Vanemad, tundke oma lastest rõõmu

„Olgu su isal ja emal rõõm.” (ÕPETUSSÕNAD 23:25)

 1. Mis paneb lapsevanemad oma lastest rõõmu tundma?

KUI tore on küll näha, kuidas väike võsu kasvab ja saab suureks puuks, mis pakub silmarõõmu ning varju — eriti veel siis, kui sina selle istutasid ja ta eest hoolitsesid! Samuti tunnevad suurt rõõmu vanemad, kes hoolitsevad oma laste eest, kasvatades neist küpsed Jumala sulased, nagu ütleb Piibli õpetussõna: „Õiglase isa võib tõesti hõisata, kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda! Olgu su isal ja emal rõõm, kes sind on sünnitanud, hõisaku!” (Õpetussõnad 23:24, 25).

2., 3. a) Kuidas võivad lapsevanemad meelehärmi ja -kibedust vältida? b) Mida vajavad nii noored puud kui ka lapsed selleks, et nad võiksid rõõmu tuua?

² Kuid laps ei saa „õiglaseks” ja „targaks” iseenesest. Tuleb teha suuri pingutusi, et takistada noortel muutumast „meelehärmi” ja „meelekibeduse” põhjustajaks, nii nagu tööd võib nõuda ka see, et võsust suurt puud kasvatada (Õpetussõnad 17:21, 25). Näiteks võivad tugikepid aidata noorel võsul sirgeks ja tugevaks kasvada. Võsule on elutähtis korrapärane kastmine ja võib-olla tuleb teda ka parasiitide eest kaitsta. Lõpuks võib sellest kärpimise abil veel ilupuugi kujundada.

³ Jumala Sõna näitab, et lapsed vajavad selliseid asju nagu jumalakartlik kasvatus, Piibli tõega kastmine, moraalse kahju eest kaitsmine ja armastav distsiplineerimine, et kärpida ebameeldivaid iseloomujooni. Et neid vajadusi rahuldada, innustatakse eriti isasid kasvatama oma lapsi „karistuses [„distsipliinis”, NW] ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4). Milles see seisneb?

Rõhuasetus Jehoova sõnadele

 4. Milline kohustus on vanematel oma laste vastu ja mida neilt nõutakse, et nad seda täita suudaksid?

⁴ „Issanda manitsus” tähendab seda, et meil tuleb oma mõtteviisi muuta, kohandamaks seda Jehoova tahtega. Seega peavad vanemad sisendama oma lastesse Jehoova suhtumist asjadesse. Ja nad peavad järgima Jumala eeskuju ka selles, kuidas kaastundlikult distsiplineerida ehk parandavat õpetust anda (Laul 103:10, 11; Õpetussõnad 3:11, 12). Aga enne kui lapsevanemad seda teha saavad, peavad nad ka ise Jehoova sõnadesse süvenema, nagu Jumala prohvet Mooses manitses muistseid iisraellasi: „Need [Jehoova] sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” (5. Moosese 6:6, meie kursiiv).

 5. Millal ja kuidas pidid Iisraeli lapsevanemad oma lapsi õpetama ning mida tähendab ’kõvasti kinnitama’?

⁵ Korrapärane piibliuurimine, mõtisklemine ja palvetamine aitavad lapsevanematel teha seda, mida Mooses järgmisena käskis: „Kinnita [Jehoova sõnu] oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (Meie kursiiv.) Heebrea sõna, mis tõlgituna kõlab „kinnita .. kõvasti”, tähendab ’kordama’, ’ütlema ikka ja jälle’, ’selgepiiriliselt sisse vajutama’. Pane tähele, kuidas Mooses veel rõhutas seda, kui vajalik on Jehoova sõnu esiplaanil hoida: „Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel! Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!” On selge, et Jehoova nõuab vanematelt, et nad oma lastele pidevalt armastavat tähelepanu pööraksid! (5. Moosese 6:7—9.)

 6. Mida pidid vanemad oma lastele kõvasti kinnitama ja mis kasu sellest oli?

⁶ Mis on „need [Jehoova] sõnad”, mida vanemad pidid oma lastele kõvasti kinnitama? Mooses oli just korranud seadusi, mida üldiselt tuntakse kümne käsuna, sealhulgas neid, mis keelavad mõrvata, abielu rikkuda, varastada, valetunnistust anda ja himustada. Sellised moraalinõuded, nagu ka käsk ’armastada Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest’, olid peamised, mida iisraellastest lapsevanemad pidid oma lastele kõvasti kinnitama (5. Moosese 5:6—21; 6:1—5). Kas sa ei arva, et ka tänapäeval vajavad lapsed just samasugust õpetust?

 7. a) Millega võrreldi lapsi Piiblis? b) Mida me nüüd uurima hakkame?

⁷ Iisraellasest isale öeldi: „Su naine on nagu viljakas viinapuu su maja nurgas; su pojad on nagu õlipuu võsud su laua ümber!” (Laul 128:3). Kuid selleks, et oma „võsudest” meelehärmi asemel rõõmu tunda, peavad vanemad laste vastu iga päev isiklikult huvi ilmutama (Õpetussõnad 10:1; 13:24; 29:15, 17). Uurigem, kuidas saavad vanemad oma lapsi õpetada, vaimselt kasta, kaitsta ja armastavalt distsiplineerida sel viisil, et nad võiksid neist tõelist rõõmu tunda.

Õpeta varajasest lapseeast alates

 8. a) Kes olid Timoteosele tugikeppideks? b) Millal tema õpetamine algas ja milliseid tulemusi see andis?

⁸ Mõtle Timoteosele, keda toetasid kaks nii-öelda kindlalt püsivat tugikeppi — tema ema ja vanaema. Kuna Timoteose isa oli kreeklane ja ilmselt ka uskmatu, siis ta ema Euniike, kes oli juut, ja emaema Loise õpetasid talle ’varajasest lapseeast alates pühi kirju’ (2. Timoteosele 1:5; 3:15, NW; Apostlite teod 16:1). Nad said rikkaliku tasu selle hoole eest, millega nad õpetasid Timoteosele juba väikelapseeast alates „imesid, mis [Jehoova] on teinud” (Laul 78:1, 3, 4). Timoteos saadeti misjonäriks kaugetesse maadesse võib-olla juba siis, kui ta oli alles teismeline, kusjuures tal oli algkristlike koguduste tugevdamisel tähtis osa (Apostlite teod 16:2—5; 1. Korintlastele 4:17; Filiplastele 2:19—23).

 9. Kuidas saavad lapsed materialismi püünistest hoiduma õppida?

⁹ Lapsevanemad, millised tugikepid teie olete? Näiteks kas te soovite, et teie lapsed õpiksid materiaalsetesse asjadesse tasakaalukalt suhtuma? Sel juhul te peate neile õiget eeskuju andma ja mitte hankima endale kõiki uusimaid asju, mida te tegelikult ei vaja. Kui te otsustate ainelisi hüvesid taotleda, siis ärge imestage, kui teie lapsed jäljendavad teid (Matteuse 6:24; 1. Timoteosele 6:9, 10). Tõesti, kui tugikepid on viltu, kuidas saab siis noor puu sirgelt kasvada?

10. Kelle juhatust peaksid lapsevanemad alati otsima ja milline peaks olema nende hoiak?

¹⁰ Vanemad, kes tunnevad oma lastest rõõmu, otsivad pidevalt Jumala abi nende kasvatamiseks ja võtavad alati arvesse seda, mis on lastele vaimselt kõige kasulikum. Üks nelja lapse ema ütles: „Juba enne seda, kui meie lapsed sündisid, palvetasime korrapäraselt, et Jehoova aitaks meil olla head vanemad, juhinduda tema Sõnast ja rakendada seda oma elus.” Ta lisas: „’Jehoova ennekõike’ ei olnud vaid sõnakõlks, see oli meie eluviis.” (Kohtumõistjate 13:8.)

Korrapärane „kastmine”

11. Mida vajavad kasvamiseks nii noored puud kui ka lapsed?

¹¹ Eriti vajavad noored võsud pidevalt vett, nagu on näha sellest, kui hästi kasvavad jõeäärsed puud. (Võrdle Ilmutuse 22:1, 2.) Ka väikesed lapsed edenevad vaimses mõttes jõudsalt, kui neid kastetakse korrapäraselt Piibli tõeveega. Kuid vanemad peavad arvestama seda, kui kaua suudab nende laps keskendunud olla. Võib-olla annaks paremaid tulemusi see, kui mõne pika õppetunni asemel korraldada sagedamalt lühemaid õppetunde. Ära alahinda selliste lühemate õppetundide väärtust. Koos veedetud aeg on väga oluline selleks, et luua vanema ja lapse vahelist sidet ning saavutada lähedased suhted, mida Pühakirjas korduvalt rajama õhutatakse (5. Moosese 6:6—9; 11:18—21; Õpetussõnad 22:6).

12. Kui tähtis on koos lastega palvetamine?

¹² Ühe õppetunni võiks koos lastega läbi viia päeva lõpus. Üks nooruk meenutab: „Minu vanemad istusid igal õhtul meie voodiserval ja kuulasid, kuidas me oma palveid ütleme.” Selle tegevuse väärtuslikkuse kohta ütles üks teine: „Nii kujunes mul harjumus paluda Jehoovat igal õhtul enne magamaheitmist.” Kui lapsed kuulevad iga päev, kuidas nende vanemad räägivad Jehoovast ja paluvad teda, saab ta neile reaalseks isikuks. Üks noormees ütles: „Võisin palves Jehoova poole pöördudes sulgeda silmad ja näha tõelist vanaisaliku olemisega isikut. Mu vanemad aitasid mul mõista, et Jehoovale läheb korda kõik, mida me teeme ja ütleme.”

13. Mida võib korrapäraste õppetundide ajal teha?

¹³ Et aidata lastel Piibli tõevett vastu võtta, võivad vanemad kaasata korrapärastesse õppetundidesse palju praktilist. Kahe eelteismelise vanemad ütlesid: „Hakkasime õpetama mõlemaid lapsi kuningriigisaalis vaikselt istuma alates ajast, kui nad olid alles mõne nädala vanused.” Üks isa selgitas, mida nende pere tegi: „Kirjutasime kõik Piibli raamatute nimed pappkaartidele ja õppisime neid õigesse järjekorda panema — tegime seda kõik kordamööda. Lapsed ootasid seda alati põnevusega.” Paljud perekonnad korraldavad lühikese õppetunni kas enne või pärast sööki. Üks isa ütles: „Õhtusöögiaeg on olnud meile hea võimalus igapäevase piibliteksti arutamiseks.”

14. a) Millises vaimselt tasutoovas tegevuses võiks osaleda koos lastega? b) Mida on lapsed võimelised õppima?

¹⁴ Lastele meeldib kuulata ka värvikaid piiblijutustusi „Minu piiblilugude raamatust”.a „Kui lapsed olid väikesed,” märkis üks abielupaar, „lugesime läbi mingi õppetüki „Piiblilugude” raamatust ning pärast seda panid lapsed endale kostüümid selga ja mängisid lühinäidendis nende tegelaste osi. See meeldis neile ja sageli käisid nad peale, et me võtaksime korraga läbi rohkem kui ühe loo.” Ära alahinda oma lapse õppimisvõimet! Nelja-aastased on „Piiblilugude” raamatust terveid peatükke meelde jätnud ja koguni Piiblit lugema õppinud! Üks nooruk meenutab, et kui ta oli umbes kolme ja poole aasta vanune, hääldas ta korduvalt valesti väljendit „kohtuseadused”, kuid isa julgustas teda harjutamist jätkama.

15. Mida võib lastega arutleda ja milliseid tõendeid on selle kohta, et taolised arutelud on väärtuslikud?

¹⁵ Nende õppetundide ajal võib anda lastele ettevalmistust ka selleks, kuidas jagada tõevett teistele näiteks kommentaaridega koosolekutel (Heebrealastele 10:24, 25). „Ma pidin ettevalmistamise ajal kommentaare oma sõnadega esitama,” meenutab üks noor. „Mul ei lubatud lihtsalt maha lugeda, ilma et ma ise aru oleksin saanud.” Lisaks sellele võib õpetada lapsi põlluteenistuses sisukalt osalema. Üks naine, keda kasvatasid jumalakartlikud vanemad, selgitab: „Me polnud kunagi vaid kaasalonkijad, kes oleksime läinud koos vanematega nende tööd tegema. Teadsime, et meil on täita oma osa, isegi kui see on vaid uksekella helistamine ja koosolekukutse jätmine. Kuna me valmistusime igaks nädalavahetuseks hoolega ette, siis teadsime, mida öelda. Mitte kunagi ei küsinud me laupäeva hommikul ärgates, kas me ka teenistusse läheme. Me teadsime, et me läheme.”

16. Miks on tähtis lastega korrapäraselt perekondlikku uurimist läbi viia?

¹⁶ Pole võimalik liigselt rõhutada seda, kui tähtis on lapsi korrapäraselt Piibli tõeveega kasta, mis tähendab, et iganädalane perekondlik piibliuurimine on elutähtis. Üks kahe lapse isa väidab, et „see, mis lapsi peamiselt ärritab, on järjekindlusetus” (Efeslastele 6:4). Ta ütles: „Määrasime naisega ühe päeva ja kellaaja ning pidasime perekondlikku uurimist ustavalt selle kava järgi. Ei kulunud kaua aega, kui lapsed juba ootasid seda sel ajal.” Kogu taoline õpetamine väikelapseeast alates on tähtis, nagu näitab aabitsatõde: „Kuidas vitsa painutad, nõnda puu kasvab.”

17. Mis on sama tähtis kui lastele Piibli tõdede õpetamine?

¹⁷ Lastele Piibli tõdede õpetamine on tähtis, kuid sama tähtis on ka vanemate eeskuju. Kas sinu lapsed näevad, et sa uurid Piiblit, käid korrapäraselt koosolekutel, osaled põlluteenistuses — jah, et sa tunned Jehoova tahte täitmisest rõõmu? (Laul 40:9.) On väga tähtis, et nad seda näeksid. Tähelepanu väärib see, mida üks tütar ütles oma ema kohta, kes kannatas ära oma mehe vastuseisu ja kasvatas üles kuus last, kes said ustavateks Jehoova tunnistajateks: „Mis meile ema juures kõige rohkem muljet avaldas, oli tema enda eeskuju — see rääkis valjemini kui sõnad.”

Laste kaitsmine

18. a) Kuidas saavad vanemad pakkuda lastele kaitset, mida need vajavad? b) Millist õpetust said lapsed Iisraelis soojätkamisega seotud kehaosade kohta?

¹⁸ Nii nagu noored puud vajavad sageli kaitset ohtlike parasiitide eest, vajavad ka lapsed selles kurjas asjadesüsteemis kaitset „kurjade inimeste” eest (2. Timoteosele 3:1—5, 13). Kuidas saavad vanemad seda kaitset pakkuda? Aidates neil omandada jumalikku tarkust! (Koguja 7:12.) Jehoova käskis iisraellasi — ka nende „lapsi” —, et nad kuulaksid, kuidas loetakse ette tema Seadust, milles määrati muu hulgas kindlaks ka õige ja ebaõige suguline käitumine (5. Moosese 31:12, meie kursiiv; 3. Moosese 18:6—24). Korduvalt nimetatakse seal soojätkamisega seotud kehaosi, näiteks „munandeid” ja „suguelundit” (3. Moosese 15:1—3, 16; 21:20; 22:24; 4. Moosese 25:8; 5. Moosese 23:11; NW). Nüüdismaailma äärmise rikutuse pärast peavad lapsed teadma, kuidas on õige või vale kasutada neid kehaosi, mis samuti kuuluvad Jumala loomistöö hulka, mida ta nimetas „väga heaks” (1. Moosese 1:31; 1. Korintlastele 12:21—24).

19. Mida on õige õpetada lastele seoses nende intiimsete kehaosadega?

¹⁹ Oleks väga hea, kui mõlemad lapsevanemad või täiskasvanud hooldajad selgitaksid lapsele, millised on tema intiimsed kehaosad. Seejärel peaksid nad selgitama, et mitte kellelgi teisel ei tohi lasta neid kohti puutuda. Kuna laste kuritarvitajad katsetavad sageli, kuidas lapsed reageerivad kaudsetele seksuaalsetele lähenemiskatsetele, tuleks last õpetada kindlalt vastu hakkama ja ütlema: „Ma kaeban su peale!” Õpeta oma lastele, et nad peavad ükskõik kui kohutavast ähvardusest hoolimata alati ära rääkima, kui keegi püüab neid puudutada viisil, mis tekitab neis ebameeldiva tunde.

Armastav distsiplineerimine

20. a) Kuidas sarnaneb distsiplineerimine kärpimisega? b) Kuidas distsiplineerimine esialgu mõjub, aga milliseid tulemusi see annab?

²⁰ Distsiplineerimine tuleb lastele kasuks samuti nagu kärpimine puudele (Õpetussõnad 1:8, 9; 4:13; 13:1). Kui üleliigsed oksad ära lõigatakse, soodustab see teiste okste kasvu. Seega, kui sinu lapsed keskenduvad eelkõige materiaalsele omandile või kui neid veetleb halb seltskond või laostav meelelahutus, siis need valed kalduvused on nagu oksad, mis tuleb ära lõigata. Kui need kõrvaldatakse, aitab see su lastel vaimses suunas kasvada. Esialgu ei pruugi seesugune distsiplineerimine meeldiv olla, nii nagu ka kärpimine võib puud mingil määral traumeerida. Kuid heaks tulemuseks, mida annab distsiplineerimine, on lapse edasine kasv selles suunas, mida sa soovid (Heebrealastele 12:5—11).

21., 22. a) Mis näitab, et distsiplineerimine pole meeldiv ei saajale ega andjale? b) Miks ei tohiks vanemad distsiplineerimisest hoiduda?

²¹ Ei ole kahtlustki, et distsiplineerimine pole meeldiv ei saajale ega andjale. „Mu poeg veetis üsna palju aega koos ühe noorukiga, kelle suhtes kogudusevanemad mind hoiatasid, et see ei ole hea kaaslane,” ütles üks isa. „Oleksin pidanud veel kiiremini tegutsema. Kuigi mu poeg ei sidunud end ühegi otsese üleastumisega, kulus tema mõtteviisi parandamiseks päris tükk aega.” Poeg märkis: „Kui mind mu parimast sõbrast lahutati, olin ma täiesti läbi.” Kuid ta lisas: „See oli hea otsus, kuna varsti pärast seda eemaldati ta kogudusest.”

²² „Korralekutsumise [„distsiplineerimise”, NW] manitsused on elutee,” ütleb Jumala Sõna. Niisiis, ükskõik kui raske distsiplineerida ka poleks, ära oma lapsi sellest ilma jäta (Õpetussõnad 6:23; 23:13; 29:17). Mõne aja pärast on nad sulle tänulikud selle eest, et sa neid korrale kutsusid. „Mäletan, et olin oma vanemate peale väga vihane, kui nad mind distsiplineerisid,” meenutab üks noor. „Nüüd oleksin ma veelgi vihasem, kui mu vanemad oleksid mind distsiplineerimata jätnud.”

Tasu, mis väärib pingutamist

23. Miks tasub pingutada selleks, et lastele armastavat tähelepanu osutada?

²³ Pole kahtlustki, et sellised lapsed, kellest nii vanemad kui ka teised rõõmu tunnevad, kasvavad tänu sellele, et neile iga päev palju armastavat tähelepanu pööratakse. Kuid kõik pingutused, mis tehakse laste pärast — olgu nad siis lihased või vaimsed —, tasuvad ära. Eakas apostel Johannes näitas seda, kui ta kirjutas: „Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat” (3. Johannese 4).

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

◻ Mida vajavad nii noored puud kui ka lapsed selleks, et kiiduväärseks saada?

◻ Kuidas saavad vanemad otsekui tõhusad tugikepid olla?

◻ Mida võivad sisaldada lastega läbiviidavad õppetunnid ja millele vastu hakkama tuleks neid õpetada?

◻ Kuidas on distsiplineerimine lapsele sama kasulik kui kärpimine puule?

[Pildi allikaviide lk 10]

Green Chimney’s Farmi loal