”Igale asjale on määratud aeg”
”Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all.” (KOGUJA 3:1)
1. Mis valmistab ebatäiuslikele inimestele raskusi ja milleni on see mõnel juhul viinud?
SAGELI ütlevad inimesed: ”Oleksin pidanud seda varem tegema.” Või ehk lausuvad tagantjärele: ”Oleksin pidanud sellega ootama.” Seesugused reageeringud näitavad, kui raske on ebatäiuslikel inimestel otsustada, millal on mõningate asjade tegemiseks õige aeg. Selle puuduse tõttu on purunenud suhteid. See on põhjustanud pettumust ja ärritumist. Ja mis kõige halvem, selle tõttu on nõrgenenud mõne inimese usk Jehoovasse ja tema organisatsiooni.
2., 3. a) Miks on tark tunnustada Jehoova määratud aegu? b) Milline tasakaalukas suhtumine peaks meil olema Piibli ettekuulutuste täitumisse?
2 Kuna Jehooval on sellist tarkust ja arusaamist, mis inimestel puudub, suudab tema näha ette kõigi tegevuste lõpptulemust, kui ta seda soovib. Tema teab ’algusest alates lõppu’ (Jesaja 46:10). Seega oskab ta eksimatult valida kõige sobivama aja selle tegemiseks, mida ta iganes soovib teha. Niisiis, selle asemel et usaldada omaenda ekslikku ajataju, oleks meist arukas tunnustada määratud aegu, mis Jehoova on paika pannud!
3 Näiteks ootavad küpsed kristlased lojaalselt Jehoova määratud aega mõningate Piibli prohvetiennustuste täitumiseks. Nad on tema teenistuses toimekad, hoides kogu aeg selgelt meeles põhimõtet, mis on kirjas Nutulaulud 3:26: ”Hea on vaikselt oodata Jehoova päästet!” (Võrdle Habakuk 3:16, EP 97.) Samal ajal on nad veendunud, et isegi kui kohtuotsuse täidesaatmine, millest Jehoova on teada andnud, peaks ’viibima, tuleb ta kindlasti ega kõhkle [”jää hiljaks”, UM]’ (Habakuk 2:3).
4. Kuidas peaksid Aamose 3:7 ja Matteuse 24:45 aitama meil kannatlikult Jehoovat oodata?
4 Teisest küljest aga, kui me ei mõista täielikult mõningaid piiblitekste või Vahitorni ühingu väljaannetes esitatud selgitusi, kas on meil siis põhjust muutuda kannatamatuks? Tark teguviis on oodata Jehoova määratud aega asjade selgitamiseks. ”Tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” (Aamos 3:7.) Milline imeline tõotus! Kuid meil tuleb mõista, et Jehoova ilmutab oma nõu ajal, mida tema peab mõistlikuks. Sel eesmärgil on Jumal volitanud ”ustava ja mõistliku sulase” oma rahvale vaimset ”rooga andma õigel ajal” (Matteuse 24:45, meie kursiiv). Seepärast pole meil vähimatki põhjust muutuda liigselt murelikuks või koguni ärrituda selle pärast, et mõningaid asju ei selgitata täielikult. Me võime olla hoopis kindlad, et kui me loodame kannatlikult Jehoovale, annab ta ustava sulase kaudu ”õigel ajal” seda, mida vaja.
5. Mis kasu on Koguja 3:1—8 uurimisest?
5 Tark kuningas Saalomon rääkis 28 asjast, mille kõige jaoks on ”määratud aeg” (Koguja 3:1—8). Kui mõistame Saalomoni sõnade tähendust ja mõtet, aitab see meil kindlaks teha, millal on teatud tegevusteks Jumala meelest õige ja vale aeg (Heebrealastele 5:14). See omakorda aitab meil kujundada oma elu sellele vastavalt.
”Aeg nutta ja aeg naerda”
6., 7. a) Mis paneb tänapäeval hoolivaid inimesi ’nutma’? b) Kuidas püüab maailm vähendada oma olukorra tõsidust?
6 Kuigi on ”aeg nutta ja aeg naerda”, kes ei eelistaks siiski esimesele viimast? (Koguja 3:4.) Kurb küll, kuid me elame maailmas, mis annab meile eelkõige põhjust nutta. Meedias valitsevad masendavad uudised. Me kohkume õudusest, kuuldes, kuidas noored tulistavad koolis kaasõpilasi, vanemad ahistavad oma lapsi, terroristid tapavad või sandistavad süütuid ohvreid ja niinimetatud loodusõnnetused hävitavad inimeste elu ja vara. Teleriekraanil pakutakse meie tähelepanu köitmiseks aina pilte nälgivatest, aukuvajunud silmadega lastest ja koduta põgenikest. Varem tundmatud terminid, nagu etniline puhastus, AIDS, bakterisõda ja El Niño, tekitavad nüüd igaüks omal viisil ärevust meie meeles ja südames.
7 Kahtlemata on tänapäeva maailm täis traagikat ja südamevalu. Sellegipoolest, otsekui püüdes vähendada olukorra tõsidust, serveerib meelelahutustööstus järjepidevalt tühist, maitsetut, sageli ebamoraalset ja vägivaldset ajaviidet, mis on kavandatud meie eksitamiseks, et hakkaksime ignoreerima teiste kannatusi. Kuid hoolimatus vaimus rumalat naljatamist ja kergemeelset naeru, mida selline meelelahutus esile kutsub, ei tohiks ajada segamini ehtsa rõõmuga. Rõõm, mis on Jumala vaimu vili, on midagi sellist, mida Saatana maailm lihtsalt ei suuda pakkuda (Galaatlastele 5:22, 23; Efeslastele 5:3, 4).
8. Kas kristlased peaksid tänapäeval pidama olulisemaks nuttu või naeru? Selgita.
8 Kuna me mõistame maailma kahetsusväärset olukorda, siis saame aru, et praegu pole sugugi õige aeg naerule suurt tähtsust omistada. Praegu pole aeg elada vaid lõõgastuse ja meelelahutuse nimel või lasta ”mõnusal ajaviitel” asuda ettepoole vaimsete asjade taotlemisest. (Võrdle Koguja 7:2—4.) Need, ”kes seda maailma tarvitavad”, peaksid elama, ”nagu ei tarvitakski [nad] seda”, ütles apostel Paulus. Miks? ”Sest selle maailma nägu kaob” (1. Korintlastele 7:31). Tõelised kristlased elavad iga päev täiesti teadlikena sellest, kui tõsistel aegadel me elame (Filiplastele 4:8).
Vaatamata nutule tõeliselt õnnelikud!
9. Milline kahetsusväärne olukord oli kujunenud enne veeuputust ja milline tähendus on sellel meile tänapäeval?
9 Inimestel, kes elasid ülemaailmse veeuputuse ajal, puudus tõsine ellusuhtumine. Nad elasid oma igapäevast elu ega märganud nutta selle pärast, et ”inimese kurjus maa peal oli suur”, vaid vaatasid ükskõikselt pealt, kuidas ”vägivald täitis maad” (1. Moosese 6:5, 11). Jeesus viitas sellele kahetsusväärsele olukorrale ja ennustas, et samasugune hoiak on ka meie päevil elavatel inimestel. Ta hoiatas: ”Nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine” (Matteuse 24:38, 39).
10. Kuidas näitasid Haggai päevil elanud iisraellased, et neil puudus hindamine Jehoova määratud aja vastu?
10 Umbes 1850 aastat pärast veeuputust, Haggai päevil, ilmutasid paljud iisraellased samasugust tõsise huvi puudust vaimsete asjade vastu. Olles hõivatud isiklike huvide taotlemisega, ei jäänud neil mahti märgata, et tegelikult oli aeg panna esikohale Jehoova huvid. Me võime lugeda: ””See rahvas ütleb: aeg ei ole veel tulnud Jehoova koja ülesehitamiseks!” Ja prohvet Haggai kaudu tuli Jehoova sõna; ta ütles: ”Ons teil endil aeg istuda oma vooderdatud kodades, kui see koda on varemeis? Ja nüüd ütleb vägede Jehoova nõnda: pange tähele oma teguviisi!”” (Haggai 1:1—5).
11. Milliseid küsimusi oleks meil kohane endale esitada?
11 Kuna oleme Jehoova tunnistajad tänapäeval ning meil on Jehoova ees kohustusi ja eesõigusi nagu neil iisraellastel Haggai ajal, teeksime ka meie hästi, kui paneksime tähele oma teguviisi, tehes seda täiesti tõsiselt. Kas me ’nutame’ maailma olukordade pärast ja selle teotuse pärast, mida need toovad Jumala nimele? Kas teeb meile südamevalu, kui inimesed eitavad Jumala olemasolu või eiravad jultunult tema õiglasi põhimõtteid? Kas me reageerime samuti nagu märgi saanud isikud nägemuses, mille Hesekiel sai 2500 aastat tagasi? Nende kohta võime lugeda: ”Jehoova ütles [kirjutustarvetega mehele]: ”Mine läbi linna, läbi Jeruusalemma, ja tee märk nende meeste laubale, kes ohkavad ja ägavad kõigi jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse!”” (Hesekiel 9:4).
12. Milline tähendus on tekstil Hesekiel 9:5, 6 inimestele tänapäeval?
12 Selle jutustuse tähendus meie jaoks tänapäeval saab selgeks siis, kui loeme, millised juhtnöörid anti kuuele purustusrelvadega mehele: ”Minge tema järel läbi linna ja lööge! Teie silm ärgu kurvastugu ja ärge andke armu! Tapke sootuks vanad, noored mehed ja neitsid, lapsed ja naised, aga ärge puudutage ühtki, kellel on märk küljes! Ja alustage mu pühamust!” (Hesekiel 9:2—6). Meie ellujäämine kiirestilähenevas suures viletsuses sõltub sellest, kas me mõistame, et praegu on aeg eelkõige nutta.
13., 14. a) Milliseid inimesi nimetas Jeesus õnnelikuks? b) Selgita, miks sa arvad, et see kirjeldus sobib hästi Jehoova tunnistajate kohta.
13 Muidugi ei välista fakt, et Jehoova teenijad ”nutavad” maailma asjade kurva olukorra pärast, seda, et nad võivad ka õnnelikud olla. Vastupidi! Tegelikult on nad kõige õnnelikum inimgrupp maa peal. Jeesus näitas, millest sõltub õnn, kui ta ütles: ”Õndsad [ehk õnnelikud] on vaimust vaesed, .. kurvad, .. tasased, .. need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, .. armulised, .. puhtad südamelt, .. rahunõudjad, .. need, keda taga kiusatakse õiguse pärast” (Matteuse 5:3—10). Leidub rikkalikult tõendeid, mis näitavad, et see kirjeldus sobib Jehoova tunnistajate kui grupi kohta paremini kui ühegi teise usuorganisatsiooni kohta.
14 Eriti just alates õige jumalateenistuse taastamisest aastal 1919 on Jehoova õnnelikul rahval põhjust ”naerda”. Vaimses mõttes sai neile osaks samasugune rõõmustav kogemus nagu neile, kes tulid tagasi Babülonist 6. sajandil e.m.a.: ”Kui Jehoova tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad! Siis oli meie suu täis naermist ja meie keel täis hõiskamist .. Jehoova on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad!” (Laul 126:1—3). Sellegipoolest peavad Jehoova tunnistajad isegi keset seda vaimset naeru arukalt meeles praeguste aegade tõsidust. Kui uus maailm on kord juba reaalsuseks saanud ja maakera elanikud on ’saavutanud tõelise elu’, siis saabub aeg, mil naer asendab nutu kogu igavikuks (1. Timoteosele 6:19; Ilmutuse 21:3, 4).
”Aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda”
15. Miks on kristlased sõprade valimisel ettevaatlikud?
15 Kristlased valivad, keda nad sõpruse sõlmimise mõttes ’kaelustavad’. Nad peavad meeles Pauluse hoiatust: ”Ärge eksige! ”Halb seltskond rikub head kombed!”” (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Ja tark kuningas Saalomon märkis: ”Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20).
16., 17. Kuidas suhtuvad Jehoova tunnistajad sõprusse, kohtamaskäimisse ja abielusse ning miks?
16 Jehoova teenijad valivad sõpradeks isikuid, kes armastavad Jehoovat ja tema õiglust samamoodi nagu nemadki. Kuigi nad hindavad ja naudivad oma sõprade seltskonda, on nad arukad ning hoiduvad kõikelubavast ja liigsallivast suhtumisest kohtamaskäimisse, mis valitseb praegusel ajal mõnel maal. Selle asemel et tegelda sellega kui süütu naljaga, suhtuvad nad sellesse kui tõsisesse sammu abielu suunas, mille peaks astuma alles see, kes on selleks füüsiliselt, psüühiliselt ja vaimselt valmis — aga ka Pühakirja järgi vaba —, et luua kestev liit (1. Korintlastele 7:36).
17 Mõnele võib tunduda, et taoline seisukoht kohtamaskäimise ja abielu suhtes on vanamoeline. Kuid Jehoova tunnistajad ei lase eakaaslaste survel mõjutada oma sõpradevalikut ega oma otsuseid kohtamaskäimise ja abielu kohta. Nad teavad, et ’tarkus mõistetakse õigeks ta tegudest’ (Matteuse 11:19). Jehoova teab alati, mis on parim, seega võtavad nad tõsiselt tema nõuannet abielluda vaid ”Issandas” (1. Korintlastele 7:39; 2. Korintlastele 6:14). Nad hoiduvad tormamast abiellu eksliku arvamusega, et lahutus või lahuselamine on arvestatavad valikuvõimalused, juhul kui suhe peaks lagunema. Nad võtavad aega, et leida sobiv kaaslane, mõistes, et kui abielutõotus kord antud on, hakkab kehtima Jehoova seadus: ”Nõnda ei ole nad siis enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!” (Matteuse 19:6; Markuse 10:9).
18. Mis võib olla õnneliku abielu lähtepunkt?
18 Kuna abiellumine on enda sidumine kogu elu kestva tõotuse kaudu, väärib see hoolikat planeerimist. Mehe puhul on loogiline, et ta küsib endalt: ”Kas see naine on tõesti minu jaoks see õige?” Kuid sama tähtis oleks tal küsida: ”Kas mina olen tõesti tema jaoks see õige? Kas ma olen küps kristlane, kes suudab hoolitseda tema vaimsete vajaduste eest?” Mõlemad tulevased abikaasad on Jehoova ees kohustatud olema vaimselt tugevad ja võimelised looma kindla abieluliidu, mis väärib jumalikku heakskiitu. Tuhanded kristlikud abielupaarid võivad kinnitada, et pannes rõhku andmisele, mitte saamisele, on täisajaline teenistus suurepärane lähtepunkt õnnelikule abielule.
19. Miks jäävad mõned kristlased vallaliseks?
19 Mõned kristlased ’hoiduvad kaelustamisest’ selles mõttes, et otsustavad jääda vallaliseks hea sõnumi pärast (Koguja 3:5). Teised lükkavad abiellumise edasi seniks, kuni tunnevad, et nad on vaimselt küpsed sobiva partneri tähelepanu äratama. Kuid pidagem meeles ka neid vallalisi kristlasi, kes igatsevad lähedust ja eeliseid, mida pakub abielu, kuid kes ei leia endale kaaslast. Võime olla kindlad, et Jehoova rõõmustab, kui nad keelduvad abiellumiseks võimalust otsides tegemast kompromissi jumalike põhimõtete suhtes. Ka see on hea, kui me hindame nende lojaalsust ja pakume neile kohast toetust, mida nad väärivad.
20. Miks isegi abikaasad aeg-ajalt ’hoiduvad kaelustamisest’?
20 Kas peaksid isegi abielupaarid aeg-ajalt ’hoiduma kaelustamisest’? Mingis mõttes ilmselt küll, sest Paulus märkis: ”Seda ütlen, vennad, et aeg on lühike; sellepärast olgu nii, et needki, kellel on naised, olgu nagu need, kellel neid ei ole” (1. Korintlastele 7:29). Seega peavad abielu rõõmud ja õnnistused mõnikord teokraatlike kohustuste suhtes tagaplaanile jääma. Tasakaalukas suhtumine selles asjas ei nõrgenda abielu, vaid tugevdab seda, kuna see aitab mõlemal abikaasal meeles pidada, et Jehooval peab nende suhetes olema alati keskne stabiliseeriv roll (Koguja 4:12).
21. Miks me ei tohiks abielupaaride üle seoses laste saamisega kohut mõista?
21 Lisaks sellele on mõned abielupaarid hoidunud lapsi saamast, selleks et vabamalt Jumalat teenida. See on nõudnud nendepoolseid ohvreid ja Jehoova tasub neile vastavalt. Muuseas, kuigi Piibel ergutab hea sõnumi pärast vallaliseks jääma, pole selles ühtegi otsest käsku jääda samal põhjusel lastetuks. (Matteuse 19:10—12; 1. Korintlastele 7:38; võrdle Matteuse 24:19 ja Luuka 23:28—30.) Seega peavad abielupaarid ise otsuse tegema, lähtudes isiklikest oludest ja omaenda südametunnistusest. Olgu see otsus milline tahes, ei tohiks teised abielupaare selle pärast kritiseerida.
22. Mis on meil tähtis kindlaks teha?
22 Jah, ”igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all”. Koguni ”aeg sõjal ja aeg rahul” (Koguja 3:1, 8). Järgmine artikkel selgitab, miks on meil tähtis teha kindlaks, kumma jaoks neist kahest on praegu aeg.
Kas sa oskad selgitada?
◻ Miks on meil oluline teada, et ”igale asjale on määratud aeg”?
◻ Miks on praegu peamiselt ”aeg nutta”?
◻ Miks on kristlased, kuigi nad ’nutavad’, sellegipoolest tõeliselt õnnelikud?
◻ Kuidas näitavad mõned kristlased, et nende arvates on praegu aeg ”kaelustamisest hoiduda”?
[Pildid lk 6, 7]
Kuigi kristlased ’nutavad’ maailma olukordade pärast . . .
. . . on nad tegelikult kõige õnnelikumad inimesed maailmas
[Pilt lk 8]
Täisajaline teenistus on suurepärane alus õnnelikule abielule