulikud panid selle „pühasse paika” ja nende järelkäijad hakkasid sellele kirglikku andumust osutama. Ameerika kristlike kirikute kesknõukogu kuulutas, et Rahvasteliidust saab „Jumala kuningriigi poliitiline väljendus maa peal”. Ühendriikide Senat sai hulgaliselt kirju religioossetelt rühmitustelt, kes käisid peale, et see ratifitseeriks Rahvasteliidu põhikirja. Suurbritannias ülistas baptistide, kongregatsionalistide ja presbüterlaste üldkogu seda kui „ainsat vahendit, mille abil on võimalik [maa peal rahu] saavutada”. (Vaata Ilmutuse 13:14, 15.)

14., 15. Mil viisil asusid Rahvasteliit ja hiljem Ühinenud Rahvaste Organisatsioon „pühasse paika”?

¹⁴ Jumala Messia Kuningriik rajati taevas 1914. aastal, kuid rahvad jätkasid võitlust omaenda suveräänsuse eest (Laul 2:1—6). Selleks ajaks, kui tekkis Rahvasteliidu loomise idee, olid esimeses ülemaailmses sõjas äsja osalenud riigid ja nende sõjavägesid õnnistanud vaimulikud juba näidanud, et nad on Jumala seaduse hüljanud. Nad ei tunnustanud Kristust kui Kuningat. Seega omistasid nad inimeste organisatsioonile Jumala kuningriigi rolli, nad panid Rahvasteliidu „pühasse paika”, sinna, kuhu see ei kuulunud.

¹⁵ Rahvasteliidu järeltulijaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis loodi 1945. aasta 24. oktoobril. Hiljem tervitasid Rooma paavstid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kui „üksmeele ja rahu viimast lootust” ning „rahu ja õigluse kõrgeimat kohut”. Jah, nii Rahvasteliit kui ka selle järeltulija Ühinenud Rahvaste Organisatsioon said tõesti ebajumalaks, „koletiseks” nii Jumala kui ka tema rahva silmis.

Kust tuleb põgeneda?

16. Kust peavad õiglust armastavad inimesed tänapäeval põgenema?

¹⁶ Kui õiglust armastavad inimesed ’näevad’ ehk mõistavad seda, mida see rahvusvaheline organisatsioon endast kujutab ja kuidas seda ebajumalana kummardatakse, peavad nad ohutusse paika põgenema. Kust neil tuleb ära põgeneda? Sellest, mis on ustavusetu Jeruusalemma nüüdisaegne võrdkuju, nimelt ristiusumaailmast ja tervest Suurest Baabülonist, ülemaailmsest valereligioonisüsteemist (Ilmutuse 18:4).

17., 18. Millise hävingu põhjustab tänapäeva „koletis”?

¹⁷ Pea meeles ka seda, et esimesel sajandil, kui Rooma armee koos oma ebajumalana austatavate lippudega juutide pühasse linna tungis, oli selle eesmärgiks hävitada Jeruusalemm ja sealne kummardamissüsteem. Meie päevil ei saa häving osaks mitte üksnes ühele linnale ega mitte ainult ristiusumaailmale, vaid kogu ülemaailmsele valereligioonisüsteemile (Ilmutuse 18:5—8).

¹⁸ Tekstis Ilmutuse 17:16 ennustatakse, et üks sümboolne helkjaspunane metsaline, kelle kohta tõendid näitavad, et see on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, pöördub hoorasarnase Suure Baabüloni vastu ja hävitab selle vägivaldselt. Seal öeldakse kujundlikus keeles: „Need kümme sarve, mis sa nägid, ja metsaline, need vihkavad hoora ja teevad tema puupaljaks ja alasti ja söövad tema liha ja põletavad ta ära tulega.” On kohutav mõelda, mida see tegelikult tähendab. Selle tulemusena tehakse kõigis maakera paikades lõpp igasugusele valereligioonile. Sellest võib siis tõepoolest näha, et suur viletsus on alanud!

19. Millised elemendid on kuulunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeskonda juba alates selle loomisest ja miks see fakt tähelepanu väärib?

¹⁹ Väärib tähelepanu, et juba sellest ajast peale, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945. aastal oma tegevust alustas, on selle liikmeskonna hulgas märgatavalt suur osatähtsus olnud ateistlikel religioonivastastel elementidel. Eri aegadel on taolised radikaalsed elemendid astunud kogu maailmas samme selleks, et religioossele tegevusele kas ranged piirangud seada või see täielikult ära keelata. Kuid mõne viimase aasta jooksul on valitsused paljudes paikades vähendanud religioossetele rühmitustele avaldatavat survet. Mõnele võib ehk näida, et religiooni ei ohusta enam mitte miski.

20. Millise maine on maailma religioonid omandanud?

²⁰ Suure Baabüloni religioonid on maailmas veel praegugi üks konflikte põhjustav vägivaldne jõud. Kui ajalehesõnumite pealkirjades viidatakse sõdivatele pooltele ja terroristlikele rühmitustele, nimetatakse sageli ka seda, mis usku nad on. Politseiväed ja sõdurid on pidanud tungima templitesse, et vaenutsevate religioossete kildkondade vahelist vägivalda peatada. Usuorganisatsioonid on finantseerinud poliitilisi revolutsioone. Usu pinnal tekkinud vihavaen on ajanud nurja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pingutused säilitada etniliste gruppide vahel rahulikud suhted. Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis on jõude, kes rahu ja julgeoleku saavutamise nimel sooviksid kõrvaldada igasuguse religioosse mõju, mis neid selles takistab.

21. a) Kes otsustab, millal on aeg Suur Baabülon hävitada? b) Mida tuleb pakiliselt teha enne seda?

²¹ On veel üks tähtis tegur, mida tuleb vaadelda. Kuigi Suure Baabüloni hävitamiseks kasutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni militariseeritud sarvi, on see häving tegelikult Jumala kohtuotsuse väljendus. See kohtuotsus viiakse täide Jumala määratud ajal (Ilmutuse 17:17). Mida tuleks meil senikaua teha? „Minge välja temast,” — minge välja Suurest Baabülonist — vastab Piibel (Ilmutuse 18:4).

22., 23. Mida taoline põgenemine endast kujutab?

²² See ohutusse paika põgenemine ei ole seotud geograafilise asupaiga vahetamisega, nagu see oli tol korral, kui juudikristlased Jeruusalemmast lahkusid. See on põgenemine ristiusumaailma religioonidest ja kogu Suurest Baabülonist. See tähendab seda, et lisaks täielikule eraldumisele valereligiooniorganisatsioonidest tuleb hüljata ka nende tavad ja vaim, mida need levitavad. See on põgenemine ohutusse paika Jehoova teokraatlikus organisatsioonis (Efeslastele 5:7—11).

²³ Kuidas Jehoova tunnistajad sellele reageerisid, kui Jumala võitud sulased pärast I maailmasõda esmakordselt mõistsid, et tänapäeva koletis on Rahvasteliit? Nad olid ristiusu kirikute liikmeskonna hulgast juba varem lahkunud. Kuid järk-järgult said nad aru ka sellest, et nad hoiavad ikka veel kinni mõningatest ristiusu kommetest ja tavadest, nagu näiteks risti kasutamine ning jõulude ja teiste paganlike pühade pidamine. Kui nad nende asjade kohta tõe teada said, tegutsesid nad viivitamatult. Nad võtsid südamesse nõuande, mis on toodud Jesaja 52:11: „Lahkuge, lahkuge, minge sealt ära, ärge puudutage roojast; minge ära selle keskelt, puhastage endid, Jehoova riistade kandjad!”

24. Kes on ühinenud põgenemisega eriti just alates aastast 1935?

²⁴ Eriti just 1935. aastast alates on samasuguseid samme hakanud astuma ka üha kasvav hulk teisi inimesi, need, kellel on lootus elada igavesti paradiisliku maa peal. Ka nemad on ’näinud koletist seismas pühas paigas’, ja nad saavad aru, mida see tähendab. Teinud otsuse põgeneda, on nad lasknud oma nimed Suurde Baabüloni kuuluvate organisatsioonide liikmeskonna hulgast kustutada (2. Korintlastele 6:14—17).

25. Mida tuleb inimesel teha lisaks sellele, et ta katkestab valereligiooniga kõik sidemed?

²⁵ Kuid põgenemisega Suurest Baabülonist on seotud palju enam kui vaid valereligiooni hülgamine? See tähendab rohkemat kui vaid seda, et keegi kuningriigisaalis mõnel koosolekul viibib või paar korda kuus põlluteenistuses head sõnumit kuulutamas käib. Inimene võib küll füüsilises mõttes väljaspool Suurt Baabüloni olla, kuid kas ta on selle ka tõeliselt maha jätnud? Kas ta on eraldunud maailmast, milles Suurel Baabülonil on märkimisväärne osa? Kas ta hoiab ikka kinni nendest asjadest, mis ilmutavad selle vaimu — vaimu, mis põlastab Jumala õiglasi norme? Kas ta suhtub seksuaalmoraali ja abielutruudusse kergemeelselt? Kas ta peab isiklikke ja materiaalseid asju tähtsamaks kui vaimseid asju? Ta ei tohi lasta ennast vormida selle asjadesüsteemi järgi (Matteuse 6:24; 1. Peetruse 4:3, 4).

Ära lase mitte millelgi oma põgenemist takistada!

26. Mis aitab meil alustatud põgenemise ka edukalt lõpetada?

²⁶ Kui tahame ohutusse paika põgeneda, on hädavajalik, et me ei vaataks igatsusega seda, mis jäi maha (Luuka 9:62). Meil tuleb oma mõistuse ja südamega Jumala kuningriigist ning tema õiglusest kõvasti kinni hoida. Kas me oleme täis otsustavust ilmutada usku, otsides eelkõige neid kahte ja olles seejuures kindlad, et Jehoova õnnistab sellist ustavat teguviisi? (Matteuse 6:31—33.) Meie veendumused, mis põhinevad Pühakirjal, peaksid meile selle eesmärgi poole pürgimiseks ajendi andma, kui me ootame huviga erakordseid sündmusi, mis maailmas arenema hakkavad.

27. Miks on tähtis siin esitatud küsimuste üle tõsiselt järele mõelda?

²⁷ Jumala kohtuotsuse täideviimine algab Suure Baabüloni hävitamisega. Sellele hoorasarnasele valereligiooniimpeeriumile tehakse jäädav lõpp. See aeg on väga lähedal! Kus seisab igaüks meist siis, kui see otsustav aeg käes on? Ja kummalt poolelt leitakse meid siis, kui saabub suure viletsuse haripunkt, mil hävitatakse Saatana kurja süsteemi ülejäänud osad? Kui me juba praegu vajalikke samme astume, on meie turvalisus tagatud. Jehoova ütleb meile: „Kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!” (Õpetussõnad 1:33). Kui me selle süsteemi lõpuajal Jehoova teenimist lojaalselt ja rõõmsalt jätkame, võime teda igavesti teenida.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

◻ Mis on tänapäeva „koletis”?

◻ Mis mõttes on ’koletis pühas paigas’?

◻ Mis on praegu seotud põgenemisega ohutusse paika?

◻ Miks on see pakiline?

[Pilt lk 16]

Et ellu jääda, pidid Jeesuse järelkäijad viivitamata põgenema