Gileadi kool saadab välja oma 100. lennu

NÜÜDISAJAL on Vahitorni Gileadi Piiblikoolil olnud Jumala kuningriigi ülemaailmsel kuulutamisel tähtis osa. Sellest ajast alates, kui Gileadi kool hakkas 1943. aastal misjonäre koolitama, on selle lõpetajad teeninud rohkem kui 200 maal. 1996. aasta 2. märtsil lõpetas selle kooli 100. lend.

Õpilased käisid koolis ajal, mil Vahitorni koolituskeskuse piirkonda New Yorgi osariigis Pattersonis kattis ligi kahe meetri paksune lumevaip. Polnud üllatav, et lund sadas ka lõpetamise päeval. Sellest hoolimata oli saal täis ning programmi kuulati ka teistes saalides Pattersonis, Wallkillis ja Brooklynis — kõik kokku 2878 inimest.

Programmi juhatas juhtiva kogu õppekomitee liige Theodore Jaracz. Pärast seda, kui ta oli südamlikult tervitanud paljudest maadest tulnud külalisi, palus ta kõigil püsti tõusta ja laulda laulu number 52. Kogu saal kajas kiitusest Jehoovale, kui lauldi laulu „Meie Isa nimi” raamatust „Laulge Jehoovale kiituslaule” (Sing Praises to Jehovah). See laul haakus juhataja mõtetega, kuidas kasutada haridust Jehoova kiitmiseks, ning lõi järgnevaks programmiks sobiva meeleolu.

Pühakirjal põhinevad nõuanded vanematelt meestelt

Programmi esimene osa koosnes lõpetavale lennule esitatavatest lühikestest kõnedest, mille pidasid paljud kauaaegsed Jehoova sulased. Ülemaailmse keskuse liige Richard Abrahamson, kes alustas täisaegset teenistust 1940. aastal, innustas lendu: „Laske end pidevalt parandada”. Ta tuletas lõpetajatele meelde, et oma kristliku elu jooksul on neil olnud kindlasti mitmeid kohanemise perioode, kaasa arvatud viis kuud Gileadis õppimist. Miks peaksid nad siis laskma end pidevalt parandada?

Kõneleja selgitas, et see väljend, mida apostel Paulus kasutas kirjakohas 2. Korintlastele 13:11, (NW) „näitab edenevat tegevust, inimese pidevat allumist Jehoova vormimisele või puhastamisele, enese häälestamist nii, et võiks vastata Jehoova rangetele normidele”. Välismaisel territooriumil seisavad lõpetava lennu liikmed silmitsi uute raskustega nende usuteel. Nad peavad õppima uut keelt, kohanema teistsuguse kultuuri ja elamistingimustega ning harjuma eri laadi territooriumidega. Neil tuleb hakkama saada ka eri isiksustega nende misjonikodus ja uues koguduses. Kui nad järgivad kõigis nendes olukordades hoolikalt Piibli nõuandeid ning on valmis kohanduma, siis on nad, nagu apostel Paulus kirjutas, ’pidevalt rõõmsad’.

John Barr, üks viiest selles programmis osalenud juhtiva kogu liikmest, võttis oma kõne teema tekstist 1. Korintlastele 4:9. Ta meenutas oma kuulajatele, et kristlased on silmaimeks nii inglitele kui ka inimestele. „Selle teadmine,” ütles ta, „suurendab paljuski kristliku eluviisi tähtsust ning seda eriti sel juhul, kui inimene mõistab, et see, mida ta ütleb ja teeb, mõjutab tähelepanuväärselt neid, kes tema elu jälgivad — nii nähtamatuid kui ka nähtavaid. Ma arvan, et teie, armsad vennad ja õed Gileadi kooli 100. lennust, peaksite seda hästi meeles pidama, kui lähete välja maa kaugetesse nurkadesse.”

Vend Barr innustas 48 õpilast meeles pidama, et kui nad aitavad lambasarnastel inimestel tõde õppida, siis „tõuseb rõõm Jumala inglite keskel ühest patusest, kes meelt parandab” (Luuka 15:10). Viidates tekstile 1. Korintlastele 11:10, näitas ta, et inimese suhtumine teokraatlikesse korraldustesse ei mõjuta mitte ainult meie vendi ja õdesid, keda me näeme, vaid ka ingleid, keda me ei näe. Kui kasulik on küll pidada meeles sellist avaramat pilti!

Üks teine juhtiva kogu liige Gerrit Lösch, kes on ise Gileadi kooli lõpetanud, arutles selliste kirjakohtade üle nagu Laul 125:1, 2; Sakarja 2:8, 9 ja Laul 71:21 (NW), näitamaks, et Jehoova ’ümbritseb oma rahvast’. Ta kaitseb neid igast küljest. Kas Jumal annab sellise kaitse ainult suure viletsuse ajal? „Ei,” vastas kõneleja, „sest Jehoova on juba ’tuline müür’, kaitse oma rahvale. Peale sõda, aastal 1919, oli vaimse Iisraeli jäänus innukalt valmis kuulutama ülemaailmselt Kuningriigi head sõnumit tunnistuseks kõigile rahvaile. Jäänuse liikmed esindasid maa peal taevast piltlikku Jeruusalemma. Jehoova kindlustab nendele esindajatele kui grupile lõpuajal jumaliku kaitse. Kes saab siis neid tegelikult peatada? Mitte keegi.” Kui kinnitav see on küll neile ja ka kõigile teistele, kes on nendega Jumala tahte täitmisel tihedalt seotud!

Ulysses Glass, kes on selle kooli õpetajaskonna kõige kauaaegsem liige, julgustas seda lendu „leidma oma lõplikku kohta Jehoova ülemaailmses organisatsioonis”. Inimene leiab oma koha, kui ta tegutseb mingis olukorras või valdkonnas, mis eriti sobib tema võimete ja iseloomuga. „Teie, tulevased misjonärid, olete leidnud oma koha Jehoova tunnistajate ülemaailmses organisatsioonis,” teatas ta. „Kuid ükskõik kui väärtuslik see praegu ka poleks, on see alles teie misjonärielu algus.” Neil tuleb end kokku võtta, et oma võimeid hästi kasutada ja olla kõlbulik täitma neid erilisi ülesandeid, mida Jehoova ja tema organisatsioon neile annavad.

Selle programmiosa lõpukõne esitas Wallace Liverance, Gileadi õpetajaskonna liige, kes teenis 17 aastat Boliivias. „Kas te panete Jumala proovile?” küsis ta õpilastelt. Kuidas peaksid nad seda tegema? Iisraeli rahvas pani Jumala proovile valel viisil (5. Moosese 6:16). „On ilmselge, et on vale panna Jumal proovile sellega, et kaebate või nurisete või ehk näitate usupuudust selle üle, kuidas tema asju korraldab,” teatas kõneleja. „Kui jõuate oma uuele territooriumile, seiske vastu sellisele kalduvusele,” innustas ta. Kuidas on siis õige Jumalat proovile panna? „Uskudes tema sõna, täites tema tahet täpselt ja jättes tulemused tema hoolde,” selgitas vend Liverance. Nagu nähtub tekstist Malakia 3:10, kutsub Jehoova oma rahvast üles: „Proovige mind ometi.” Ta tõotas, et kui nad toovad ustavalt oma kümnise templi varaaita, õnnistab ta neid. „Miks mitte suhtuda oma misjoniteenistusse samal viisil?” küsis kõneleja. „Jehoova soovib, et te oleksite selles edukad, pange ta siis proovile. Jääge teile määratud ülesande juurde. Kohandage endid nii, nagu tema seda soovib. Pidage vastu. Vaadake, kas ta mitte ei õnnista teid.” Milline suurepärane soovitus kõigile, kes teenivad Jehoovat!

Pärast laulu jätkus programm seeria huvitavate intervjuudega.

Praktilisi mõtteid põllult

Mark Noumair, Gileadi kooli õpetajaskonna uus liige, kutsus õpilasi jutustama kooliskäimise ajal saadud põlluteenistuskogemusi. Nendes tõsteti esile seda, kui tähtis on ilmutada teenistuses initsiatiivi, ja kuulajaskonnale anti praktilisi nõuandeid, mida nad saaksid kasutada.

Kooliajal said Gileadi selle lennu õpilased erilist kasu sellest, et neil oli võimalus suhelda 42 maal teenivate harukomitee liikmetega, kes olid samuti Pattersoni koolituskeskuses eriettevalmistust saamas. Paljud neist olid Gileadi kooli lõpetajad varasematest aastatest. Programmi ajal viidi läbi intervjuusid Gileadi kooli 3., 5., 51. ja 92. lennu esindajatega ning ka Gileadi lisakooli esindajatega Saksamaalt. Kui kasulikud nende kommentaarid küll olid!

Misjonärid rääkisid, mida nad on tundnud, nähes nendele määratud territooriumidel Jehoova kiitjate kasvu käputäiest inimestest kümnete tuhandeteni. Nad rääkisid osast, mis neil on olnud hea sõnumi kandmisel laialipillutatud elupaikades Andide mäestikus ja Amazonase jõe ülemjooksu külades. Misjonärid kõnelesid tunnistuse andmisest kirjaoskamatutele inimestele. Nad rääkisid omaenda pingutustest õppida uusi keeli ja sellest, mida lõpetajatel on realistlik loota selles osas, kui ruttu nad on võimelised tunnistust andma ja kõnesid pidama sellises keeles nagu näiteks hiina keel. Nad tegid isegi lihtsaid esitlusi hispaania ja hiina keeles. Nad rõhutasid, et misjonärid on kõige edukamad siis, kui nad ei õpi mitte ainult keelt, vaid ka inimeste mõtteviisi. Nad rääkisid tihti ettetulevatest karmidest elamistingimustest vaestes maades, ja teatasid: „Misjonärid peaksid tunnustama, et need olukorrad on tihti tingitud sellest, et inimesi kasutatakse enda huvides ära. Misjonär teeb parima, kui tunneb nii, nagu Jeesus tundis — tal oli hale meel nende inimeste pärast, kes olid otsekui lambad, kellel ei ole karjast.”

Pärast laulu jätkus programm kõnega, mille pidas juhtiva kogu liige Albert D. Schroeder. Tal oli eesõigus olla üks esimesi õppejõude Gileadi koolis, kui see 1943. aastal avati. Nagu programmi lõpetamiseks kohane, rääkis ta teemal „Tervitage Jehoovat kui Suveräänset Issandat”. Vend Schroederi kaasakiskuv arutelu 24. Laulu üle rõhutas kõigile kohalviibijatele, kui suur eesõigus on tervitada Jehoovat kui Suveräänset Issandat.

Pärast diplomite kätteandmist ja lõpulaulu lõpetas Karl Klein juhtivast kogust programmi südamliku palvega. Kui kasulik ja vaimselt värskendav see programm küll oli!

Lõpetamisele järgnenud päevadel hakkasid 100. lennu 48 liiget reisima nendele määratud misjonipõllule 17 maal. Kuid see ei olnud nende teenistuse algus. Neil olid juba märkimisväärsed saavutused kristlikus täisaegses teenistuses. Kui nad Gileadi nimekirja kanti, oli nende keskmine vanus 33 aastat ja nad olid täisaegsele teenistusele pühendanud keskmiselt 12 aastat. Mõned neist olid olnud Vahitorni ühingu ülemaailmse Beeteli pere liikmed. Teised olid teeninud reisivate ülevaatajatena. Paljud õpilased olid juba mingil viisil osalenud välismaises teenistuses — Aafrikas, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, meresaartel ja võõrkeelsetes gruppides nende kodumaal. Kuid nüüd ühinesid nad paljude teiste misjonäridega, kes on rõõmsad, et on saanud öelda: „Me oleme valmis teenima kõikjal, kus meid vajatakse.” Nende südamesttulev soov on kasutada oma elu Jehoova ülistamiseks.

[Kast lk 27]

Lennu andmed

Esindatud maid: 8

Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 17

Õpilasi: 48

Keskmine vanus: 33,75

Keskmine tõesoleku aeg aastates:17,31

Keskmine täisaegses teenistuses oldud aastate arv: 12,06

[Pilt lk 26]

Vahitorni Gileadi Piiblikooli 100. lend

Alltoodud loetelus on read nummerdatud eest tahapoole ja igas reas on nimed loetletud vasakult paremale.

(1) M. Shirley; M. Grundström; D. Genardini; J. Giaimo; W. Shood; P. Phair; C. Buchanan; D. Robinson. (2) C. Pine; B. Kraus; T. Racicot; A. Hansen; T. Beets; J. Berg; N. Garcia; K. Fleming. (3) L. Whinery; L. Whinery; C. Harps; C. Giaimo; T. Berg; C. Mann; V. Berrios; C. Pfeifer. (4) L. Randall; S. Genardini; H. Kraus; R. Fleming; S. D’Abadie; T. Shirley; G. Stevenson; B. Buchanan. (5) T. Robinson; J. Garcia; P. Harps; D. Racicot; F. D’Abadie; M. Phair; G. Stevenson; D. Shood. (6) L. Beets; A. Pfeifer; M. Berrios; J. Pine; L. Mann; P. Randall; J. Grundström; G. Hansen.