Iisraeli rahva ajaloolised pühad

”Kolm korda aastas ilmugu kõik su meesterahvad Jehoova, su Jumala palge ette paika, mille ta valib .. Aga Jehoova ette ärgu ilmutagu tühje käsi.” (5. MOOSESE 16:16)

 1. Mida võib öelda pidulike sündmuste kohta piibliaegadel?

MIS sulle meenub, kui sa mõtled mingi püha pidamisele? Mõningate muistsete pidustuste juures oli tooniandvaks naudingutega liialdamine ja ebamoraalsus. See peab paika ka mõningate tänapäeval peetavate pühade puhul. Ent pühad, millest räägitakse Iisraelile antud Jumala Seaduses, olid teistsugused. Kuigi need olid rõõmsad üritused, võidi neid samas nimetada ka ”pühiks kokkutulekuiks” (3. Moosese 23:2).

 2. a) Mida nõuti Iisraeli meestelt kolm korda aastas? b) Mida tähendab sõna ”püha” selles mõttes, nagu seda kasutatakse tekstis 5. Moosese 16:16?

² Ustavad Iisraeli mehed — kellega olid sageli koos ka nende pered — tundsid värskendavat rõõmu reisist Jeruusalemma, ’paika, mille valis Jehoova’, ja nad tegid kolme suure püha pidamiseks heldekäeliselt annetusi (5. Moosese 16:16). Üks raamat (”Old Testament Word Studies”) annab heebrea sõnale, mille tõlkevasteks tekstis 5. Moosese 16:16 on ”püha”, definitsiooniks ”väga rõõmus sündmus, .. mil ohvrite ja pidutsemisega tähistati mõnda juhtumit, kui Jumal oli märkimisväärset soosingut osutanud”.a

Suurte pühade väärtus

 3. Millistele õnnistustele juhtisid tähelepanu kolm iga-aastast püha?

³ Kuna iisraellased elasid põllumajanduslikus ühiskonnas, sõltusid nad sellest, kuidas Jumal õnnistas neid vihmaga. Moosese Seaduse kolm suurt püha langesid ajaliselt kokku varakevadise odralõikusega, hiliskevadise nisulõikusega ja ülejäänud saagi koristamisega hilissuvel. Need sündmused andsid põhjust tunda suurt rõõmu ning olla väga tänulik vihmatsükli Alalhoidjale ja viljaka maa Valmistajale. Kuid nende pühadega oli seotud palju rohkem (5. Moosese 11:11—14).

 4. Millist ajaloolist sündmust tähistati esimese pühaga?

⁴ Esimest püha peeti Piibli muistse kalendri esimesel kuul, 15.—21. niisanil, mis vastab meie kalendri järgi märtsi lõpule või aprilli algusele. Seda nimetati hapnemata leibade pühaks, ja kuna see järgnes vahetult paasaõhtule, mida peeti 14. niisanil, nimetati seda ka ”paasapühaks” (Luuka 2:41; 3. Moosese 23:5, 6). Kuna see püha tuletas iisraellastele meelde nende vabanemist Egiptuse hädadest, nimetati hapnemata leiba ”hädaleivaks” (5. Moosese 16:3). See meenutas neile, et nende põgenemine Egiptusest toimus nii kiiresti, et neil polnud aega taignale isegi juuretist lisada ega oodata selle kerkimist (2. Moosese 12:34). Selle püha ajal ei tohtinud iisraellastel kodus olla mitte mingit haputaignast valmistatud leiba. Igat pidulist, ka võõramaalast, kes sõi haputaignast tehtud leiba, tuli karistada surmaga (2. Moosese 12:19).

 5. Millist eesõigust võis tuletada meelde teine püha ja kes pidid samuti rõõmutsejate hulgas olema?

⁵ Teist püha peeti seitse nädalat (49 päeva) pärast 16. niisanit ja see langes kolmanda kuu, siivani 6. päevale, mis meie kalendri järgi on maikuu lõpus (3. Moosese 23:15, 16). Seda nimetati nädalatepühaks (Jeesuse päevil nimetati seda ka nelipühaks, kreeka keeles pentekoste ’viiekümnes’) ja seda peeti iga aasta umbes samal ajal, kui Iisraeliga sõlmiti Siinai mäe juures seaduseleping (2. Moosese 19:1, 2). Selle püha ajal mõtisklesid ustavad iisraellased ehk oma eesõiguse üle, et nad saavad olla eraldatud Jumala pühaks rahvaks. Kuna nad olid Jumala eriline rahvas, tuli neil kuuletuda Jumala Seadusele, näiteks käsule hoolitseda armastavalt puudusekannatajate eest, et ka nemad võiksid sellest pühast rõõmu tunda (3. Moosese 23:22; 5. Moosese 16:10—12).

 6. Milliseid sündmusi meenutas Jumala rahvale kolmas püha?

⁶ Kolmest suurest iga-aastasest pühast viimase nimeks oli vilja kokkupanemise püha ehk lehtmajade püha. See toimus seitsmenda kuu, tišri ehk eetanimi 15. päevast 21. päevani, mis vastab meie oktoobri algusele (3. Moosese 23:34). Sel ajal elas Jumala rahvas kodust väljas või oma majade katustel ajutistes varjualustes (lehtmajades), mis valmistati puuokstest ja lehtedest. See meenutas iisraellastele nende 40-aastast rännakut Egiptusest Tõotatud Maale, mille jooksul rahvas pidi oma igapäevastes vajadustes õppima Jumalale toetuma (3. Moosese 23:42, 43; 5. Moosese 8:15, 16).

 7. Millist kasu me saame sellest, kui vaatleme pühi, mida pidas muistne Iisrael?

⁷ Vaadelgem nüüd mõningaid pühi, mis osutusid Jumala muistsele rahvale ajalooliseks. See peaks meile tänapäeval julgustav olema, kuna ka meid kutsutakse igal nädalal korrapäraselt kogunema ning kolm korda aastas tulema suurtele kokkutulekutele ja konventidele (Heebrealastele 10:24, 25).

Taaveti soost kuningate ajal

 8. a) Millist ajaloolist püha peeti kuningas Saalomoni päevil? b) Millist vastupiltliku lehtmajade püha suurejoonelist haripunkti me võime igatsusega oodata?

⁸ Üks ajalooline lehtmajade püha peeti Taaveti poja kuningas Saalomoni õitsval valitsusajal. Tõotatud Maa kaugeimatestki nurkadest tuli lehtmajade pühaks ja templi pühitsemiseks kokku ”väga suur kogudus” (2. Ajaraamat 7:8). Kui see läbi sai, lasi kuningas Saalomon lahkuda pidulistel, kes ”õnnistasid kuningat ja läksid oma telkide juurde rõõmsatena ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud oma sulasele Taavetile ja oma Iisraeli rahvale” (1. Kuningate 8:66). See oli tõesti ajalooline püha. Tänapäeval ootavad Jumala sulased igatsusega vastupiltliku lehtmajade püha suurejoonelist haripunkti, mis saabub Suurema Saalomoni Jeesuse Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus (Ilmutuse 20:3, 7—10, 14, 15). Sel ajal ühendatakse Jehoova Jumala rõõmurohkes kummardamises inimesed, kes elavad maailma kõigis nurkades ning kelle hulgas on ka surnuist ülestõusnud ja Harmagedoonis ellujäänud (Sakarja 14:16).

9.—11. a) Millised sündmused viisid ühe ajaloolise pühani kuningas Hiskija päevil? b) Millist eeskuju andsid paljud, kes olid pärit põhjapoolsest kümne suguharu kuningriigist, ja mida see meile tänapäeval meenutab?

⁹ Järgmist märkimisväärset püha, millest Piiblis räägitakse, peeti pärast kurja kuninga Ahase valitsust; tema oli see, kes sulges templi ja pani Juuda kuningriigi usust taganema. Ahase järeltulija oli hea kuningas Hiskija. Oma valitsuse esimesel aastal, 25 aasta vanuselt alustas Hiskija suurt taastamis- ja reformiprogrammi. Ta avas viivitamata templi ja korraldas selles remondi. Siis saatis kuningas kirjad iisraellastele, kes elasid põhja pool, kümnest suguharust koosnevas vaenulikus Iisraeli kuningriigis, ning kutsus neid pidama paasapüha ja hapnemata leibade püha. Paljud tulid, hoolimata sellest et kaasmaalased neid naeruvääristasid (2. Ajaraamat 30:1, 10, 11, 18).

¹⁰ Kas selle püha pidamine õnnestus? Piibel teatab: ”Ja Iisraeli lapsed, kes olid Jeruusalemmas, pidasid hapnemata leibade püha seitse päeva suure rõõmuga. Ja leviidid ja preestrid kiitsid iga päev Jehoovat võimsate Jehoova mänguriistadega” (2. Ajaraamat 30:21). Millist head eeskuju andsid küll need iisraellased Jumala praegusaegsele rahvale, kellest paljud taluvad vastupanu ja reisivad konventidele tulekuks pikki vahemaid!

¹¹ Mõtle näiteks kolme ”Jumalale andumuse” piirkonnakonvendi peale, mida peeti Poolas aastal 1989. Sealse 166518 kohalviibija hulgas olid suured hulgad endisest Nõukogude Liidust ja teistest Ida-Euroopa maadest, kus Jehoova tunnistajate töö oli tol ajal keelatud. Raamat ”Jehoova tunnistajad — Jumala Kuningriigi kuulutajad” (”Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom”)b teatab: ”Mõningatele, kes käisid neil konventidel, oli see esimene kord, mil nad said viibida suurel kokkutulekul, kus on rohkem kui 15 või 20 Jehoova rahva liiget. Nende süda täitus tänutundega, kui nad vaatasid neid kümneid tuhandeid staadionile kogunenud inimesi, ühinesid nendega palves ja ühendasid oma lauluhääle Jehoova kiituseks.” (Lehekülg 279.)

12. Mis viis ajaloolise pühani kuningas Joosija valitsuse ajal?

¹² Pärast Hiskija surma taganesid juudalased kuningate Manasse ja Aamoni valitsuse ajal jälle ära ja võtsid omaks väära kummardamisviisi. Seejärel tuli võimule järgmine hea kuningas, noor Joosija, kes tegutses vapralt õige kummardamisviisi taastamiseks. Kui Joosija oli 25-aastane, käskis ta templi korda teha (2. Ajaraamat 34:8). Remonditööde ajal leiti templist Moosese kirjutatud Seadus. Kuningas Joosijale läks väga südamesse see, mida ta luges Jumala Seadusest, ja ta korraldas nii, et seda loetaks kogu rahvale (2. Ajaraamat 34:14, 30). Seejärel, vastavalt sellele, mis oli kirjas, organiseeris ta paasapüha pidamise. Kuningas andis ka head eeskuju sellega, kui heldekäeliselt ta selle ürituse heaks annetas. Tulemuseks oli, nagu Piibel ütleb: ”Niisugust paasapüha ei olnud Iisraelis peetud prohvet Saamueli päevist peale” (2. Ajaraamat 35:7, 17, 18).

13. Mida meenutavad Hiskija ning Joosija ajal peetud pühad meile tänapäeval?

¹³ Hiskija ning Joosija reformid on paralleeliks õige kummardamisviisi imepärasele taastamisele, mis on leidnud aset tõeliste kristlaste hulgas alates Jeesuse Kristuse trooniletulekust aastal 1914. Nagu ilmnes eriti selgelt Joosija reformide puhul, on ka nüüdisaegne taastamine rajanenud sellel, mis on kirjutatud Jumala Sõnasse. Ja sarnaselt Hiskija ning Joosija päevadega on nüüdisaegset taastamistööd tähistanud kokkutulekud ja konvendid, kus on esitatud Piibli prohvetiennustuste ergutavaid selgitusi ning Piibli põhimõtete ajakohaseid rakendusvõimalusi. Neile õpetlikele üritustele on lisanud rõõmu juurde suur hulk neid, kes ristitakse. Sarnaselt Hiskija ning Joosija päevil elanud kahetsevate iisraellastega on äsjaristitud pööranud selja ristiusumaailma ja kogu ülejäänud Saatana maailma kurjadele teguviisidele. Aastal 1997 ristiti üle 375000 inimese, kes sümboliseerisid oma pühendumist pühale Jumalale Jehoovale — see teeb keskmiselt rohkem kui 1000 inimest päevas.

Pärast vangipõlve

14. Kuidas jõuti ühe ajaloolise pühani aastal 537 e.m.a.?

¹⁴ Pärast Joosija surma pöördus rahvas tagasi kõlvatu väärkummardamise juurde. Lõpuks, aastal 607 e.m.a. karistas Jehoova oma rahvast sellega, et tõi Jeruusalemma vastu Babüloonia väehulgad. Linn ja selle tempel hävitati ning maa laastati. Sellele järgnesid 70 aastat juutide vangipõlve Babülonis. Siis Jumal taaselustas kahetsevate juutide jäänuse, kes pöördus tagasi Tõotatud Maale, et taastada seal õige kummardamisviis. Juudid saabusid laastatud Jeruusalemma linna 7. kuus aastal 537 e.m.a. Esimene asi, mida nad tegid, oli see, et nad püstitasid altari, millel võisid iga päev tuua korrapäraselt ohvreid, mida seaduseleping ette nägi. See toimus just õigel ajal, et pidada järgmist ajaloolist tähtpäeva. Siis ”nad pidasid lehtmajade püha, nagu oli ette kirjutatud” (Esra 3:1—4).

15. Milline töö seisis tagasijõudnud jäänusel ees aastal 537 e.m.a. ja kuidas on sellega võrreldav olukord aastal 1919?

¹⁵ Neil tagasipöördunud pagendatuil seisis ees suur töö — tuli uuesti üles ehitada Jumala tempel ja Jeruusalemm koos selle müüridega. Kadedad naabrid osutasid palju vastupanu. Kui ehitati templit, oli see ”väikeste alguste päev” (Sakarja 4:10). Olukord oli võrreldav ustavate võitud kristlaste omaga aastal 1919. Sellel mälestusväärsel aastal vabastati nad Suure Baabüloni, valereligiooni impeeriumi vaimsest vangistusest. Arvuliselt oli neid vaid mõni tuhat ja neid ümbritses vaenulik maailm. Kas Jumala vaenlased suutsid peatada õige kummardamise edendamise? Vastus sellele küsimusele tuletab meelde kaks viimast püha, mille pidamisest räägitakse Heebrea Kirjades.

16. Mis oli märkimisväärne seoses pühaga, mida peeti aastal 515 e.m.a.?

¹⁶ Templi taastamine lõpetati adarikuus aastal 515 e.m.a., just õigeks ajaks, et pidada niisanikuus kevadisi pühi. Piibel teatab: ”Nad pidasid hapnemata leibade püha seitse päeva rõõmsad olles, sest Jehoova oli neid rõõmustanud, pöörates Assuri kuninga südame nende poole, nõnda et tema nende käsi kinnitas Jumala, Iisraeli Jumala koja töös” (Esra 6:22).

17., 18. a) Millise ajaloolise pühani jõuti aastal 455 e.m.a.? b) Millises sarnases olukorras me oleme tänapäeval?

¹⁷ Kuuskümmend aastat hiljem, aastal 455 e.m.a., jõuti järgmise ajaloolise hetkeni. Tol aastal tähistas lehtmajade püha Jeruusalemma müüride taastamise lõppu. Piibel annab teada: ”Terve kogudus, kes vangist oli tagasi tulnud, tegi lehtmaju ja elas lehtmajades, sest Joosua, Nuuni poja päevist selle päevani ei olnud Iisraeli lapsed nõnda teinud. Ja rõõm oli väga suur” (Nehemja 8:17).

¹⁸ Kui tähelepanuväärselt küll Jumala õige kummardamine õelast vastupanust hoolimata taastati! Tänapäeval on samasugune olukord. Tagakiusamise ja vastupanu tulvast hoolimata on Jumala Kuningriigi hea sõnumi suurejooneline kuulutamine jõudnud maailma äärteni ning Jumala kohtusõnumit on kuulutatud lähedal ja kaugel (Matteuse 24:14). Lähedale on jõudnud nende lõplik pitseriga märgistamine, kes on 144000-st veel järele jäänud. Koos võitud jäänusega on ”ühte karja” kogutud kõigi rahvaste hulgast üle viie miljoni ”teise lamba”, kes on võitute kaaslased (Johannese 10:16; Ilmutuse 7:3, 9, 10). Kui imepäraselt küll täitub see prohvetlik pilt lehtmajade pühast! Ja see suur kogumistöö jätkub veel uues maailmas, kui miljardid ülestõusnud kutsutakse ühinema vastupiltliku lehtmajade püha pidajatega (Sakarja 14:16—19).

Esimesel sajandil m.a.j.

19. Mis tegi tähelepanuväärseks lehtmajade püha, mida peeti aastal 32 m.a.j.?

¹⁹ Kahtlemata on Piiblis kirjeldatud pühadest kõige tähelepanuväärsemad just need, mille pidamisest võttis osa Jumala Poeg Jeesus Kristus. Pane tähele näiteks seda, kui Jeesus viibis lehtmajade pühal aastal 32 m.a.j. Ta kasutas seda võimalust selleks, et õpetada tähtsaid tõdesid ning kinnitas oma õpetust tsitaatidega Heebrea Kirjadest (Johannese 7:2, 14, 37—39). Selle püha puhul oli tavapärane see, et templi siseõues süüdati neli suurt kandelaabrit. See tegi meeldivamaks pühaga seotud üritused, mis kestsid veel pärast pimeduse saabumistki. Ilmselt vihjas Jeesus neile suurtele valgustitele, kui ta ütles: ”Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!” (Johannese 8:12).

20. Miks oli 33. aasta paasapüha tähendusrikas?

²⁰ Seejärel saabus paasapüha ja hapnemata leibade püha tähendusrikkal aastal 33 m.a.j. Selle paasapüha ajal hukkasid vaenlased Jeesuse ja ta sai vastupiltlikuks Paasatalleks, kes suri ja võttis sellega ära ”maailma patu” (Johannese 1:29; 1. Korintlastele 5:7). Kolm päeva hiljem, 16. niisanil, äratas Jumal Jeesuse ellu surematu vaimse kehaga. See langes ajaliselt kokku sellega, kui Seaduse ettekirjutuse järgi ohverdati odralõikuse uudsevilja. Seega sai ülesäratatud Issand Jeesus Kristus ”uudseviljaks magamaläinutest” (1. Korintlastele 15:20, UT).

21. Mis juhtus 33. aasta nelipüha ajal?

²¹ Tõeliselt silmapaistev tähtpäev oli 33. aasta nelipüha. Sel päeval kogunesid Jeruusalemma paljud juudid ja proselüüdid, kelle hulgas oli ka umbes 120 Jeesuse jüngrit. Ajal, mil selle püha pidamine käimas oli, valas ülestõusnud Issand Jeesus Kristus nende 120 peale välja Jumala püha vaimu (Apostlite teod 1:15; 2:1—4, 33). Sellega nad võiti ja nad said uue lepingu kaudu, mille vahendaja on Jeesus Kristus, uueks Jumala valitud rahvaks. Selle püha ajal ohverdas juudi ülempreester Jumalale kaks uudsenisust valmistatud hapnenud leiba (3. Moosese 23:15—17). Need haputaignast leivad kujutavad 144000 ebatäiuslikku inimest, kelle Jeesus ’ostis Jumalale’, et nad teeniksid ’kuningriigi ja preestritena ja valitseksid kuningatena maa üle’ (Ilmutuse 5:9, 10, UM; 14:1, 3). Fakti, et need taevased valitsejad pärinevad patuse inimkonna kahest harust, juutide ja muude rahvaste hulgast, võib kujutada eelpiltlikult ka kahe hapnenud leivapätsiga.

22. a) Miks ei pea kristlased seaduselepingu pühi? b) Mida me hakkame järgmises artiklis vaatlema?

²² Kui uus leping 33. aasta nelipüha ajal kehtima hakkas, tähendas see seda, et vana seaduseleping oli Jumala silmis väärtuse kaotanud (2. Korintlastele 3:14; Heebrealastele 9:15; 10:16). See ei tähenda, et võitud kristlased on ilma seaduseta. Nad alluvad Jumala seadusele, mida õpetas Jeesus Kristus ja mis on kirjutatud neile südamesse (Galaatlastele 6:2). Sellepärast ei pea kristlased kolme iga-aastast püha, mis kuuluvad vana seaduselepingu juurde (Koloslastele 2:16, 17). Sellegipoolest me võime midagi õppida enne kristlust elanud jumalasulaste suhtumisest nende pühadesse ja teistesse Jumala kummardamisega seotud kokkusaamistesse. Järgmises artiklis me vaatleme näiteid, mis kahtlemata ergutavad kõiki mõistma, kui vajalik on korrapäraselt kristlikel koosolekutel käia.

[Allmärkused]

Kordamisküsimused

◻ Mis eesmärk oli kolmel suurel Iisraeli pühal?

◻ Mis iseloomustas pühi, mida peeti Hiskija ning Joosija päevil?

◻ Millist ajaloolist püha peeti aastal 455 e.m.a. ja miks see meid julgustab?

◻ Mida tähelepanuväärset oli seotud paasapüha ja nelipühaga aastal 33 m.a.j.?

[Kast lk 12]

Mida võime tänapäeval pühadest õppida

Kõik, kes tahavad Jeesuse pattelepitavast ohvrist kestvat kasu saada, peavad elama kooskõlas sellega, mida kujutab hapnemata leibade püha. Selle rõõmuküllase vastupiltliku pühaga tähistatakse võitud kristlaste vabanemist sellest kurjast maailmast ja nende pääsemist patu needusest Jeesuse lunastusohvri kaudu (Galaatlastele 1:4; Koloslastele 1:13, 14). See sõnasõnaline püha kestis seitse päeva — ja arv seitse sümboliseerib Piiblis vaimset täielikkust. Vastupiltlik hapnemata leibade püha kestab kogu selle aja jooksul, mil võitud kristlaste kogudus on maa peal, ning seda tuleb pidada ”puhtuse ja tõega”. See tähendab, et vaimse haputaigna suhtes tuleb pidevalt valvel olla. Haputaignaga kujutatakse Piiblis rikutud õpetusi, silmakirjalikkust ja pahelisust. Jehoova tõelised kummardajad peavad vihkama sellist haputaignat ja mitte laskma sellel rikkuda oma elu ega rüvetada kristliku koguduse puhtust (1. Korintlastele 5:6—8; Matteuse 16:6, 12).

[Pilt lk 9]

Iga aasta 16. niisanil, päeval, mil Jeesus surnuist üles äratati, ohverdati vihk odralõikuse uudsevilja

[Pilt lk 10]

Jeesus võis vihjata pühadeaegsetele valgustitele, kui ta nimetas ennast ”maailma valguseks”