Tule oma eluga edukalt toime!
”Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi .. kõik, mis ta teeb, läheb korda!” (LAUL 1:1, 3)
1. a) Mida peavad paljud maailma noored eduks? b) Kuidas kirjeldab Piibel edukat inimest?
EDU — mida see sõna sulle tähendab? ”Minu tähtsaim siht on olla äris edukas,” ütles üks noormees. Üks noor naine ütles: ”Peamiselt unistan ma sellest, et mul võiks olla õnnelik perekond.” Kuid üks teine noor naine ütleb: ”Ma unistan vaid sellest, et mul võiks olla oma kena korter, kena auto . . . Ma olen enda eest väljas.” Probleem on selles, et tõelist edukust ei saa mõõta raha, pere ega isegi mitte hästi tasuva karjääri järgi. Laulus 1:1—3 öeldakse: ”Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi .., kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest .. ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!”
2. Milles peitub tõeline edu ja milline on ainus viis seda saavutada?
2 Siin tõotab Piibel midagi, mida ei suuda pakkuda mitte ükski inimene — tõelist edu! Kuid siin ei räägita rahalisest kasumist. Piibel koguni hoiatab: ”Rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur” (1. Timoteosele 6:10). Tõeline edu kaasneb Jumalale heameele valmistamisega — kaasa arvatud Jehoova seaduse järgimisega. Üksnes see võib pakkuda tõelist rahulolu ja tuua ehtsat õnne! Võib-olla ei kõla köitvalt mõte sellest, et tuleb olla Jehoova seaduse all ja lasta endale öelda, mida tuleb teha. Kuid Jeesus ütles: ”Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Märkad sa seda või mitte, kuid sind on loodud vaimsete vajadustega, mille hulgas on ka sügaval asuv vajadus tunda Jumalat ja mõista tema eesmärke. Seepärast võid sa kogeda tõelist õnne üksnes siis, kui neid vajadusi rahuldad ja järgid ”Jehoova käsuõpetust”.
Miks me vajame Jumala seadusi
3. Miks me peaksime hea meelega laskma Jehooval ”juhtida oma sammu”?
3 Prohvet Jeremija kirjutas: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). See peab paika kõigi inimeste puhul, olgu nad noored või vanad. Peale selle, et meil jääb puudu tarkusest, kogemustest ja teadmistest, mida on vaja oma sammude juhtimiseks, meil pole lihtsalt õigust seda teha. Tekstis Ilmutuse 4:11 ütleb Piibel: ”Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” Kuna Jehoova on meie Looja, on ta ”eluallikas” (Laul 36:10). Seetõttu teab ta paremini kui keegi muu, kuidas me peaksime oma elu kasutama. Järelikult tegi ta seadused selleks, et aidata meil iseendile kasu tuua, mitte selleks, et meilt rõõmu röövida (Jesaja 48:17). Eira Jumala seadusi ja sa saadad end õnnetusse.
4. Miks nii paljud noored rikuvad oma elu?
4 Näiteks, kas sa oled kunagi mõelnud sellele, miks nii paljud noored rikuvad oma elu narkootikumide, juhuslike seksuaalvahekordade ja muude pahedega? Laul 36:2, 3 selgitab: ”Üleastumise sõna on õelal tema südame põhjas; ei ole Jumala kartust tema silma ees! Sest teda meelitab oma silmis leida oma süütegu, et seda vihata!” Kuna paljudel noortel puudub terve ”Jumala kartus”, petavad nad end uskuma, et nende riskantsel käitumisel pole mingeid tagajärgi. Kuid lõpuks tuleb neil seista silmitsi paratamatu põhimõttega: ”Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu” (Galaatlastele 6:7, 8).
’Päevade arvestamine’
5., 6. a) Miks peaksid noored oma ”päevi arvestama” ja mida see tähendab? b) Mida tähendab ’pidada meeles oma Suurt Loojat’?
5 Kuidas võid sa oma eluga edukalt toime tulla ja ’lõigata igavest elu’? Mooses kirjutas: ”Meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, .. need mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära!” (Laul 90:10). Sa mõtled surmast ehk harva, kui sa seda üldse teed. Tegelikult käituvad paljud noored nii, nagu oleksid nad surematud. Kuid Mooses asetab meid silmitsi valusa tõega, et elu on lühike. Vähimatki garantiid pole isegi selle kohta, et me elame 70 või 80 aastat. ”Aeg ja juhus” võivad niita maha isegi need, kes on noored ja terved (Koguja 9:11, UM). Kuidas sa siis kasutad oma praegust hinnalist elu? Mooses palvetas: ”Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (Laul 90:12).
6 Mida tähendab arvestada oma päevi? See ei tähenda seda, et sa peaksid aina mõtlema sellele, kui kaua sa võiksid elada. Mooses palus, et Jehoova õpetaks oma rahvast kasutama järelejäänud päevi nii, et see tooks Talle au. Kas sina arvestad oma elupäevi — pidades igat päeva hinnaliseks võimaluseks tuua Jumalale kiitust? Piibel innustab noori järgmiste sõnadega: ”Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõli ja noorus on kaduvad! Mõtle oma Loojale [”pea nüüd meeles oma Suurt Loojat”, UM] oma nooruspäevil” (Koguja 11:10—12:1). Oma Looja meelespidamine tähendab rohkemat, kui vaid seda, et me ei unusta tema olemasolu. Kui kurjategija anus Jeesust: ”Mõtle minule [”pea mind meeles”, UM], kui sa oma kuningriiki tuled”, soovis ta rohkemat, kui vaid seda, et Jeesus peaks meeles ta nime. Ta tahtis, et Jeesus tegutseks — ärataks ta surnuist üles! (Luuka 23:42; võrdle 1. Moosese 40:14, 23; Iiob 14:13.) Nii on ka Jehoova meeles pidamisega seotud selle tegemine, mis talle heameelt valmistab. Kas võib öelda, et sina pead Jehoovat meeles?
Hoidu kadestamast neid, kes teevad halba
7. Miks otsustavad mõned noored unustada oma Looja? Too näide.
7 Paljud noored otsustavad unustada Jehoova, kuna neile tundub, et olla tunnistaja on liiga piirav. Üks Hispaania vend meenutab, mida ta teismelisena tundis: ”Maailm tõmbas mind, sest tõde tundus raske ja range. See tähendas istumist, uurimist, koosolekutel käimist, lipsu kandmist, kuid need polnud asjad, mida ma oleksin nautinud.” Kas sulle tundub mõnikord, et sa jääd Jumala teenimise tõttu millestki ilma? Võib-olla üllatab sind, et ka üks Piibli kirjutajatest tundis kord just samu tundeid. Ava palun oma Piibel ja loe Laulu 73.
8. Miks Aasaf ’kadestas hooplejaid’?
8 Uurigem sellest laulust mõningaid üksikasju. Salmides 2 ja 3 öeldakse: ”Aga mina — minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud! Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku!” Nagu näitab selle laulu pealkiri, on selle autor Aasaf. Ta oli leviit-muusik ja kuningas Taaveti kaasaegne (1. Ajaraamat 25:1, 2; 2. Ajaraamat 29:30). Kuigi tal oli suurepärane eesõigus teenida Jumala templis, hakkas ta kadestama mehi, kes hooplesid oma seadusetusega. Paistis, et neil läheb kõik hästi; nad näisid elavat rahulikult ja turvaliselt. Nende näiline edu koguni ’ületas nende südame kujutlused’ (salmid 5, 7, UM). Nad võisid rääkida oma saavutustest ”kõrgilt” ehk üleoleva tooniga (salm 8). ”Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa”, kuna nad ei hooli mitte kellestki ei taevas ega maa peal (salm 9).
9. Kuidas võivad mõned kristlikud noored tänapäeval tunda sama, mis Aasaf?
9 Võib-olla saab sedasama öelda ka sinu koolikaaslaste kohta. Sa oled neid ehk kuulnud häbitult hooplemas oma seksuaalsete vägitegude, metsikute pidude ning alkoholi ja narkootikumide ohjeldamatu nautimisega. Kui sa võrdled nende niinimetatud naudinguterohket elu selle kitsa teega, millel pead käima sina kui kristlane, võid sa ehk mõnikord leida end ”kadesta[mas] hooplejaid”. (Matteuse 7:13, 14.) Aasaf läks koguni nii kaugele, et hüüatas: ”Päris asjata ma olen hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi; ma olen olnud löödud kogu päeva” (salmid 13, 14). Jah, ta hakkas kahtlema, kas ikka tasub teenida Jumalat ja elada õiglaselt.
10., 11. a) Mis muutis Aasafi südant? b) Mis mõttes on pahategijad ”libedal” pinnal? Too näide.
10 Õnneks ei jäänud Aasaf sellesse meeleheiteseisundisse kauaks. Ta sai kiiresti aru, et kurjade näiline rahu pole muud kui illusioon — pealegi ajutine! Ta hüüatas: ”Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks! Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega!” (salmid 18, 19). Nii on ka paljud sinu eakaaslased ”libedal” pinnal. Varem või hiljem tabab neid nende jumalakartmatu käitumine, mis võib tuua kaasa soovimatu raseduse, sugulisel teel leviva haiguse, koguni vangistuse või surma! Mis veelgi halvem, nad võõrduvad Jumalast (Jakoobuse 4:4).
11 Üks noor tunnistaja Hispaaniast koges seda tõde omal nahal. Noorena elas ta kaksikelu, käies tihedalt läbi grupi jumalakartmatute noortega. Ei kulunud kaua, kui ta armus neist ühte — narkomaani. Kuigi ta hoidus ise narkootikume kasutamast, ostis ta neid tollele noormehele. ”Aitasin tal koguni nõela sisse torgata,” tunnistab õde. Õnneks võttis see õde mõistuse pähe ja taastas oma tervise vaimses mõttes. Ent kui šokeeritud ta oli, kui sai mõne aja pärast teada, et tema narkomaanist poiss oli surnud AIDS-i. Jah, nagu ütles laulik, on jumalakartmatud inimesed ”libedal” pinnal. Mõned võivad oma lodeva eluviisi tõttu ootamatult surra. Mis puutub ülejäänutesse, siis kui nad oma teguviise ei muuda, tuleb neil lähitulevikus seista silmitsi sellega, ”kui Issand Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega tuleleegis ja maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile” (2. Tessalooniklastele 1:7, 8).
12. Kuidas hakkas üks Jaapani noor nägema, kui rumal on kadestada neid, kes teevad halba?
12 Kui rumal on seega kadestada neid, ”kes ei tunne Jumalat”! Tõesti, kadestada tuleks neid, kes tunnevad Jehoovat ja kellel on lootus elada igavesti. Üks noor vend Jaapanist hakkas seda mõistma. Noorena oli ka tema ”tahtnud rohkem vabadust”. Ta selgitab: ”Ma arvasin, et jään millestki ilma. Siis mõistsin, milline oleks mu elu ilma tõeta. Nägin ennast elamas 70 või 80 aastat ja seejärel suremas. Kuid Jehoova pakub lootust elada igavesti! Selle mõistmine aitas mul hinnata seda, mis mul tegelikult on.” Sellegipoolest pole kaugeltki kerge jääda ustavaks, ümbritsetuna inimestest, kes ei täida Jumala seadusi. Mis on mõned asjad, mida sa võid teha, et neile survetele vastu seista?
Jälgi, kellega sa läbi käid!
13., 14. Miks on tähtis seltskonna suhtes valiv olla?
13 Heitkem taas pilk eduka inimese kirjeldusele, mis leidub Laulus 1:1—3: ”Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust ööd ja päevad! Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!”
14 Pane kõigepealt tähele, et tähtis roll on su kaaslastel. Õpetussõnad 13:20 ütleb: ”Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” See ei tähenda seda, et tuleb olla külm, ebasõbralik või viisakuseta nende noorte vastu, kes ei ole Jehoova tunnistajad. Piibel kutsub meid üles armastama oma ligimesi ja ”pida[ma] rahu kõigi inimestega” (Roomlastele 12:18; Matteuse 22:39). Kuid võib juhtuda, et avastad ennast ’käimast nende nõu järgi’, kes ei täida Piibli norme, kui oled nendega liiga lähedastes suhetes.
Kasu, mida toob Piibli lugemine
15. Kuidas saavad noored kasvatada igatsust Piibli lugemise vastu?
15 Laulik pani tähele ka seda, et edukas inimene tunneb rõõmu Jumala seaduse lugemisest ”poolel häälel päeval ja öösel” (Laul 1:1, 2, UM). On selge, et Piibel ei ole kerge lugemismaterjal ja seal on ”raske aru saada mõnest asjast” (2. Peetruse 3:16). Kuid Piibli lugemine ei pruugi olla vaev. On võimalik hakata ’himustama vaimset täispiima’, mis leidub Jumala Sõnas (1. Peetruse 2:2). Püüa lugeda kas või natukene iga päev. Kui tuleb ette asju, millest sa aru ei saa, uuri nende kohta lisamaterjali. Hiljem mõtle selle üle, mida oled lugenud (Laul 77:12, 13). Kui sul on raskusi keskendumisega, püüa lugeda ”poolel häälel”. Aja jooksul su armastus Piibli lugemise vastu kindlasti kasvab. Üks noor õde Brasiiliast meenutab: ”Jehoova tundus mulle alati kaugena. Kuid nüüdseks olen ma juba mõned kuud tegelnud oma isikliku uurimise ja piiblilugemise parandamisega. Praegu ma tunnen, et mu suhted Jehoovaga on tugevamad. Ta on mulle reaalsemaks saanud.”
16. Kuidas saaksime muuta koguduse koosolekud meile veelgi kasulikumaks?
16 Sinu vaimse kasvu seisukohalt on samuti oluline käia koguduse koosolekutel. Kui sa pöörad tähelepanu sellele, ’kuidas sa kuulad’, võid palju julgustust saada (Luuka 8:18). Kas sulle tundub mõnikord, et koosolekud pole eriti huvitavad? Sel juhul küsi endalt: mida teen mina selleks, et muuta koosolekuid huvitavamaks? Kas ma olen tähelepanelik? Kas ma valmistan ette? Kas ma teen kommentaare? Ütleb ju Piibel meile: ”Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning .. manitsegem [”julgustagem”, EP 97] üksteist” (Heebrealastele 10:24, 25). Selleks tuleb sul koosolekust osa võtta! Osalemiseks tuleb sul muidugi eelnevalt uurida. Üks noor õde tunnistab: ”Koosolekutest on tõesti kergem osa võtta, kui sa nendeks valmistud.”
Jumala teel käimine tagab edu
17. Mis mõttes on hoolas piiblilugeja ”otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde”?
17 Edasi ütleb laulik edukat inimest kirjeldades, et see on ”otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde”. Veeojad võisid viidata niisutuskanalitele, mida kasutati viljapuuaedade kastmiseks (Jesaja 44:4). Kui lugeda Piiblit iga päev, on see nagu katkematu ühendus kosutuse ja värskenduse allikaga (Jeremija 17:8). Sealt saad sa iga päev jõudu, mida vajad selleks, et taluda katsumusi ja raskusi. Olles õppinud tundma Jehoova mõtteviisi, on sul tarkust, mida vajad arukate otsuste tegemiseks.
18. Mis võib noorele inimesele Jehoova teenistuses edu tagada?
18 Mõnikord võib Jehoova teenimine tunduda raske. Kuid ära mitte kunagi arva, et sellega on liiga raske hakkama saada (5. Moosese 30:11). Piibel tõotab, et aja jooksul ’läheb korda kõik, mis sa teed’, kui sinu peamine siht on valmistada heameelt Jehoovale ja rõõmustada tema südant! (Õpetussõnad 27:11) Ja pea meeles, et sa pole üksi. Sind toetavad Jehoova ja Jeesus Kristus (Matteuse 28:20; Heebrealastele 13:5). Nad teavad neid raskusi, millega sul tuleb kokku puutuda, ja nad ei jäta sind mitte kunagi maha (Laul 55:23). Sinu seljataga on ka ”kogu vennaskond” ja su vanemad, kui nad on jumalakartlikud (1. Peetruse 2:17, UM). Sellise toetusega, millele lisandub sinu enda otsusekindlus ja pingutused, võid sa olla elus edukas mitte üksnes nüüd, vaid ka igavesti!
Kordamisküsimused
◻ Mis on tõeline edukus?
◻ Miks on vaja, et Jehoova meie samme juhiks?
◻ Kuidas saavad noored oma ’päevi arvestada’?
◻ Miks on rumal kadestada neid, kes teevad halba?
◻ Kuidas võib igapäevane Piibli lugemine ja regulaarne koosolekutel käimine aidata noortel elus edukad olla?
[Pilt lk 20]
Kuna paljudel noortel puudub terve jumalakartus, käituvad nad hävitavalt
[Pilt lk 22]
Sageli unustavad noored, et nende tegudel on ka tagajärjed
[Pilt lk 23]
Arenda armastust Piibli lugemise vastu
[Pilt lk 23]
Koosolekud hakkavad sulle rohkem rõõmu pakkuma, kui sa neist osa võtad