Kas Jeesuse tulemine või Jeesuse juuresolek?

„Mis on su tulemise [„juuresoleku”, NW] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (MATTEUSE 24:3)

 1. Milline koht oli küsimustel Jeesuse teenistuses?

JEESUS pani oma oskuslike küsimustega kuulajad mõtlema ning asjadele isegi uutmoodi vaatama (Markuse 12:35—37; Luuka 6:9; 9:20; 20:3, 4). Võime olla tänulikud selle eest, et ta ka vastas küsimustele. Tema vastustest selguvad tõed, mida me muidu ehk ei olekski teada saanud või mõistnud (Markuse 7:17—23; 9:11—13; 10:10—12; 12:18—27).

 2. Millisele küsimusele peaksime nüüd tähelepanu pöörama?

² Matteuse 24:3 on kirjas üks tähtsamaid küsimusi, millele Jeesus vastuse andis. Jeesuse maise elu lõpp oli lähedal; ta oli just hoiatanud, et Jeruusalemma tempel hävitatakse ja et see tähistab juudi süsteemi lõppu. Matteuse ülestähenduses öeldakse edasi: „Kui ta Õlimäel istus, astusid jüngrid tema juurde isepäinis ja ütlesid: ’Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise [„juuresoleku”, NW] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?’ ” (Matteuse 24:3).

3., 4. Milline märkimisväärne erinevus on selles, kuidas eri Piiblid tõlgivad Matteuse 24:3 võtmesõna?

³ Miljonid piiblilugejad on tahtnud teada saada, miks jüngrid seda küsisid ja kuidas peaks Jeesuse vastus neid mõjutama. Jeesus rääkis oma vastuses sellest, kuidas puude lehteminek näitab, et suvi on „ligi” (Matteuse 24:32, 33). Seepärast õpetavad paljud kirikud, et apostlid küsisid Jeesuse „tulemise” tunnust, tundemärki, mis tõendaks, et ta tuleb peatselt tagasi. Nad usuvad, et kohe, kui ta on ’tulnud’, võtab ta kristlased taevasse ja teeb maailmale lõpu. Kas see on sinu arvates õige?

⁴ „Tulemise” asemel kasutavad mõned piiblitõlked, kaasa arvatud „Pühakirja uue maailma tõlge” („New World Translation of the Holy Scriptures”), tõlkevastena sõna „juuresolek”. Kas jüngrite küsimus ja Jeesuse vastus võib tõepoolest erineda sellest, mida kirikutes õpetatakse? Mida siis õieti küsiti? Ja mida Jeesus vastas?

Mida nad küsisid?

5., 6. Mida apostlid arvatavasti mõtlesid, kui nad esitasid küsimuse, mis on ära toodud Matteuse 24:3?

⁵ Pidades silmas seda, mis Jeesus templi kohta ütles, mõtlesid jüngrid tõenäoliselt juudi ühiskonnakorraldusele, kui nad küsisid temalt tema „tulemise [või „juuresoleku”] ja maailmaajastu [„asjadesüsteemi”, NW] lõpetuse tunnust”. (Võrdle 1. Korintlastele 10:11 ja Galaatlastele 1:4.)

⁶ Tol ajal mõistsid apostlid Jeesuse õpetusi vaid piiratud määral. Nad olid varem arvanud „Jumala riigi varsti ilmuvat” (Luuka 19:11; Matteuse 16:21—23; Markuse 10:35—40). Ja isegi pärast vestlust Õlimäel, kuid enne püha vaimuga võidmist, küsisid nad Jeesuselt, kas ta taastab sel ajal Iisraeli kuningriigi (Apostlite teod 1:6).

 7. Miks pärisid apostlid Jeesuselt tema tulevase rolli kohta?

⁷ Ent samas teadsid nad, et ta läheb ära, sest ta oli hiljaaegu neile öelnud: „Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on” (Johannese 12:35; Luuka 19:12—27). Niisiis võisid nad vägagi tõenäoliselt mõelda: „Kui Jeesus nüüd ära läheb, siis millest me tema tagasituleku ära tunneme?” Kui ta tuli Messiana, ei tundnud enamik teda ära. Ja veel aasta pärastki kaheldi, kas ta ikka viib täide kõik, mis Messias pidi tegema (Matteuse 11:2, 3). Nõnda siis oli apostlitel küllaga põhjust tuleviku kohta pärida. Aga ikkagi, kas nad küsisid tundemärki tema peatse tulemise või hoopis millegi muu kohta?

 8. Mis keeles apostlid Jeesusega tõenäoliselt rääkisid?

⁸ Kujutle, et oled lind, kes kuulas pealt Õlimäel asetleidnud vestlust. (Võrdle Koguja 10:20.) Tõenäoliselt oleksid sa kuulnud Jeesust ja apostleid rääkivat heebrea keeles. (Markuse 14:70; Johannese 5:2; 19:17, 20; Apostlite teod 21:40). Kuid arvatavasti oskasid nad ka kreeka keelt.

Mida Matteus kreeka keeles kirjutas

 9. Millel suurem osa nüüdisaegseid Matteuse evangeeliumi tõlkeid põhineb?

⁹ Meie ajaarvamise teisest sajandist pärit allikad osutavad, et Matteus kirjutas oma evangeeliumi kõigepealt heebrea keeles. Ilmselt kirjutas ta selle hiljem ka kreeka keeles. Paljud kreekakeelsed käsikirjad on säilinud meie päevini ning nende alusel on tema evangeelium nüüdiskeeltesse tõlgitud. Mida Matteus Õlimäel asetleidnud vestlusest kreeka keeles kirjutas? Mida ta kirjutas „tulemisest” või siis „juuresolekust”, mille kohta jüngrid küsisid ja millest Jeesus oma vastuses rääkis?

10. a) Millist kreekakeelset sõna Matteus sõna „tulema” kohta sageli kasutas ja millised tähendused võivad sellel sõnal olla? b) Milline teine kreekakeelne sõna meile huvi pakub?

¹⁰ Matteuse evangeeliumi 23 esimesest peatükist võime üle 80 korra leida tavalise kreekakeelse tegusõna erʹcho·mai, mis tähendab ’tulema’. Sageli kannab see mõtet peatsest tulemisest või ligi jõudmisest, nagu näiteks Johannese 1:47, kus öeldakse: „Jeesus nägi Naatanaeli tema juurde tulevat.” (Meie kursiiv.) Sõltuvalt olukorrast võib tegusõna erʹcho·mai tähendada ’tulema’, ’minema’, ’jõudma’, ’teel olema’ (Matteuse 2:8, 11; 8:28; Johannese 4:25, 27, 45; 20:4, 8; Apostlite teod 8:40; 13:51). Kuid Matteuse 24:3, 27, 37, 39 kasutas Matteus üht teist sõna, nimisõna, mida ei ole mitte kusagil mujal evangeeliumides, nimelt pa·rou·siʹa. Kuna Jumal andis Piibli kirjutamiseks inspiratsiooni, siis miks ajendas ta Matteust valima nendes salmides just selle kreekakeelse sõna, kui see oma evangeeliumi kreeka keeles kirja pani? Mida see sõna tähendab ja miks peaks selle teadasaamine meid huvitama?

11. a) Mida pa·rou·siʹa tähendab? b) Kuidas näited Josephuse teosest kinnitavad meie arusaama pa·rou·siʹa’st? (Vaata allmärkust.)

¹¹ Otse öeldes tähendab pa·rou·siʹa ’juuresolekut’. Vine’i sõnaraamat („Expository Dictionary of New Testament Words”) ütleb: „PAROUSIA, .. sõna-sõnalt juuresolek, para ’juures’ ja ousia ’olemine’ (sõnast eimi, ’olema’), tähistab nii saabumist kui sellele järgnevat kohalolekut. Näiteks kirjutab üks naine ühes papüüruskirjas oma parousia vajalikkusest mingis kohas, et kanda hoolt tema omandiga seotud küsimuste eest.” Teised sõnaraamatud selgitavad, et pa·rou·siʹa tähistab ’valitseja visiiti’. Seega ei tähenda see vaid saabumise momenti, vaid ka saabumisele järgnevat juuresolekut. On huvitav, et ka juudi ajaloolane Josephus, kes oli apostlite kaasaegne, kasutas sõna pa·rou·siʹa samas tähenduses.a

12. Kuidas Piibel aitab meil pa·rou·siʹa tähendusele kinnitust leida?

¹² Kuigi tähendus ’juuresolek’ leiab mõjuvat kinnitust vanaaja kirjanduses, on kristlased eelkõige huvitatud sellest, kuidas Jumala Sõna pa·rou·siʹa’t kasutab. Vastus on sama: juuresolek. Me võime seda näha Pauluse kirjadest. Näiteks kirjutas ta filiplastele: „Otsekui te ikka olete olnud sõnakuulelikud, mitte üksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nüüd veel rohkem minu ära olles, nõudke oma päästet.” Ta rääkis ka nende juurde jäämisest, et nad võiksid rõõmustada sellest, et ’ta on jälle nende juures [pa·rou·siʹa]’ (Filiplastele 1:25, 26, NW; 2:12, meie kursiiv). Teised tõlked ütlevad „jälle koos teiega olles” („Weymouth”; „New International Version”); „kui ma olen taas teie juures” („Jerusalem Bible”; „New English Bible”) ja „kui ma veel kord olen teie seas” („Twentieth Century New Testament”). Tekstis 2. Korintlastele 10:10, 11 vastandas Paulus oma ’ihuliku juuresoleku’ ’eemalolekuga’. Neis näidetes ei rääkinud ta lihtsalt oma peatsest tulemisest või saabumisest, vaid kasutas sõna pa·rou·siʹa juuresoleku tähenduses.b (Võrdle 1. Korintlastele 16:17, NW.) Kuidas aga on lugu viidetega Jeesuse pa·rou·siʹa’le? Kas nende all mõeldakse tema „tulemist” või osutavad need pikemaajalisele juuresolekule?

13., 14. a) Miks tuleks meil järeldada, et pa·rou·siʹa kestab mõnda aega? b) Mida tuleb öelda Jeesuse pa·rou·siʹa kestuse kohta?

¹³ Pauluse päevil olid vaimuga võitud kristlased huvitatud Jeesuse pa·rou·siʹa’st. Kuid Paulus hoiatas, et nad ei ’annaks endid kõigutada eemale õigest meelest’. Esmalt pidi ilmuma „seadusetuse-inimene” (NW), kelleks on osutunud ristiusumaailma vaimulikkond. Paulus kirjutas, et selle seadusvastase „tulemine [„juuresolek”, NW] sünnib saatana võimu mõjustusel igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega” (2. Tessalooniklastele 2:2, 3, 9). On selge, et „seadusetuse-inimese” pa·rou·siʹa ehk juuresolek ei tähendanud vaid üheks hetkeks saabumist; see pidi kestma mingi aja, mille jooksul ilmnevad valetunnustähed. Miks on see tähelepanuväärne?

¹⁴ Vaata sellele vahetult eelnevat salmi: „Siis saab avalikuks ülekohtune [„seadusvastane”, NW] — kelle Issand Jeesus hävitab oma suu vaimuga ja kellele ta teeb otsa oma tulemise [„juuresoleku”, NW] ilmumisega.” Just nagu „seadusetuse-inimese” juuresolek pidi kestma teatava ajaperioodi, nii pidi ka Jeesuse juuresolek kestma mõnda aega ning jõudma haripunkti selle seadusvastase „hukatusepoja” hävitamisega (2. Tessalooniklastele 2:8).

Vaatleme heebrea keelt

15., 16. a) Millist sõna kasutatakse paljudes Matteuse evangeeliumi heebreakeelsetes tõlgetes? b) Kuidas sõna bōʼ Pühakirjas kasutatakse?

¹⁵ Nagu öeldud, kirjutas Matteus oma evangeeliumi esmalt ilmselt heebrea keeles. Millist heebreakeelset sõna ta siis Matteuse 24:3, 27, 37, 39 kasutas? Nüüdisheebrea keelde tõlgitud Matteuse evangeeliumides kasutatakse nii apostlite küsimuses kui Jeesuse vastuses vormi tegusõnast bō’. See võiks tähendada, et nad küsisid: „Mis on su [bō’] ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” ning „Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja [bōʼ]”. Mida bōʼ tähendab?

¹⁶ Kuigi heebrea sõnal bōʼ on mitmeid tähendusi, märgistab see peamiselt „tulemist”. „Vana Testamendi teoloogiline sõnaraamat” („Theological Dictionary of the Old Testament”) ütleb: ’Bōʼ, mis esineb Heebrea Kirjades 2532 korda, on üks kõige sagedamini kasutatavaid tegusõnu ning on peamine tegusõna, mille abil väljendatakse liikumist.’ (1. Moosese 7:1, 13; 2. Moosese 12:25; 28:35; 2. Saamueli 19:31; 2. Kuningate 10:21; Laul 65:3; Jesaja 1:23; Hesekiel 11:16; Taaniel 9:13; Aamos 8:11.) Kui Jeesus ja apostlid oleksid kasutanud nii laia tähendusega sõna, oleks selle mõte vaieldav. Aga kas nad kasutasid?

17. a) Miks ei pruugi nüüdisaegsed Matteuse evangeeliumi heebreakeelsed tõlked näidata, mida Jeesus ja apostlid tegelikult ütlesid? b) Kust mujalt võime leida vihje sellele, millist sõna Jeesus ja apostlid võisid kasutada, ja millisel teisel põhjusel see allikas meile huvi pakub? (Vaata allmärkust.)

¹⁷ Pea meeles, et nüüdisaja heebreakeelsed tekstid on tõlked, mis ei pruugi täpselt peegeldada seda, mida Matteus heebrea keeles kirjutas. Jeesus võis vägagi tõenäoliselt kasutada mõnda muud sõna kui bōʼ, mingit sõna, mis sobis kokku pa·rou·siʹa tähendusega. Me võime seda näha 1995. aastal välja antud raamatust „Matteuse heebreakeelne evangeelium” („Hebrew Gospel of Matthew”), mille autor on professor George Howard. Selles raamatus lahatakse 14. sajandi kristlusevastast poleemilist traktaati, mille autor oli juudi arst Šem-Tob ben Isaak Ibn Šaprut. Tolles kirjatükis toodi ära üks Matteuse evangeeliumi heebreakeelne tekst. On tõendeid, mis viitavad sellele, et see Matteuse tekst on väga vana ning on kirjutatud algselt heebrea keeles, mitte ei ole tõlgitud ladina või kreeka keelest Šem-Tobi ajal.c See võib aidata meil jõuda selgusele, mida Õlimäel siis ikkagi öeldi.

18. Millist huvitavat heebreakeelset sõna Šem-Tob kasutab ja mida see sõna tähendab?

¹⁸ Matteuse 24:3, 27, 39 ei kasuta Šem-Tobi Matteuse evangeelium tegusõna bōʼ. Seal on hoopis sellega seotud nimisõna bi·ʼahʹ. See nimisõna esineb Heebrea Kirjades ainult Hesekieli 8:5, kus see tähendab „sissekäiku”. Selle asemel, et väljendada tulemise protsessi, viitab bi·ʼahʹ seal ehitise sissepääsule; ukseesisel või lävel olek tähendab ehitises olemist. Ka Surnumere kirjarullide hulgast leitud mittepiiblilistes usuürikutes kasutatakse sageli sõna bi·ʼahʹ preestri teenistuskorra kättejõudmise või alustamise kohta. (Vaata 1. Ajaraamat 24:3—19; Luuka 1:5, 8, 23.) Ja muinassüüria (ehk arameakeelse) Pešitta 1986. aasta tõlge heebrea keelde kasutab sõna bi·ʼahʹ tekstides Matteuse 24:3, 27, 37, 39. Niisiis on olemas tõendeid, et vanal ajal võis nimisõna bi·ʼahʹ tähendus kuigivõrd erineda Piiblis kasutatud tegusõna bōʼ omast. Miks see meile huvi pakub?

19. Mida me võime järeldada, juhul kui Jeesus ja apostlid kasutasid sõna bi·ʼahʹ?

¹⁹ Apostlid võisid oma küsimuses ja Jeesus võis oma vastuses kasutada nimisõna bi·ʼahʹ. Isegi kui apostlitel oli mõttes vaid Jeesuse tulevane saabumine, võis Kristus kasutada sõna bi·ʼahʹ, andmaks edasi laiemat mõtet, kui nemad silmas pidasid. Jeesus võis viidata oma saabumisele ja uude ametisse astumisele; tema saabumine tähistaks sel juhul tema uude rolli asumist. See sobiks kokku pa·rou·siʹa tähendusega, millist sõna Matteus hiljem kasutas. Taoline sõna bi·ʼahʹ kasutamine toetab muidugi mõista seda, mida Jehoova tunnistajad on juba kaua õpetanud, nimelt et Jeesuse antud koondtundemärk pidi osutama tema juuresolekule.

Tema juuresoleku haripunkti ootus

20., 21. Mida me võime õppida Jeesuse ütlusest Noa päevade kohta?

²⁰ Jeesuse juuresoleku lähem uurimine peaks meie elu ja ootusi otseselt mõjutama. Jeesus õhutas oma järelkäijaid valvel püsima. Ta andis tundemärgi, millest võib näha tema juuresolekut, kuigi enamik ei pööra sellele tähelepanu: „Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine [„juuresolek”, NW]. Sest nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine [„juuresolek”, NW]” (Matteuse 24:37—39).

²¹ Noa päevil jätkas enamik selle sugupõlve rahvast lihtsalt oma igapäevaseid toiminguid. Jeesus ennustas, et sama juhtub ka „Inimese Poja juuresoleku” ajal. Noa kaasaegsed võisid arvata, et midagi ei juhtu. Kuid sa tead, et nii see ei läinud. Need päevad, mis kestsid mõnda aega, jõudsid haripunkti, kui „tuli veeuputus ja võttis nad puha ära”. Ka Luukas toob oma ülestähenduses ära selle, et Jeesus võrdles „Noa päevi” „Inimese Poja päevadega”. Jeesus manitses: „Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!” (Luuka 17:26—30).

22. Miks me peaksime olema iseäranis huvitatud Jeesuse prohvetiennustusest, mis on kirjas Matteuse 24. peatükis?

²² Kõigel sellel on meie jaoks eriline tähendus, kuna me võime oma eluajal näha Jeesuse ennustatud sündmusi: sõdu, maavärisemisi, katku, nälga ja tema jüngrite tagakiusamist (Matteuse 24:7—9; Luuka 21:10—12). Need sündmused on olnud selgesti äratuntavad alates murrangulisest konfliktist, millele pandi tähelepanuväärne nimigi — I maailmasõda —, kuigi enamik inimesi peab neid ajaloo loomulikuks osaks. Tõelised kristlased aga tajuvad nende kaalukate sündmuste tähendust, just nagu valvsad inimesed mõistavad viigipuu lehteminekust, et suvi on ligi. Jeesus andis nõu: „Nõnda ka teie: kui te näete seda sündivat, siis tundke, et Jumala riik on ligidal!” (Luuka 21:31).

23. Kelle jaoks on Jeesuse sõnadel Matteuse 24. peatükis eriline tähendus ja miks?

²³ Jeesuse vastus Õlimäel oli suuremalt osalt suunatud tema järelkäijatele. Nemad pidid osalema elupäästvas hea sõnumi kuulutamises kogu maal, enne kui tuleb lõpp. Nemad võisid mõista, et ’pühas paigas seisab hävituse koletis’. Nemad võisid seda nähes enne suurt viletsust ’põgeneda’. Ja ennekõike puudutasid neid järgnevad sõnad: „Kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad” (Matteuse 24:9, 14—22). Aga mida need kainestavad sõnad täpselt tähendavad ja miks võib öelda, et need annavad meile põhjust olla juba praegu õnnelikumad, kindlameelsemad ja innukamad? Järgnev Matteuse 24:22 sõnade uurimine annab vastuse.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks on oluline näha vahet selles, kuidas eri Piiblid Matteuse 24:3 sõnu tõlgivad?

◻ Mida sõna pa·rou·siʹa tähendab ja miks see meile huvi pakub?

◻ Milline paralleel võib olla Matteuse 24:3 sõnade vahel kreeka ja heebrea keeles?

◻ Millist ajaga seotud tegurit tuleb meil teada, mõistmaks Matteuse 24. peatükki?

[Pilt lk 10]

Õlimägi, millelt avaneb vaade alla Jeruusalemmale