Otsi Jehoovat, kes katsub südamed läbi
„Otsige mind, et te jääksite elama!” (AAMOS 5:4)
1., 2. Mida tähendab Piibli ütlus, et Jehoova „näeb, mis südames”?
JEHOOVA JUMAL ütles prohvet Saamuelile: „Inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” (1. Saamueli 16:7). Aga mida see tähendab, et Jehoova „näeb, mis südames”?
2 Piiblis kujutab süda tihti seda, milline on inimene seesmiselt – millised on tema soovid, mõtted, tunded ja kiindumused. Järelikult, kui Piiblis öeldakse, et Jumal näeb südamesse, siis mõeldakse seda, et ta näeb välimusest sügavamale ja koondab tähelepanu sellele, milline on inimene tegelikult.
Jumal uurib Iisraeli
3., 4. Milline oli olukord kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis vastavalt kirjakohale Aamose 6:4–6?
3 Mida nägi südametundja Jumal, kui ta Aamose päevil vaatas ülalt taevast alla kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi peale? Aamose 6:4–6 öeldakse mõningatele inimestele: „[Te] magate elevandiluust voodites ja aelete oma asemeil, sööte talled karjast ja vasikad nuumlaudast, ... valmistate endile mänguriistu, ... joote karikaist viina.”
4 Esmapilgul võib see tunduda üsna meeldiv vaatepilt. Rikkad nautisid oma luksuslikes ja mugavates kodudes parimat toitu ja jooki ning lahutasid meelt kõige peenemate muusikariistadega. Neil olid ka „elevandiluust voodid”. Arheoloogid on leidnud Samaariast – Iisraeli kuningriigi pealinnast – oivalisi elevandiluust nikerdisi (1. Kuningate 10:22). Tõenäoliselt olid paljud neist kinnitatud mööbli külge või seinaplaatidele.
5. Mis ei meeldinud Jumalale Aamose päevil elanud iisraellaste juures?
5 Kas Jehoova Jumal pani pahaks seda, et iisraellased elasid mugavalt, nautisid maitsvat toitu, jõid head veini ja kuulasid ilusat muusikat? Muidugi mitte. Ta ju ise annab inimestele rohkesti kõike sellist, mis valmistab rõõmu (1. Timoteosele 6:17). Jehoovale ei meeldinud hoopis inimeste valed ihad, nende kuri süda, lugupidamatu suhtumine Jumalasse ja armastuse puudumine oma kaasmaalaste vastu.
6. Milline oli Iisraeli vaimne olukord Aamose päevil?
6 Inimesi, kes aelesid oma asemeil, sõid talled karjast, jõid veini ja valmistasid endile mänguriistu, ootas üllatus. Neile öeldi: „Häda teile, kes peate kaugeks kurja päeva.” Nad oleks pidanud tundma suurt kurvastust Iisraeli olukorra pärast, kuid „Joosepi hukkumine” ei teinud neile haiget. (Aamos 6:3–6.) Jumal vaatas kaugemale rahva majanduslikust heaolust ja nägi, et Joosepi ehk Iisraeli vaimne olukord on katastroofiline. Sellest hoolimata jäi rahvas ükskõikseks ja tegeles oma igapäevaste toimetustega. Tänapäeval on paljudel samasugune suhtumine. Nad võivad tunnistada, et praegu on rasked ajad, aga seni, kuni neil endal läheb hästi, ei hooli nad eriti teiste kannatustest ega ilmuta mingit huvi vaimsete asjade vastu.
Iisrael – moraalselt allakäinud rahvas
7. Mis pidi juhtuma Iisraeli rahvaga, kes ei võtnud kuulda Jumala hoiatusi?
7 Aamose raamat maalib pildi moraalselt allakäinud rahvast, kes pealtnäha on heal järjel. Kuna rahvas ei võtnud kuulda hoiatusi ega parandanud oma suhtumist, lubas Jehoova jätta nad nende vaenlaste meelevalda. Varsti pidid tulema assüürlased, kiskuma nad välja nende mõnusatest elevandiluuvooditest ja viima nad vangi. Nende mugav elu pidi lõppema!
8. Kuidas sattus Iisrael vaimselt kehva olukorda?
8 Kuidas sattusid iisraellased sellisesse olukorda? Sündmuste käik algas aastal 997 e.m.a, kui kuningas Saalomoni järel tuli võimule tema poeg Rehabeam ning kümnest suguharust koosnev Iisrael eraldus Juuda ja Benjamini suguharust. Iisraeli kümnest suguharust koosneva kuningriigi esimene kuningas oli Jerobeam I, „Nebati poeg” (1. Kuningate 11:26). Jerobeam veenis oma alluvaid, et neil on liiga raske käia Jeruusalemmas Jehoovat kummardamas. Kas teda aga tõesti huvitas rahva heaolu? Ei, ta mõtles ainult enda huvide kaitsmisele (1. Kuningate 12:26). Jerobeam kartis, et kui iisraellased voorivad edaspidigi Jeruusalemma templisse iga-aastastele Jehoova auks peetavatele pühadele, hakkavad nad taas lojaalselt Juuda kuningriigi poole hoidma. Et seda takistada, püstitas Jerobeam kaks kuldvasikat, ühe Daani ja teise Peetelisse. Nii sai vasikakummardamine Iisraeli kuningriigi riigiusuks. (2. Ajaraamat 11:13–15.)
9., 10. a) Millised religioossed tähtpäevad seadis sisse kuningas Jerobeam I? b) Kuidas suhtus Jumal nendesse tähtpäevadesse, mida peeti Iisraelis kuningas Jerobeam II ajal?
9 Jerobeam üritas anda sellele uuele religioonile väärikat muljet. Ta seadis sisse tähtpäevad, mis mingil määral sarnanesid Jeruusalemmas peetavate pühadega. Tekstis 1. Kuningate 12:32 öeldakse: „Jerobeam seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, mis ta oli teinud.”
10 Jehoova ei kiitnud kunagi heaks selliseid valereligiooniga seotud pühasid. Ta tegi selle täiesti selgeks sadakond aastat hiljem Aamose kaudu Jerobeam II valitsusajal, kellest sai kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi kuningas umbes aastal 844 e.m.a (Aamos 1:1). Vastavalt kirjakohale Aamose 5:21–24 ütles Jumal: „Ma vihkan, ma põlgan teie pühi ja mulle ei meeldi lõhn teie pühalikel koosolekuil! Sest kuigi te toote mulle oma põletus- ja roaohvreid, ei ole mul hea meel ja ma ei vaatagi teie tänuohvri nuumveise peale! Saada ära mu eest oma laulude kära ja ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!”
Sarnasused tänapäevaga
11., 12. Mille poolest sarnanevad ristiusu kiriku kummardamistavad vanaaja Iisraelis toimunuga?
11 On selge, et Jehoova katsus läbi nende südamed, kes osalesid Iisraeli pühadel, ning ta põlgas nende kombetalitusi ja ohvreid. Tänapäeval põlgab ta ristiusu kiriku paganlikke pühi, näiteks jõulusid ja lihavõttepühi. Jehoova teenijate jaoks ei saa olla midagi ühist õiglusel ja ülekohtul ega valgusel ja pimedusel (2. Korintlastele 6:14–16).
12 Ristiusu kiriku ja vasikat kummardavate iisraellaste usutalituste vahel võib märgata muidki sarnasusi. Kuigi mõned väidetavad kristlased peavad Jumala Sõna tõeks, võib ristiusu kiriku kui terviku kohta öelda, et see ei teeni Jumalat siirast armastusest. Kui kirik seda teeks, peaks ta tähtsaks Jehoova kummardamist „vaimus ja tões”, sest Jumalale meeldib just selline kummardamisviis (Johannese 4:24). Pealegi ei lase ristiusu kirik ’õigusel voolata nagu veel ja õiglusel nagu kuivamatul jõel’. Vastupidi, ristiusu kirik lahjendab pidevalt Jumala moraalinorme. Ta sallib hoorust ja muid raskeid patte ning läheb koguni nii kaugele, et õnnistab samasooliste abielusid!
„Armastage head”
13. Miks on meil vaja järgida Aamose 5:15 sõnu?
13 Kõigile, kes igatsevad Jehoovat talle meelepäraselt teenida, ütleb ta: „Vihake kurja ja armastage head” (Aamos 5:15). Armastus ja vihkamine on tugevad emotsioonid, mis lähtuvad piltlikust südamest. Kuna süda on petlik, tuleb meil teha selle kaitsmiseks kõik, mida suudame (Õpetussõnad 4:23; Jeremija 17:9). Kui laseme südamel väärasid himusid hellitada, võime hakata armastama kurja ning vihkama head. Ja kui me hakkame nende himude järgi tegutsema ning harjumuslikult patustama, siis ei too meid Jumala soosingusse tagasi isegi see, kui me innukuse tõttu lausa nahast välja poeksime. Palugem siis Jumala abi, et võiksime vihata kurja ja armastada head.
14., 15. a) Kes tegid Iisraelis head, ent kuidas mõningaid neist koheldi? b) Kuidas me võime tänapäeval innustada neid, kes on täisajalises teenistuses?
14 Kuid mitte kõik iisraellased ei teinud seda, mis oli Jehoova silmis halb. Näiteks Hoosea ja Aamos armastasid head ning teenisid Jumalat ustavalt prohvetitena. Teised andsid vande elada nasiiridena. Selle aja jooksul, kui nad olid nasiirid, hoidusid nad viinamarjasaadustest, eriti veinist (4. Moosese 6:1–4). Kuidas suhtusid teised iisraellased selliste heategijate ennastohverdavasse eluviisi? Šokeeriv vastus sellele küsimusele näitab, kui rikutud oli rahvas moraalselt. Aamose 2:12 ütleb: „Te jootsite nasiiridele viina ja keelasite prohveteid, öeldes: „Ärge ennustage!””
15 Kui need iisraellased nägid nasiiride ja prohvetite ustavat käitumist, oleksid nad pidanud häbenema ja soovima oma teguviise muuta. Nemad aga ei ilmutanud armastust, vaid hoopis üritasid ustavaid mehi heidutada, et need ei austaks Jumalat. Ärgem mitte kunagi õhutagem kaaskristlasi, kes on pioneerid, misjonärid, reisivad ülevaatajad või Peeteli pere liikmed, et nad katkestaksid oma täisajalise teenistuse vaid selleks, et hakata jälle elama niinimetatud normaalset elu. Vastupidi, innustagem neid jätkama seda tähtsat tööd!
16. Miks olid iisraellased Moosese päevil paremas vaimses olukorras kui Aamose päevil?
16 Aamose päevil olid paljud iisraellased materiaalselt jõukal järjel, kuid nad polnud „rikkad Jumalas” (Luuka 12:13–21). Nende esiisad sõid kõrbes 40 aastat ainult mannat. Nad ei saanud pidutseda, süüa nuumhärgi ega mõnuleda elevandiluust voodites. Kuid Mooses ütles neile kohaselt: „Jehoova, su Jumal, on sind õnnistanud kõigis su käte töis ... Need nelikümmend aastat on Jehoova, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud!” (5. Moosese 2:7). Jah, iisraellastel oli kõrbes alati olemas kõik, mida nad tõepoolest vajasid. Mis kõige tähtsam, Jumal armastas, kaitses ja õnnistas neid!
17. Miks juhtis Jehoova iisraellased Tõotatud Maale?
17 Jehoova tuletas Aamose kaasaegsetele meelde, et Ta tõi nende esivanemad Tõotatud Maale ja aitas puhastada seda maad kõigist vaenlastest (Aamos 2:9, 10). Ent miks oli Jumal viinud need iisraellased Egiptusest välja Tõotatud Maale? Kas selleks, et nad võiksid elada mugavas luksuses ja unustada oma Looja? Ei! Jehoova oli teinud seda hoopis selleks, et nad kummardaksid teda vaba ja vaimselt puhta rahvana. Kuid kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi elanikud ei vihanud kurja ega armastanud head. Nad austasid hoopis nikerdatud kujusid, mitte Jehoova Jumalat. Kui häbiväärne!
Jehoova hakkab aru nõudma
18. Miks on Jehoova meid vaimselt vabastanud?
18 Jumal ei kavatsenud eirata iisraellaste häbiväärset käitumist. Ta tegi oma seisukoha selgeks, öeldes: „Seepärast karistan ma teid [„ma nõuan teilt aru”, UM] kõigi teie süütegude pärast” (Aamos 3:2). Need sõnad peaksid panema meid mõtlema sellele, et ka meie oleme vabanenud nüüdisaegse Egiptuse orjusest – praeguse kurja maailma meelevallast. Jehoova ei ole meid vaimselt vabastanud mitte selleks, et saaksime taotleda isekaid eesmärke. Ta on teinud seda hoopis selleks, et võiksime vaba rahvana kogu südamest talle au tuua, teda puhtalt teenida. Igaüks meist peab andma aru selle kohta, kuidas ta kasutab Jumala antud vabadust (Roomlastele 14:12).
19. Mida hakkas enamik iisraellasi armastama vastavalt kirjakohale Aamose 4:4, 5?
19 Kahjuks ei teinud enamik iisraellasi välja Aamose jõulisest sõnumist. Tekstis Aamose 4:4, 5 paljastab prohvet, kuivõrd haige on nende süda vaimses mõttes, öeldes: „Minge Peetelisse ja astuge käsust üle, veel rohkem astuge käsust üle Gilgalis ... sest nõnda te seda armastate, Iisraeli lapsed.” Iisraellased polnud õppinud soovima õigeid asju. Nad polnud kaitsnud oma südant. Seetõttu oli enamik neist hakanud armastama halba ning vihkama head. Need kangekaelsed vasikakummardajad ei muutnud oma meelt. Jehooval tuli hakata neilt aru nõudma ja nad pidid surema oma pattudes!
20. Kuidas saab inimene tegutseda kooskõlas sellega, mida ütleb Aamose 5:4?
20 Kindlasti polnud tolle aja Iisraelis kellelgi kerge Jehoovale ustavaks jääda. On raske ujuda vastu voolu, nagu tänapäeva kristlased – nii noored kui ka vanad – hästi teavad. Kuid armastus Jumala vastu ja soov talle rõõmu valmistada andis mõningatele iisraellastele jõudu kummardada teda õigel viisil. Neile esitas Jehoova südamliku üleskutse, mis on kirjas Aamose 5:4: „Otsige mind, et te jääksite elama!” Tänapäevalgi halastab Jumal nende peale, kes kahetsevad ja teda otsivad, õpivad tundma tema Sõna ning täidavad seejärel tema tahet. Seda teha pole kerge, kuid see viib meid igavesse ellu (Johannese 17:3).
Küllus, hoolimata üldisest vaimsest näljahädast
21. Millises näljas on need, kes ei teeni Jumalat õigesti?
21 Mis ootas ees neid, kes ei toetanud õiget jumalateenistust? Kõige hirmsamat laadi näljahäda – vaimne nälg! „„Vaata, päevad tulevad,” ütleb Issand Jehoova, „millal ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Jehoova sõnade kuulmise järele!”” (Aamos 8:11.) Ristiusu kirik vaevleb just sellise vaimse näljahäda käes. Kuid üha enam ausa südamega inimesi nende hulgast näeb Jumala rahva vaimset küllust ja koguneb Jehoova organisatsiooni juurde. Jehoova sõnad toovad tabavalt välja kontrasti, kuidas ristiusu kiriku olukord erineb sellest, mis valitseb tõeliste kristlaste seas. Ta ütleb: „Vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete!” (Jesaja 65:13).
22. Miks meil on põhjust rõõmustada?
22 Kas meie kui Jehoova teenijad hindame üksikisikutena oma vaimseid õnnistusi? Kui uurime Piiblit ja kristlikke väljaandeid ning käime oma koguduse koosolekutel ja kokkutulekutel, siis tunneme soovi südamerõõmust lausa hõisata! Me rõõmustame, et saame selgelt aru Jumala Sõnast, kaasa arvatud Jumala inspireeritud Aamose prohvetikuulutusest.
23. Millest tunnevad rõõmu need, kes austavad Jumalat?
23 Kõigile inimestele, kes armastavad Jumalat ja tahavad teda austada, leidub Aamose prohvetikuulutuses lootusesõnum. Hoolimata sellest, milline on meie majanduslik olukord või milliseid katsumusi me peame selles rahutus maailmas kogema, võime meie, kes Jumalat armastame, nautida tema õnnistusi ja parimat vaimset toitu (Õpetussõnad 10:22; Matteuse 24:45–47). Kogu au selle eest läheb Jumalale, kes annab meile rikkalikult kõike. Kiitkem siis otsusekindlalt teda südamest kogu igaviku jooksul. Me võime sellest eesõigusest rõõmu tunda, kui otsime Jehoovat, kes katsub südamed läbi.
Kuidas sa vastaksid?
• Milline olukord oli Iisraelis Aamose päevil?
• Kes on tänapäeval samasuguses olukorras nagu kümnest suguharust koosnev Iisraeli kuningriik vanal ajal?
• Milline ettekuulutatud näljahäda on praegu käes, kuid keda see ei puuduta?
[Pildid lk 21]
Paljud iisraellased elasid luksuslikku elu, kuid nad polnud vaimselt rikkad
[Pilt lk 23]
Innusta täisajalisi teenijaid, et nad oma head tööd jätkaksid
[Pildid lk 24, 25]
Jehoova õnnelik rahvas pole vaimses näljas