Mõistlikkus lõpu lähenedes

”Kõigi asjade lõpp on lähedal! Olge siis mõistlikud.” (1. PEETRUSE 4:7)

 1. Mida tähendab olla ”mõistlik”?

APOSTEL Peetruse ülaltoodud sõnad peaksid avaldama sügavat mõju sellele, kuidas kristlased oma elu elavad. Siiski ei öelnud Peetrus oma lugejatele, et nad ilmalikud kohustused ja argiaskeldused sinnapaika jätaksid, ega õhutanud hüsteerilist läheneva hävingu ootust. Ta esitas hoopis üleskutse: ”Olge siis mõistlikud.” Olla ”mõistlik” tähendab muu hulgas ilmutada head vahetegemisvõimet, olla asjalik, talitsetud ja arukas nii kõnes kui tegudes. See tähendab, et laseme Jumala Sõnal juhtida oma mõtlemist ja tegutsemist (Roomlastele 12:2). Kuna me elame ”keset tigedat ja pöörast sugupõlve”, läheb mõistlikkust tarvis, vältimaks probleeme ja raskusi (Filiplastele 2:15).

 2. Millist kasu toob Jehoova pikameelsus kristlastele tänapäeval?

² Samuti aitab mõistlikkus meil näha iseennast tasakaalukast, realistlikust vaatevinklist (Tiitusele 2:12; Roomlastele 12:3). See on ülimalt oluline, kui pidada silmas sõnu, mis on kirjas 2. Peetruse 3:9: ”Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” Pane tähele, et Jehoova ei ole pika meelega mitte ainult uskmatute vastu, vaid ka ”teie” — kristliku koguduse liikmete vastu. Mispärast? Sest ”ta ei taha, et keegi hukkuks”. Võib-olla peavad mõningad end ikka veel muutma ja parandama, et igavese elu anni kõlvuliseks osutuda. Vaadelgem seepärast valdkondi, kus on ehk tarvis teha muudatusi.

Mõistlikkus omavahelistes suhetes

 3. Mida võiksid vanemad endilt seoses oma lastega küsida?

³ Kodu peaks olema rahusadam. Mõningatel on see aga ’riidu täis koda’ (Õpetussõnad 17:1). Milline on sinu pere? Kas sinu kodu on ilma ”viha ja kisa ja pilketa”? (Efeslastele 4:31.) Kuidas on lugu sinu lastega? Kas nad tunnevad end armastatuna ja hinnatuna? (Võrdle Luuka 3:22.) Kas sa võtad aega, et neid juhendada ja õpetada? Kas sa ’distsiplineerid õigluses’, mitte raevus ega vihas? (2. Timoteosele 3:16, UM.) Kuna lapsed on ”pärand Jehoovalt”, on ta ülimalt huvitatud sellest, kuidas neid koheldakse (Laul 127:3).

 4. a) Milline tagajärg võib olla sellel, kui mees kohtleb oma naist karmilt? b) Kuidas võib abielunaine edendada rahu Jumalaga ning aidata kaasa kogu perekonna õnnele?

⁴ Kuidas on lugu abikaasaga? ”Nõnda peavad mehedki omi naisi armastama nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast. Sest ükski ei ole iialgi vihanud iseenese liha, vaid igaüks toidab ja hoiab seda, nõnda nagu ka Issand kogudust” (Efeslastele 5:28, 29). Kui mees kohtleb oma naist halvasti ning käitub võimutsevalt või mõistmatult, ei ohusta ta mitte üksnes kodurahu, vaid kahjustab ka oma suhet Jumalaga (1. Peetruse 3:7). Mida aga öelda abielunaiste kohta? Nad peaksid ’olema allaheitlikud oma meestele, otsekui Issandale’ (Efeslastele 5:22). Kui naine mõtleb esmajoones sellele, kuidas olla Jumalale meelepärane, võib see aidata tal mehe puudustele läbi sõrmede vaadata ja talle meelepahata alluda. Mõnikord võib naine tunda, et ta ei saa oma arvamust avaldamata jätta. Õpetussõnad 31:26 ütleb tubli naise kohta: ”Ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus!” Koheldes oma meest lahkelt ja lugupidavalt, säilitab ta rahu Jumalaga ning aitab kaasa kogu perekonna õnnele (Õpetussõnad 14:1, UM).

 5. Miks peaksid lapsed kohtlema oma vanemaid nii, nagu Piibel nõu annab?

⁵ Lapsed, kuidas te käitute oma vanematega? Kas teie kõne on samasugune sarkastiline ja lugupidamatu, nagu maailm enamasti sallib? Või kas kuuletute Piibli käsule: ”Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. ”Austa oma isa ja ema!” — see on esimene käsusõna, millel on tõotus: ”Et su käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal!””? (Efeslastele 6:1—3.)

 6. Kuidas me võime otsida rahu kaaskummardajatega?

⁶ Me ilmutame mõistlikkust ka siis, kui ’otsime rahu ja nõuame seda taga’ suhetes kaaskummardajatega (1. Peetruse 3:11). Aeg-ajalt tuleb ikka ette erimeelsusi ja arusaamatusi (Jakoobuse 3:2). Kui vaenulikel tunnetel lastakse käärida, võib see ohustada terve koguduse rahu (Galaatlastele 5:15). Seepärast klaari erimeelsused kiiresti; püüa leida rahumeelseid lahendusi (Matteuse 5:23—25; Efeslastele 4:26; Koloslastele 3:13, 14).

Mõistlikkus ja perekondlikud kohustused

 7. a) Kuidas kutsus Paulus üles ilmutama mõistlikkust igapäevastes toimetustes? b) Kuidas peaksid kristlikud abielumehed ja -naised suhtuma kodustesse kohustustesse?

⁷ Apostel Paulus andis kristlastele nõu ’elada mõistlikult’ (Tiitusele 2:12). On huvitav, et kaastekstis õhutab Paulus naisi ”armastama oma mehi ja lapsi, olema viisakad, kasinad, majatalituses hoolikad” (Tiitusele 2:4, 5). Paulus kirjutas need sõnad aastatel 61—64 m.a.j., mõned aastad enne juudi korra lõppu. Ometi olid tähtsad ka igapäevased toimetused, näiteks kodutööd. Seega peaksid nii abielumehed kui -naised suhtuma oma kodustesse kohustustesse tasakaalukalt ja positiivselt, et ”Jumala sõna mitte ei pilgataks”. Üks perekonnapea vabandas külalise ees oma kodu piinliku väljanägemise pärast. Ta ütles selgituseks, et see on laokil, ”kuna ta teeb pioneeritööd”. On tore, kui me toome ohvreid Kuningriigi huvides, kuid tuleb olla hoolikas, et ohvriks ei toodaks oma perekonna heaolu.

 8. Kuidas võivad perekonnapead oma perekonna vajaduste eest tasakaalukalt hoolt kanda?

⁸ Piibel kutsub isasid üles seadma oma pereasjad esikohale, öeldes, et kes ei kanna oma pere eest hoolt, ”on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu” (1. Timoteosele 5:8). Olgu riigi elatustase milline tahes, alati on hea olla materiaalselt vähenõudlik. ”Vaesust ega rikkust ära mulle anna,” palus Õpetussõnad 30:8 kirjutaja. Samal ajal aga ei tohiks vanemad eirata oma laste materiaalseid vajadusi. Kas oleks näiteks arukas teadlikult jätta oma pere ilma esmatarvilike asjadeta, selleks et taotleda teokraatlikke eesõigusi? Kas see ei tekitaks lastes kibestumust? Teisest küljest ütleb Õpetussõnad 24:27: ”Tee enne oma tööd väljas ja hari oma põldu, siis alles ehita enesele koda [”pärast pead sa üles ehitama ka oma kodakonda”, UM]!” Nii et samal ajal kui materiaalsete asjade pärast on igati kohane hoolt kanda, on esmatähtis ’ehitada üles oma kodakonda’ nii vaimselt kui emotsionaalselt.

 9. Miks on perekonnapeal arukas arvestada oma surma või haigestumise võimalusega?

⁹ Kas sa oled kandnud hoolt selle eest, et su pere tuleks toime juhul, kui peaksid enneaegu surema? Õpetussõnad 13:22 ütleb: ”Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi.” Peale pärandi, mis seisneb Jehoova tundmises ja suhetes temaga, peaksid vanemad tundma huvi ka oma laste toimetuleku vastu materiaalses mõttes. Paljudes maades püüavad vastutustundelised perekonnapead hoolitseda säästude, testamendi ja elukindlustuse olemasolu eest. Võib ju ”aeg ja juhus” tabada Jumala rahva liikmeidki (Koguja 9:11, UM). Raha pakub ”varju” ehk kaitset, ning hoolika planeerimisega võib tihtipeale raskusi vältida (Koguja 7:12). Maades, kus riik ei maksa arstiabi eest, on mõned otsustanud meditsiinikulutuste katteks raha kõrvale panna või hankida mingisuguse tervisekindlustuse.a

10. Kuidas võivad kristlikud vanemad ’koguda varandust’ oma lastele?

¹⁰ Samuti ütleb Pühakiri: ”Lapsed pole kohustatud koguma varandust vanemaile, vaid vanemad lastele” (2. Korintlastele 12:14). Maailmas on üldine, et vanemad koguvad raha laste õpinguteks ja abieluks, et need oma elu edukalt alustada võiksid. Kas sina oled mõelnud sellele, kuidas oma lapse tulevik vaimses mõttes kindlustada? Oletame näiteks, et täiskasvanud laps soovib olla täisajalises teenistuses. Kuigi täisajaline teenija ei tohiks ei nõuda ega oodata teistelt rahalist toetust, võivad armastavad vanemad otsustada ’võtta osa tema puudusest’, aitamaks tal täisajalises teenistuses püsida (Roomlastele 12:13; 1. Saamueli 2:18, 19; Filiplastele 4:14—18).

11. Kas realistlik suhtumine rahasse tähendab vähest usku? Selgita.

¹¹ Realistlik suhtumine rahasse ei tähenda vähest usku sellesse, et Saatana kurja maailmakorralduse lõpp on lähedal. Küsimus on lihtsalt ”arukuse” ja kaine otsustusvõime ilmutamises (Õpetussõnad 2:7; 3:21). Kord ütles Jeesus, et ”selle maailma lapsed on .. arukamad kui valguse lapsed” asjades, mis puudutavad raha kasutamist (Luuka 16:8). Pole siis ime, et mõningad on pidanud tarvilikuks oma vara pisut teisiti kasutada, et perekonna vajaduste eest paremini hoolt kanda.

Mõistlikkus haridusse suhtumises

12. Kuidas õpetas Jeesus oma jüngreid uute oludega kohanema?

¹² ”Selle maailma nägu kaob [”muutub”, UM]” ning majanduse ja tehnoloogia vallas leiavad aset suured ja tormilised muutused (1. Korintlastele 7:31). Kuid Jeesus õpetas oma jüngreid olema kohanemisvõimelised. Kui ta neid esimest korda kuulutustööle läkitas, lausus ta: ”Ärge varuge kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele, ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest töötegija on oma toiduse väärt” (Matteuse 10:9, 10). Hiljem aga sõnas Jeesus: ”Kellel on kukkur, see võtku ta kaasa, nõndasamuti ka paun” (Luuka 22:36). Miks? Sest olukorrad olid muutunud. Kasvanud oli usuline vaenulikkus ja nüüd pidid nad ise enda eest hoolt kandma.

13. Mis on hariduse põhieesmärk ja kuidas võivad vanemad oma lastele selles osas toeks olla?

¹³ Samamoodi peavad lapsevanemad tänapäeval ehk võtma arvesse praegusi majandusolukordi. Näiteks kas sa hoolitsed selle eest, et su lapsed saaksid piisavalt koolitust? Hariduse põhieesmärk peaks olema aidata noorel saada tõhusaks Jehoova teenijaks. Ja kõige tähtsam haridus on muidugi vaimne haridus (Jesaja 54:13). Samuti tahavad vanemad, et lapsed oleksid suutelised end ise ülal pidama. Nii et andke oma lastele juhatust, aidake neil valida sobilikke õppeaineid ja arutage nendega, kas on arukas omandada lisaharidust või mitte. Taoliste otsuste langetamine on perekonna kohus ja teised ei tohiks kritiseerida seda, mida pere ette võtta otsustab (Õpetussõnad 22:6). Aga kui keegi on otsustanud oma lapsi kodus õpetada?b Kuigi paljud on sellega tublisti toime tulnud, on mõned leidnud selle ülesande olevat keerulisema, kui nad arvasid, ning kannatanud on lapsed. Seepärast, kui sa kaalud koduõpetuse võimalust, arva kindlasti kulud kokku ning mõtle realistlikult järele, kas sul on vajalikud oskused ja enesedistsipliin, et asi lõpuni viia (Luuka 14:28).

’Ära nõua suuri asju’

14., 15. a) Kuidas kaotas Baaruk vaimses mõttes tasakaalu? b) Miks oli temast rumal ’nõuda suuri asju’?

¹⁴ Kuna selle maailmakorralduse lõpp ei ole veel tulnud, võib mõningatel tekkida kiusatus taotleda seda, mida maailmal pakkuda on: prestiižikat elukutset, kõrgepalgalist tööd ja jõukust. Mõtle Jeremija kirjutajale Baarukile, kes kurtis: ”Häda mulle! Sest Jehoova lisab mu valule piina! Ma olen väsinud ohkamisest, aga ma ei leia hingamist!” (Jeremija 45:3). Baaruk oli väsinud. Töö Jeremija kirjutajana oli raske ja pingeline (Jeremija 36:14—26). Ja pingele ei paistnud lõppu tulevat. Läks 18 aastat, enne kui Jeruusalemm hävitati.

¹⁵ Jehoova ütles Baarukile: ”Vaata, mis ma olen ehitanud, selle ma kisun maha, ja mis ma olen istutanud, selle ma kitkun välja — ja nimelt kogu maa! Ja sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua!” Baaruk oli kaotanud tasakaalu. Ta oli hakanud ’nõudma enesele suuri asju’, võib-olla jõukust, silmapaistvust või materiaalset kindlustatust. Kuna Jehoova kavatses ’kitkuda välja kogu maa’, siis mis mõtet oli neid asju taga ajada? Seepärast andis Jehoova Baarukile tõsise meeldetuletuse: ”Sest vaata, ma toon õnnetuse kõigele lihale .. Ometi ma annan sulle saagiks su hinge kõigis paigus, kuhu sa lähed!” Materiaalne omand ei pidanud Jeruusalemma hävingus alles jääma! Jehoova lubas ainult, et ta päästab ehk annab ’saagiks ta hinge’ (Jeremija 45:4, 5).

16. Mida võib Jehoova rahvas tänapäeval Baaruki kogemusest õppida?

¹⁶ Baaruk võttis Jehoova manitsust kuulda ning pääses eluga, nagu Jehoova oli tõotanudki (Jeremija 43:6, 7). Milline jõuline õppetund Jehoova rahvale tänapäeval! Praegu ei ole aeg ’nõuda enesele suuri asju’. Mispärast? Sellepärast, et ”maailm kaob ja tema himu” (1. Johannese 2:17).

Kasuta järelejäänud aega parimal viisil

17., 18. a) Kuidas reageeris Joona, kui niinivelased kahetsust ilmutasid? b) Millise õppetunni Jehoova Joonale andis?

¹⁷ Kuidas on meil siis kõige parem järelejäänud aega kasutada? Võta õppust prohvet Joona kogemusest. Ta ”läks .. Niinivesse; .. ta hüüdis ja ütles: ”Veel nelikümmend päeva ja Niinive hävitatakse!””. Joona üllatuseks võtsid niinivelased tema sõnumit kuulda ning ilmutasid kahetsust! Jehoova ei hävitanud linna. Kuidas Joona sellele reageeris? ”Jehoova, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!” (Joona 3:3, 4; 4:3).

¹⁸ Seejärel andis Jehoova Joonale tähtsa õppetunni. Ta ”käsutas ühe kiikajonipuu ja see kasvas Joona kohale, olles ta peale varjuks .. Ja Joona rõõmutses kiikajonipuu pärast üpris väga”. Joona rõõm aga oli üürike, sest taim kuivas peagi ära. Joona ’vihastus’ väga, et ta nõnda vaevlema pidi. Jehoova ütles talle õpetuseks: ”Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, .. aga mina ei peaks armu andma Niinivele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja palju lojuseid!” (Joona 4:6, 7, 9—11).

19. Millisest enesekesksest mõttekäigust me tahame hoiduda?

¹⁹ Kui enesekeskne Joona mõttekäik küll oli! Tal oli kahju ühest taimest, kuid ta ei tundnud raasugi kaasa Niinive elanikele, kes vaimses mõttes ’ei osanud vahet teha parema ja vasaku käe vahel’. Samamoodi võime meie pikisilmi oodata selle kurja maailma hävingut, ja see on ka igati põhjendatud! (2. Tessalooniklastele 1:8.) Seda oodates aga on meil kohustus aidata ausa südamega inimesi, kes vaimses mõttes ei oska ”vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel” (Matteuse 9:36; Roomlastele 10:13—15). Kas sa kasutad järelejäänud lühikest aega selleks, et aidata võimalikult paljudel inimestel omandada hinnalist Jehoova tundmist? Milline töö võiks veel tuua sama palju rõõmu kui kellegi eluteele aitamine?

Ela alati mõistlikult

20., 21. a) Mil moel me võime eesolevail päevil mõistlikkust ilmutada? b) Milliseid õnnistusi toob mõistlikult elamine?

²⁰ Ajal, mil Saatana maailmakorraldus oma hävingule vastu sööstab, kerkib meie ette kindlasti uusi raskusi. 2. Timoteosele 3:13 ennustab: ”Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks.” Siiski ’ära väsi ega mine araks oma hinges’ (Heebrealastele 12:3). Otsi Jehoovalt jõudu (Filiplastele 4:13). Õpi olema paindlik ja kohanema halvenevate oludega, selle asemel et igatseda endisi aegu (Koguja 7:10). Ilmuta arukust, pidades sammu ”ustavalt ja mõistlikult sulaselt” tuleva juhatusega (Matteuse 24:45—47).

²¹ Me ei tea, kui palju aega veel järele on jäänud. Kummatigi võime kindlalt väita, et ”kõigi asjade lõpp on lähedal”. Kuni see lõpp saabub, ilmutagem mõistlikkust nii omavahelistes suhetes, perekonna eest hoolitsemises kui ka oma ilmalikes kohustustes. Seda tehes võime olla kindlad, et lõpuks leitakse meid ”veatuina ja laitmatuina rahus”! (2. Peetruse 3:14.)

[Allmärkused]

Kordamiseks

◻ Mil moel saame ilmutada mõistlikkust omavahelistes suhetes?

◻ Kuidas võime olla tasakaalukad perekondlike kohustuste täitmises?

◻ Miks peavad vanemad lapse ilmalikust haridusest huvitatud olema?

◻ Mida me õpime Baarukist ja Joonast?

[Pilt lk 18]

Kui mees ja naine teineteist vääriti kohtlevad, toob see kahju nende suhetele Jehoovaga

[Pilt lk 20]

Vanemad peaksid olema huvitatud oma laste haridusest