Kas sul on hea meel „Jehoova käsuõpetusest”?
„Õnnis on inimene, ... kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest.” (LAUL 1:1, 2)
1. Miks me oleme Jehoova teenijatena õnnelikud?
JEHOOVA toetab ja õnnistab oma lojaalseid teenijaid. On tõsi, et meil tuleb seista silmitsi paljude katsumustega, kuid me kogeme ka tõelist õnne. Selles pole midagi üllatavat, sest me teenime „õnnelikku Jumalat”, kelle püha vaim tekitab meie südames rõõmu (1. Timoteosele 1:11, UM; Galaatlastele 5:22). Rõõm on tõelise õnne seisund, mis tuleneb millegi hea ootamisest või selle kättesaamisest. Meie taevane Isa annab meile kindlasti palju head (Jakoobuse 1:17). Pole siis ime, et oleme õnnelikud!
2. Milliseid laule me hakkame käsitlema?
2 Laulude raamat tõstab õnnelikkust eriliselt esile. Näiteks rõhutatakse seda omadust Lauludes 1 ja 2. Jeesus Kristuse esimesed järelkäijad pidasid teise laulu komponeerijaks Iisraeli kuningat Taavetit (Apostlite teod 4:25, 26). Esimese laulu koostaja nimi pole meile teada, kuid ta alustab seda Jumala inspireeritud laulu sõnadega: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi” (Laul 1:1). Käesolevas ja järgmises artiklis vaatamegi, kuidas Laulud 1 ja 2 annavad meile põhjust rõõmustamiseks.
Õnne saladus
3. Mis on kirjakoha Laul 1:1 järgi mõned jumalakartliku inimese õnne põhjused?
3 Laulust 1 näeme, miks on jumalakartlik inimene õnnelik. Laulukirjutaja nimetas mõned õnne põhjused, lauldes: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas” (Laul 1:1).
4. Kuidas olid Sakarias ja Eliisabet oma eluga meile eeskujuks?
4 Kui tahame olla tõeliselt õnnelikud, tuleb meil elada kooskõlas Jehoova õiglaste nõuetega. Sakarias ja Eliisabet, kel oli rõõm ja au saada Ristija Johannese vanemateks, „olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult” (Luuka 1:5, 6). Meiegi võime olla õnnelikud, kui nõnda toimime ja keeldume kindlalt ’käimast õelate nõu järgi’ ehk laskmast end juhtida jumalakartmatute inimeste nõuannetel.
5. Mis aitab meil hoiduda „patuste teest”?
5 Kui me hoidume jumalakartmatute inimeste mõtteviisist, siis me ei „seisa patuste tee peal”. See tähendab, et me ei lähe kohtadesse, kus nemad tihti käivad – kohtadesse, kus on ebamoraalne meelelahutus või mis on halva mainega. Mida aga ette võtta, kui meil on kiusatus teha samasuguseid pühakirjavastaseid tegusid, mida teevad patustajad? Siis palugem Jumalalt abi, et ta aitaks tegutseda kooskõlas apostel Pauluse sõnadega: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega?” (2. Korintlastele 6:14). Kui toetume Jumalale ja oleme „puhtad südamelt”, siis aitab see meil hoiduda patustajate suhtumisest ja elustiilist, hoida oma ajendid ja soovid puhtad ning omada „silmakirjatsematut usku” (Matteuse 5:8; 1. Timoteosele 1:5).
6. Miks me peaksime pilkajate suhtes valvsad olema?
6 Kui tahame Jehoovale heameelt valmistada, ei tohi me ’istuda pilkajate killas’. Mõned lihtsalt naeruvääristavad Jumala seadustest kinnipidamist, ent nüüdseil „viimseil päevil” on just endised kristlased, ärataganejad, oma pilgetega tihtipeale väga põlastavad. Apostel Peetrus hoiatas kaasusklikke: „Armsad ... Seda teadke kõigepealt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi ning ütlevad: „Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!”” (2. Peetruse 3:1–4). Kui me mitte kunagi ’ei istu pilkajate killas’, siis saame hoiduda hävingust, mis neid kindlasti tabab (Õpetussõnad 1:22–27).
7. Miks me peaksime Laulu 1:1 sõnad südamesse võtma?
7 Kui me Laulu 1 avasõnu omale südamesse ei võta, võime kaotada vaimsuse, mille oleme Pühakirja uurides saavutanud. Tegelikult võib meie olukord minna isegi hullemaks, kui see kunagi oli. Jumalakartmatute inimeste nõu järgi toimides hakkab meie vaimsus tasapisi kaduma. Seejärel hakkame nendega võib-olla korrapäraselt seltsima. Lõpuks võivad meistki saada ustavusetud ja ärataganenud pilkajad. On selge, et selliste inimestega sõbrustamine võib tekitada meis jumalakartmatut vaimu ja rikkuda meie suhted Jehoova Jumalaga (1. Korintlastele 15:33, P 1997; Jakoobuse 4:4). Ärgem laskem kunagi endaga nii juhtuda!
8. Mis aitab meil vaimsetele asjadele keskenduda?
8 Palve aitab meil keskenduda vaimsetele asjadele ja hoiduda jumalakartmatute inimeste seltskonnast. „Ärge muretsege ühtigi,” kirjutas Paulus, „vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” Apostel innustas mõtlema asjadele, mis on ’tõesed, väärivad tõsist tähelepanu, õiged, kõlbeliselt puhtad, armastusväärsed, millest räägitakse head ning mis on vooruslikud ja kiiduväärt’ (UM). (Filiplastele 4:6–8.) Tegutsegem siis kooskõlas Pauluse nõuandega ja ärgem laskugem kunagi jumalakartmatute inimeste tasemele.
9. Kuidas me püüame igasuguseid inimesi aidata, ehkki me hoidume nende halbadest tegudest?
9 Me hoidume jumalakartmatute inimeste halbadest tegudest, kuid kuulutame taktitundeliselt kõigile, nagu ka apostel Paulus rääkis Rooma maavalitseja Feeliksile „õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust” (Apostlite teod 24:24, 25; Koloslastele 4:6). Me kuulutame head sõnumit Kuningriigist igasugustele inimestele ja kohtleme neid kõiki lahkelt. Me oleme kindlad, et need, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”, saavad usklikeks ja neil on hea meel Jumala käsuõpetusest (Apostlite teod 13:48, UM).
Tal on hea meel Jehoova käsuõpetusest
10. Mis aitab iseseisva uurimise käigus loetut meelde jätta ja südamesse talletada?
10 Laulukirjutaja kirjeldab õnnelikku meest edasi: „Kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib ta käsuõpetust [„loeb tema seadust poolel häälel”, UM] ööd ja päevad!” (Laul 1:2). Meil kui Jumala teenijatel on „hea meel Jehoova käsuõpetusest”. Kui võimalik, siis iseseisva uurimise ja mõtisklemise ajal võiksime lugeda „poolel häälel”, sõnu endamisi välja öeldes. Sel viisil Pühakirja lugemine aitab loetut meelde jätta ja südamesse talletada.
11. Miks me peaksime lugema Piiblit „ööd ja päevad”?
11 „Ustav ja mõistlik sulane” õhutab meid, et loeksime Piiblit iga päev (Matteuse 24:45). Kuna meil on südames soov saada paremini aru Jehoova sõnumist inimkonnale, siis oleks hea lugeda Piiblit „ööd ja päevad” – tõepoolest, isegi öösel, kui me mingil põhjusel ei saa magada. Peetrus innustas meid: „Himustage otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks” (1. Peetruse 2:1, 2). Kas sulle meeldib iga päev Piiblit lugeda ning mõnikord öösiti Jumala Sõna ja tema eesmärkide üle mõtiskleda? Laulukirjutajale see meeldis. (Laul 63:7.)
12. Mida me teeme, kui meil on hea meel Jehoova käsuõpetusest?
12 Meie igavene õnn sõltub sellest, kas me tunneme heameelt Jumala käsuõpetusest. See on laitmatu ja õiglane ning selle pidamine toob suure palga (Laul 19:8–12). Jünger Jakoobus kirjutas: „Kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises” (Jakoobuse 1:25). Kui meil on Jehoova käsuõpetusest tõepoolest hea meel, siis ei lase me päevagi mööda, ilma et oleksime vaimsete asjadega tegelenud. Me tahame uurida „Jumala sügavusi” ja hoida Kuningriigiga seotud asjad oma elus esikohal (1. Korintlastele 2:10–13; Matteuse 6:33).
Ta on otsekui puu
13.–15. Mis mõttes me võime olla otsekui puu, mis on istutatud veerohke oja äärde?
13 Laulukirjutaja kirjeldab edasi siirast inimest: „Ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!” (Laul 1:3). Jehoova teenijatena me kogeme samasuguseid raskusi, mida kõik teisedki ebatäiuslikud inimesed (Iiob 14:1). Lisaks võime kannatada tagakiusamise pärast ja muude usust tingitud katsumuste tõttu (Matteuse 5:10–12). Ent Jumala abiga me suudame neid katsumusi taluda, nagu ka terve puu jääb suhteliselt tugevate tuulte käes püsima.
14 Rohke veega oja lähedusse istutatud puule ei tee liiga kuum ilm ning põuaperioodi ajal see ei kuiva ära. Kui meie oleme jumalakartlikud inimesed, siis saame jõudu lakkamatust allikast – Jehoova Jumalalt. Paulus otsis abi Jumalalt ja võis seetõttu öelda: „Ma suudan kõik temas [Jehoovas], kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:13). Kui Jehoova püha vaim meid juhib ja vaimselt kinnitab, siis me ei närtsi ega muutu viljatuks ehk vaimselt passiivseks. Me oleme Jumala teenistuses viljakad ja ilmutame tema vaimu vilja. (Jeremija 17:7, 8; Galaatlastele 5:22, 23.)
15 Kasutades heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „otsekui”, loob laulukirjutaja kõnekujundi, mida nimetatakse võrdluseks. Ta võrdleb kaht erinevat asja, millel on üks ühine omadus. Inimesed ja puud on erinevad, kuid veerohke oja ääres kasvav lopsakas puu tuletas laulukirjutajale ilmselt meelde nende inimeste vaimset küllust, kel on „hea meel Jehoova käsuõpetusest”. Kui meie tunneme Jumala käsuõpetuse üle heameelt, siis võib meiegi eluiga olla nagu puu eluiga. Me võime elada lausa igavesti (Johannese 17:3).
16. Miks ja kuidas ’kõik, mis me teeme, läheb korda’?
16 Kui püüame õigesti elada, aitab Jehoova meil elusurve ja katsumustega hakkama saada. Me oleme Jumala teenistuses rõõmsad ja viljakad (Matteuse 13:23; Luuka 8:15). ’Kõik, mis me teeme, läheb korda’, sest meie peamine eesmärk on täita Jehoova tahet. Kuna tema eesmärgid täituvad alati ja me tunneme heameelt tema käskudest, siis me õitseme vaimselt. (1. Moosese 39:23; Joosua 1:7, 8; Jesaja 55:11.) See on nii ka siis, kui meid tabavad raskused (Laul 112:1–3; 3. Johannese 2).
Jumalakartmatutel läheb näiliselt hästi
17., 18. a) Millega võrdleb laulukirjutaja õelaid inimesi? b) Kui jumalakartmatutel inimestel lähebki materiaalselt hästi, siis miks pole nende edu püsiv?
17 Õelate ja õiglaste inimeste elu on väga erinev. Õelad võivad mingil ajal küll materiaalses mõttes õitseda, kuid nende vaimne olukord on halb. See selgub laulukirjutaja edasistest sõnadest: „Nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mis tuul laiali ajab! Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses!” (Laul 1:4, 5). Pane tähele, et laulukirjutaja ütleb „nõnda ei ole õelad”. Ta viitab sellele, et nad pole jumalakartlike inimeste sarnased, keda ta just võrdles viljakate ja pikaealiste puudega.
18 Kui jumalakartmatutel inimestel lähebki materiaalselt hästi, ei ole nende edu püsiv (Laul 37:16; 73:3, 12). Nad on rumala rikka mehe sarnased, kellest Jeesus rääkis siis, kui tal paluti aidata üht pärandit jagada. Jeesus lausus tol korral kohalviibijatele: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Jeesus tõi näiteks ühe rikka mehe, kelle maa kandis nii hästi vilja, et ta plaanis oma vanad aidad maha lõhkuda ja suuremad asemele ehitada, et kõik oma vara ära mahutada. Pärast seda kavatses see mees süüa, juua ja elu nautida. Jumal aga ütles: „Sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?” Jeesus lisas rõhutamiseks: „Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” (Luuka 12:13–21.)
19., 20. a) Kirjelda, kuidas toimus vanasti Iisraelis rehepeks ja tuulamine. b) Miks võrreldakse õelaid inimesi aganatega?
19 Õelad inimesed pole ’rikkad Jumalas’. Seepärast pole neil rohkem kaitset kui aganatel – terade seas oleval peenel kergel prahil. Vanasti, kui Iisraelis oli vili põllult koristatud, viidi see rehepeksuplatsile, milleks oli tavaliselt tasane kõrgem koht. Loomad vedasid mahalaotatud vilja peal regesid, millel olid all teravad kivist või rauast hambad, mis purustasid kõrsi ja lõid sõklad teradest lahti. Seejärel kasutati tuulamiskühvlit, millega visati pekstud sasi vastu tuult üles (Jesaja 30:24). Terad kukkusid tagasi rehepeksuplatsile, ent kõrrepuru ja aganad lendasid eemale (Rutt 3:2). Kui vili oli ka sõelutud, et eemaldada kivikesed ja muu selline praht, oli see valmis hoiustamiseks või jahvatamiseks (Luuka 22:31). Aganad olid aga kadunud.
20 Nii nagu terad kukkusid maha ja koguti kokku, samas kui aganad minema lendasid, nii jäävad ka õiglased alles ja õelad pühitakse ära. Me oleme kindlasti õnnelikud, et pahategijad on varsti igaveseks kadunud. Kui neid enam pole, siis kogevad suuri õnnistusi need inimesed, kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest. Tõepoolest, sõnakuulelikud inimesed saavad Jumalalt lõpuks tasuks igavese elu. (Matteuse 25:34–46; Roomlastele 6:23.)
„Õigete tee” on õnnistatud
21. Miks võib öelda, et Jehoova „tunneb õigete teed”?
21 Esimene laul lõpeb sõnadega: „Jehoova tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka!” (Laul 1:6). Miks võib öelda, et Jumal „tunneb õigete teed”? Kui me püüame elada õigesti, pidades Jumala käske, siis võime olla kindlad, et meie taevane Isa märkab seda ja kiidab meid heaks. Seepärast me võime heita oma mured tema peale ja peaksimegi seda tegema, olles veendunud, et ta tõesti hoolib meist (Hesekiel 34:11; 1. Peetruse 5:6, 7).
22., 23. Mis juhtub õelate inimestega ja mis õiglastega?
22 „Õigete tee” jääb igaveseks püsima, kuid õelad, kes keelduvad end muutmast, kaovad, sest Jehoova on langetanud nende üle ebasoodsa kohtuotsuse. Nende „tee” ehk elu lõpeb koos nendega. Me võime olla kindlad, et täituvad Taaveti sõnad: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust! Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” (Laul 37:10, 11, 29).
23 Me oleme kindlasti väga rõõmsad, kui meile antakse võimalus elada paradiislikul maal, kus pole enam õelaid inimesi. Alandlikud ja õiglased inimesed tunnevad rõõmu tõelisest rahust, sest neil on alati hea meel „Jehoova käsuõpetusest”. Enne seda tuleb aga „Jehoova otsus” täide viia (Laul 2:7a). Järgmine artikkel aitab meil näha, mis otsus see on ning mida tähendab see meile ja kogu inimperele.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks on jumalakartlik inimene õnnelik?
• Millest ilmneb, et meil on hea meel Jehoova käsuõpetusest?
• Kuidas võib inimene olla piisavalt vett saanud puu sarnane?
• Kuidas erineb õiglaste inimeste tee õelate omast?
[Pilt lk 11]
Palve aitab meil hoiduda jumalakartmatute inimeste seltskonnast
[Pilt lk 12]
Miks on õiglane inimene otsekui puu?