Kurat – midagi enamat kui ebausk
„Kõikjal Uues Testamendis võib näha suurt konflikti Jumala ja headuse jõudude ning Saatana juhitud kurjuse jõudude vahel. See pole mitte ühe-kahe kirjutaja seisukoht, vaid nende kõigi ühine arvamus. ... Seega on Uue Testamendi tunnistus selge. Saatan on kuritahtlik reaalne olevus, kes on alati Jumala ja tema rahva vastu vaenulik.” („The New Bible Dictionary”)
MIKS siis paljud neist, kes peavad end kristlaseks ja väidavad end uskuvat Piiblit, heidavad kõrvale mõtte, et Kurat on tõepoolest olemas? Sest tegelikult nad ei tunnusta Piiblit Jumala Sõnana (Jeremija 8:9). Nad ütlevad, et Piibli kirjutajad kajastasid neid ümbritsevate rahvaste filosoofiat ega andnud Jumala tõde täpselt edasi. Näiteks kirjutab katoliku teoloog Hans Küng: „Mütoloogiline ettekujutus Saatanast koos deemonite leegioniga ... imbus babüloonia mütoloogiast varajasesse judaismi ja sealt edasi Uude Testamenti.” („On Being a Christian”.)
Kuid Piibel ei ole lihtsalt inimese sõna. See on Jumala inspireeritud Sõna. Seepärast on meil tark suhtuda tõsiselt sellesse, mida seal Kuradi kohta räägitakse (2. Timoteosele 3:14–17; 2. Peetruse 1:20, 21).
Mida Jeesus arvas?
Jeesus Kristus uskus, et Kurat on reaalne. Jeesust ei kiusanud tema enda sees pesitsev kurjus. Teda ründas reaalne isik, keda ta hiljem nimetas „selle maailma vürstiks” (Johannese 14:30; Matteuse 4:1–11). Ta uskus samuti, et on teisigi vaimolendeid, kes toetavad Saatanat tema kurjades plaanides. Ta ravis terveks kurjast vaimust vaevatud inimesi (Matteuse 12:22–28). Isegi ateistlik väljaanne „A Rationalist Encyclopædia” pöörab sellele tähelepanu, öeldes: „Teolooge on alati pannud komistama see, miks evangeeliumide Jeesus tunnustas usku kurjadesse vaimudesse.” Kui Jeesus rääkis Kuradist ja deemonitest, ei korranud ta lihtsalt ebausupärimusi, mis olid babüloonia mütoloogiast üle võetud. Ta teadis, et need on tõesti olemas.
Me saame Kuradi kohta palju teada, kui mõtleme Jeesuse sõnadele, mis ta ütles tolleaegsetele usujuhtidele: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!” (Johannese 8:44).
Nende sõnade kohaselt on Kurat, kelle nimi tähendab ’laimajat’, „valetaja ja vale isa”. Ta oli esimene olend, kes valetas Jumala peale. See toimus kaua aega tagasi Eedeni aias. Jehoova oli öelnud, et meie esivanemad peavad „surma surema”, kui nad söövad hea ja kurja tundmise puust. Mao kaudu ütles Saatan, et need sõnad pole õiged (1. Moosese 2:17; 3:4). Teda nimetatakse õigusega „vanaks maoks, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks” (Ilmutuse 12:9).
Kurat valetas hea ja kurja tundmise puu kohta. Ta väitis, et sellest puust söömise keeld on õigustamatu, et see on võimu kuritarvitamine. Aadam ja Eeva oleksid tema sõnul võinud ’saada Jumala sarnaseks’, otsustades ise, mis on hea ja mis kuri. Saatan andis mõista, et vaba tahtega isikuina peaks neil olema täielik õigus kõike ise otsustada (1. Moosese 3:1–5). See rünnak Jumala valitsemisõiguse vastu tõstatas tähtsaid vaidlusküsimusi. Jehoova on andnud nende küsimuste lahendamiseks aega. See tähendab, et Saatanal lubati mõnda aega edasi elada. Nüüd hakkab tema piiratud aeg kiiresti lõpukorrale jõudma (Ilmutuse 12:12). Tema aga jätkab inimkonna võõrutamist Jumalast vale ja pettusega, kasutades oma õpetuste levitamiseks inimesi, kes sarnanevad Jeesuse ajal elanud kirjatundjate ja variseridega (Matteuse 23:13, 15).
Jeesus ütles veel, et Kurat on „inimese tapja olnud algusest peale” ja et ta ei „ole jäänud püsima tõesse”. See ei tähenda, et Jehoova oleks Kuradi loonud „inimese tapjaks”. Teda ei loodud mingiks koletiseks, kes valitseb tule- ja piinapaiga üle, kuhu lähevad kõik Jumala vastased. Piibel ei õpeta isegi seda, et taoline paik üldse olemas oleks. Seal näidatakse, et surnud on inimkonna ühises hauas, mitte mingis tulises paigas või Saatana elukohas (Apostlite teod 2:25–27; Ilmutuse 20:13, 14).
Alguses oli Kurat „tões”. Kunagi kuulus ta Jumala täiusliku vaimse pojana Jehoova taevasesse perre, kuid ta ei „jäänud püsima tõesse”. Ta eelistas käia oma teed ja järgida omaenda valelikke põhimõtteid. „Algus”, millele Jeesus viitas, polnud siis, kui see Jumala ingelpoeg loodi, vaid siis, kui ta hakkas tahtlikult mässama Jehoova vastu ning valetas Aadamale ja Eevale. Kurat on nende inimeste sarnane, kes mässasid Jehoova vastu Moosese ajal. Nende kohta võib lugeda: „Nad on ise käitunud hukutavalt; nad ei ole tema lapsed, see on nende oma viga” (5. Moosese 32:5, UM). Sama võib öelda Saatana kohta. Ta sai „inimese tapjaks”, kui ta hakkas mässama ja sai vastutavaks Aadama ja Eeva ning tegelikult kogu inimpere surma eest (Roomlastele 5:12).
Sõnakuulmatud inglid
Saatana mässuga ühines teisigi ingleid (Luuka 11:14, 15). Noa päevil need inglid „jätsid maha oma eluaseme” ja võtsid endile inimkehad, et nautida seksuaalsuhteid „inimeste tütardega” (Juuda 6; 1. Moosese 6:1–4; 1. Peetruse 3:19, 20). Taolise suuna oli võtnud „kolmas osa taevatähti” ehk vaimolendite vähemik (Ilmutuse 12:4).
Sümboliterohke Ilmutusraamat kujutab Kuradit „suure tulipunase lohena” (Ilmutuse 12:3). Miks? Mitte sellepärast, et ta olekski veidra ja inetu kehaga. Tegelikult me ei tea, milline keha vaimolendeil on, kuid arvatavasti ei erine Saatan väljanägemise poolest teistest inglitaolistest vaimolendeist. „Suure tulipunase lohega” kirjeldatakse aga sobivalt Saatana ablast, jubedat, võimsat ja hävitavat loomust.
Saatanale ja deemoneile on nüüd kehtestatud ranged piirangud. Nad ei või enam materialiseeruda, mida nad ilmselt kunagi varem said teha. Peagi pärast Kristuse juhitava Jumala Kuningriigi rajamist 1914. aastal heideti nad taevast alla maa lähedusse (Ilmutuse 12:7–9).
Kurat on hirmuäratav vastane
Sellegipoolest on Kurat hirmuäratav vastane. Ta „käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata” (1. Peetruse 5:8). Ta ei ole mingi ebamäärane kurjuse alge, mis pesitseb meie ebatäiuslikus olemuses. On tõsi, et meil tuleb iga päev võidelda omaenda patuste kalduvustega (Roomlastele 7:18–20). Kuid tõeline võitlus käib „valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega” (Efeslastele 6:12).
Kui suur on Kuradi mõjuvõim? „Kõik maailm on tigeda võimuses,” ütleb apostel Johannes (1. Johannese 5:19). Muidugi ei taha me nüüd hakata mõtlema üksnes Kuradi peale või lasta end halvata ebausklikust hirmust tema ees. Teeme aga targasti, kui paneme valvsalt tähele tema pingutusi, mida ta teeb selleks, et teha meid tõe suhtes pimedaks ja murda meie laitmatust Jumala ees (Iiob 2:3–5; 2. Korintlastele 4:3, 4).
Kurat ei kasuta alati jõhkraid meetodeid nende ründamiseks, kes tahavad täita Jumala tahet. Aeg-ajalt näitab ta ennast „valguseinglina”. Apostel Paulus hoiatas kristlasi selle ohu eest, kirjutades: „Kardan, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kavalusega, vahest teiegi mõtted rikutakse ja need loobuvad siirast meelest ja kasinusest Kristuse suhtes” (2. Korintlastele 11:3, 14).
Seepärast tuleb meil olla kained ja valvata ning seista tema vastu kindlad usus (1. Peetruse 5:8, 9; 2. Korintlastele 2:11). Ära mängi end Saatana kätte sellega, et tegeled okultismiga seotud asjadega (5. Moosese 18:10–12). Ole tubli Jumala Sõna uurija ja pea meeles, et Jeesus Kristus viitas korduvalt Jumala Sõnale, kui Kurat teda ahvatles (Matteuse 4:4, 7, 10). Palu Jumalalt tema vaimu. Selle viljad aitavad sul vältida liha tegusid, mida Saatan väga tõhusalt õhutab tegema (Galaatlastele 5:16–24). Samuti palveta siiralt Jehoova poole siis, kui tunned, et Kurat ja ta deemonid sulle mingil moel survet avaldavad (Filiplastele 4:6, 7).
Meil ei tarvitse olla Kuradi hirmuvalitsuse all. Jehoova tõotab, et ta pakub tõelist kaitset kõige selle eest, mida Saatan teha suudab (Laul 91:1–4; Õpetussõnad 18:10; Jakoobuse 4:7, 8). „Saage vägevaks Issandas ja ta tugevuse jõus,” ütleb apostel Paulus. Siis sa suudad „seista kuradi kavalate rünnakute vastu” (Efeslastele 6:10, 11).
[Pilt lk 5]
Jeesus teadis, et Kurat on reaalne isik
[Pilt lk 6]
„Kõik maailm on tigeda võimuses”
[Allikaviide]
NASA foto
[Pildid lk 7]
Seisa Kuradile vastu sellega, et uurid korrapäraselt Jumala Sõna ja palvetad