Kuidas vältida vaimset südameinfarkti?

Maailmaklassi sportlane, kes oli oma ala meister ja pealtnäha suurepärases füüsilises vormis, kukkus trenni tehes järsku kokku ja suri. See sportlane oli Sergei Grinkov, kahekordne olümpiakulla omanik iluuisutamises, kelle karjäär katkes just tippu jõudes – kui mees oli alles 28-aastane. See oli suur tragöödia. Mis selle põhjustas? Südameinfarkt. Räägiti, et tema surm oli täiesti ootamatu, sest tal polnud ilmnenud mingit varasemat märki sellest, et ta süda oleks olnud haige. Arstid leidsid aga, et tal oli tekkinud südame laienemus ja et ta pärgarterid olid peaaegu sulgunud.

KUIGI võib tunduda, et südameinfarkt tabab paljusid ette hoiatamata, ütlevad meditsiinispetsialistid, et tegelikult juhtub seda harva. Tihtipeale ei pööra inimesed tähelepanu sellistele hoiatussignaalidele ja infarkti soodustavatele teguritele nagu õhupuudus, ülekaal ja valud rinnus. Tagajärjeks on see, et paljud jäävad kogu eluks invaliidiks, kui nad just infarkti ajal ei sure.

Tänapäeval on meedikud üksmeelsel seisukohal, et südameinfarktist hoidumiseks peab inimene pöörama pidevalt tähelepanu oma toiduvalikule ja elustiilile ning käima korrapäraselt arsti juures kontrollis.a Need meetmed ja siiras valmisolek teha vajalikke muudatusi aitavad suures osas vältida infarkti traagilisi tagajärgi.

Meie südamel on aga veel üks külg, mis nõuab isegi suuremat tähelepanu. „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida,” hoiatab Piibel, „sest sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23). See kirjakoht viitab muidugi põhiliselt meie piltlikule südamele. Meie füüsilise südame hoidmiseks läheb vaja valvsust, kuid veelgi tähtsam on olla tähelepanelik, kui tahame kaitsta oma piltlikku südant haiguste eest, mis võivad meid viia vaimsesse surma.

Piltliku südameinfarkti analüüs

Üks kindlamaid viise, kuidas vaimses mõttes südameinfarkti vältida, on nagu füüsilise südamehaigusegi puhul õppida tundma selle põhjusi ja siis võtta nende suhtes midagi ette. Vaadelgem mõningaid tähtsamaid tegureid, mis põhjustavad vaevusi nii füüsilisele kui piltlikule südamele.

Toiduvalik. Üldiselt ollakse seda meelt, et rämpstoit, kuigi see maitseb hästi, pole tervisele eriti või üldsegi mitte kasulik. Niisamuti on vaimne rämpstoit hõlpsasti kättesaadav ja meeli ahvatlev, kuid kahjulik inimese vaimsele tervisele. Meedias propageeritakse kavalalt ohtrasti materjali, mida iseloomustab lubamatu seks, narkootikumid, vägivald ja okultism. Kui toita oma meeli sellise toiduga, mõjub see piltlikule südamele hukutavalt. Jumala Sõna hoiatab: „Kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:16, 17).

Tervislik toit, nagu puuviljad ja värske köögivili, pole rämpstoidu sõltlasele eriti isuäratav. Niisamuti ei pruugi tervislik ja tahke vaimne roog olla suupärane sellele, kes on harjunud toitma oma mõistust ja südant üksnes ilmaliku toiduga. Mõnda aega võib teda elus hoida Jumala Sõna „piim” (Heebrealastele 5:13). Kuid pikapeale ei arene temas vaimset küpsust, mis on vajalik selleks, et täita elementaarseid vaimseid kohustusi kristlikus koguduses ja teenistuses (Matteuse 24:14; 28:19; Heebrealastele 10:24, 25). Mõni on lasknud selles olukorras oma vaimsel jõul kahaneda niivõrd, et ta on muutunud mittetegevaks kuulutajaks.

Teiseks ohuks on see, et välisilme võib olla petlik. Kristlike kohustuste vormiline täitmine võib varjata piltliku südame kasvavat nõrkust, mille taga on salajane tegelemine materialistliku filosoofiaga või ebamoraalse, vägivaldse ja okultistliku meelelahutusega. Võib tunduda, et selline vale vaimne toitumine ei avalda inimese vaimsusele erilist mõju, kuid tegelikult võib see halvata tema piltliku südame, nii nagu vilets toiduvalik võib lubjastada arterid ja kahjustada sõnasõnalist südant. Jeesus hoiatas, et me ei laseks ebapuhtaid soove oma südamesse. Ta ütles: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:28). Tõesti, vilets vaimne toitumine võib viia vaimse südameinfarktini. Kuid on veel teisigi asju, millele mõelda.

Aktiivsus. Teada-tuntud tõde on see, et väheliikuv elulaad võib soodustada füüsilise südame infarkti teket. Niisamuti võivad ka vähesel vaimsel aktiivsusel olla rängad tagajärjed. Näiteks võib inimene osaleda mingil määral kristlikus teenistuses, kuid hoida ennast nii-öelda mugavuse piirides, pingutades vähe või siis üldsegi mitte selleks, et saada „töötegijaks, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti” (2. Timoteosele 2:15). Või keegi võib küll käia mõningatel koosolekutel, kuid ta ei valmistu nendeks eriti ega osale neis. Tal ei pruugi olla vaimseid eesmärke või isu ega entusiasmi vaimsete asjade suhtes. Vaimse aktiivsuse puudumine võib lõpuks nõrgestada või isegi suretada selle usu, mis tal kunagi võis olla (Jakoobuse 2:26). Apostel Paulus märkas seda ohtu, kui ta kirjutas heebrea kristlastele, kellest mõned olid ilmselt omaks võtnud sellise väheaktiivse vaimse elustiili. Pane tähele tema hoiatust selle kohta, millist paadutavat mõju võib see nende vaimsusele avaldada. „Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast, vaid manitsege üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna”, et ükski teie seast ei paaduks patu pettusest” (Heebrealastele 3:12, 13).

Stress. Liigne stress on veel üks peamisi füüsilise südame infarkti põhjustajaid. Samuti võivad stress või „argielu mured” väga kergesti osutuda saatuslikuks ka piltlikule südamele ja viia oma ohvri koguni nii kaugele, et see lõpetab täielikult Jumala teenimise. Selles suhtes on Jeesuse hoiatus väga ajakohane: „Hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael” (Luuka 21:34, 35, EP 97). Stress võib meie piltlikule südamele halvasti mõjuda ka siis, kui me võitleme pikemat aega mingi salajase patuga. Kuningas Taavet õppis oma kogemustest, milline piin kaasneb sellise kahjuliku stressiga. Ta ütles: „Ei ole rahu mu kontides mu patu pärast! Sest kõik mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud raskemaks kui ma suudan kanda!” (Laul 38:4, 5).

Liigne enesekindlus. Paljud südameinfarkti ohvrid olid vahetult enne infarkti oma tervislikus seisundis väga kindlad. Nad jätsid arstlikul läbivaatusel sageli käimata või pidasid seda naljatades täiesti ebavajalikuks. Niisamuti võib keegi tunda, et kuna ta on juba mõnda aega kristlane olnud, ei saa temaga tõenäoliselt midagi juhtuda. Nad võivad unarusse jätta enda vaimse läbivaatuse või enese läbiuurimise, kuni õnnetus ongi käes. On eluliselt tähtis meeles pidada apostel Pauluse antud head nõuannet liigse enesekindluse kohta: „Kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!” Teeme targasti, kui tunnustame oma ebatäiuslikku olemust ja kontrollime aeg-ajalt oma vaimsust (1. Korintlastele 10:12; Õpetussõnad 28:14, SP).

Ära eira hoiatusmärke

Pühakiri peab piltliku südame seisundit esmatähtsaks väga mõjuval põhjusel. Kirjakohas Jeremija 17:9, 10 öeldakse: „Süda on kavalam kõigist ja ravimatu – kes seda mõistab? Mina, Jehoova, uurin südant, katsun neerud läbi, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda!” Lisaks meie südame uurimisele teeb Jehoova aga ka armastavaid korraldusi selleks, et aidata meil ennast läbi uurida.

„Ustava ja mõistliku sulase” kaudu antakse meile õigeaegseid meeldetuletusi (Matteuse 24:45). Näiteks üks peamisi viise, kuidas meie piltlik süda võib meid petta, on see, et ta paneb meid eneses hellitama ilmalikke fantaasiaid, milleks on ebareaalsed kujutelmad, unelmad ja tühised uitmõtted. Need võivad osutuda meile väga kahjulikuks, eriti kui nad tekitavad ebapuhtaid mõtteid. Seepärast peame need täielikult hülgama. Kui me vihkame Jeesuse sarnaselt ülekohut, siis me hoiame oma südant ega lase sel hakata hellitama ilmalikke fantaasiaid (Heebrealastele 1:8, 9).

Meid võivad aidata ka armastavad kristlikud kogudusevanemad. Ent samas kui teiste hoolitsus on kindlasti väga väärtuslik, lasub vastutus oma piltliku südame eest hoolitseda igaühel meist isiklikult. Meie igaühe enda ülesanne on ’katsuda kõike läbi’ ja ’katsuda iseendid läbi, kas me oleme usus’ (1. Tessalooniklastele 5:21; 2. Korintlastele 13:5).

Hoia oma südant

Piibli põhimõte „mis inimene külvab, seda ta ka lõikab” kehtib samuti meie piltliku südame tervisliku seisundi puhul (Galaatlastele 6:7). See, mis paistab kui äkiline vaimne katastroof, osutub sageli pikaajalise tegevuse tagajärjeks, mis on tekkinud paljude salajaste järeleandmiste tõttu sellistele vaimselt kahjulikele tegudele nagu pornograafia vaatamine, liigne muretsemine materiaalsete asjade pärast või kuulsuse või võimu taotlemine.

Seepärast on südame kaitsmiseks tähtis tähele panna oma vaimset toiduvalikut. Toida oma mõistust ja südant Jumala Sõnaga. Hoidu vaimsest rämpstoidust, mis on nii kergesti kättesaadav ja ahvatlev lihale, kuid mis üksnes tuimastab meie piltlikku südant. Laulukirjutaja hoiatas, kasutades tabavat ja meditsiiniliselt täpset võrdlust: „Nende süda on tuim nagu rasv” (Laul 119:70).

Kui tegu on pikaajaliste salajaste eksimustega, siis tee kõvasti pingutusi nende väljajuurimiseks, et need ei ummistaks su piltlikke artereid. Kui maailm hakkab tunduma ahvatlev ja paistab pakkuvat suuri rõõme ja naudinguid, mõtle apostel Pauluse targa nõuande peale. Ta kirjutas: „Seda ütlen, vennad, et aeg on lühike; sellepärast olgu nii, et ... kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob” (1. Korintlastele 7:29–31). Ja kui materiaalne rikkus hakkab sind kütkestama, võta kuulda Iiobi sõnu: „Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: „Ma usaldan sind!”? siis oleks seegi olnud kohtuväärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal!” (Iiob 31:24, 28; Laul 62:11; 1. Timoteosele 6:9, 10).

Viidates sellele, kui tõsine asi on Piibli nõuandeid harjumuspäraselt eirata, hoiatab Piibel: „Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole!” (Õpetussõnad 29:1). Kui me aga hoolitseme oma piltliku südame eest hästi, siis võime tunda rõõmu ja meelerahu, mis tuleneb sellest, et meie elu on lihtne ja rahulik. Sellist eluviisi on tõelistele kristlastele alati soovitatud. Apostel Paulust inspireeriti kirjutama: „Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui ta on ühendatud rahulolemisega. Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul” (1. Timoteosele 6:6–8).

Kui me hoiame end Jumalale pühendunud eluteel pidevalt aktiivsena, tagab see meile terve ja tugeva piltliku südame. Oma vaimsel toiduvalikul silma peal hoides ei lase me selle maailma hävitavatel toimimis- ja mõtteviisidel meie vaimsust kuidagi kahjustada. Ja mis kõige tähtsam, kui võtame vastu korraldused, mida Jehoova teeb oma organisatsiooni kaudu, saame oma piltlikku südant korrapäraselt läbi uurida. Kui me seda hoolsalt teeme, aitab see meil vältida vaimse südameinfarkti kurbi tagajärgi.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 10]

VALE VAIMNE TOITUMINE VÕIB HALVATA PILTLIKU SÜDAME, NII NAGU VILETS TOIDUVALIK VÕIB LUBJASTADA ARTERID JA KAHJUSTADA SÕNASÕNALIST SÜDANT

[Väljavõte lk 10]

VÄHESEL VAIMSEL AKTIIVSUSEL VÕIVAD OLLA RÄNGAD TAGAJÄRJED

[Väljavõte lk 11]

„ARGIELU MURED” VÕIVAD PILTLIKULE SÜDAMELE VÄGA KERGESTI SAATUSLIKUKS OSUTUDA

[Pilt lk 11]

Vaimse tervise hooletussejätmine võib tuua palju valu

[Pildid lk 13]

Heade vaimsete harjumuste arendamine kaitseb meie piltlikku südant

[Pildi allikaviide lk 9]

AP Photo/David Longstreath