Jehoova kartus – „see on tarkus”

„LÕPPSÕNA kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!”” (Koguja 12:13.) See järeldus, mille Iisraeli kuningas Saalomon inspiratsiooni all kirja pani, on väga sügavamõtteline. Jumalakartuse väärtust mõistis ka patriarh Iiob, sest ta lausus: „Vaata, Issanda kartus – see on tarkus, ja hoidumine kurjast on mõistus!” (Iiob 28:28).

Piibli järgi on väga oluline, et inimene oleks jumalakartlik. Miks on tark arendada aukartust Jehoova ees? Kuidas tuleb jumalakartus meile kasuks nii üksikisikutena kui ka tõeliste jumalateenijate grupina? Nendele küsimustele leiame vastused Õpetussõnade raamatu 14. peatüki salmidest 26 kuni 35.a

„Tugeva lootuse” allikas

„Jehoova kartuses on tugeva lootus [„tugev lootus”, P 1945] ja varjupaik tema lastele!” ütleb Saalomon (Õpetussõnad 14:26). Jumalakartliku inimese lootuse allikaks pole keegi muu kui lojaalne ja kõigeväeline Jumal Jehoova. Pole ime, et selline inimene vaatab tulevikku kindlustundega! Teda ootab ees pikk ja rahuldustpakkuv elu.

Mis saab aga neist, kes loodavad selle maailma püüdlustele, organisatsioonidele, ideoloogiatele ja rikkusele? Millised nende ootused ka poleks, jääb nende tulevik lühikeseks, sest Piibel ütleb: „Maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17). Kas meil on seega mingit mõtet armastada maailma või seda, mis on maailmas? (1. Johannese 2:15.)

Mida võivad jumalakartlikud lapsevanemad teha, tagamaks seda, et nende lastel oleks „varjupaik”? Laulukirjutaja sõnas: „Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Jehoova kartust!” (Laul 34:12). Kui vanemad õpetavad lastele jumalakartust ja annavad selles neile eeskuju, siis ilmselt kasvavad nende järeltulijatest mehed ja naised, kes usaldavad veendunult Jehoovat (Õpetussõnad 22:6).

Saalomon jätkab: „Jehoova kartus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks!” (Õpetussõnad 14:27). Jehoova kartus on eluallikas seetõttu, et tõeline Jumal on „elava vee allikas” (Jeremija 2:13). Õppides tundma Jehoovat ja Jeesus Kristust, võime saada igavese elu (Johannese 17:3). Kuidas aitab jumalakartus meil „surmapaeltest” hoiduda? Piiblisalmis Õpetussõnad 13:14 on öeldud: „Targa õpetus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks!” Kas ei kaitse see meid enneaegset surma põhjustavate kahjulike harjumuste ja emotsioonide eest, kui kardame Jehoovat, kuuletume tema seadusele ja laseme tema Sõnal oma samme juhtida?

„Kuninga uhkus”

Saalomon oli suurema osa oma valitsusajast jumalakartlik kuningas, kes kuuletus Jehoovale. Tulemuseks oli edu. Mis näitab kuningavõimu headust? Õpetussõnad 14:28 vastab: „Rahva rohkus on kuninga uhkus, aga rahva vähesus on vürsti hukk!” Kuninga edukust saab mõõta tema alamate heaolu hinnates. Kui inimesi, kes soovivad kuninga alluvuses elada, on rohkesti, näitab see kuninga headust. Saalomon valitses „[Punasest] merest [Vahe]mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani” (Laul 72:6–8). Tema valitsusajal oli riigis enneolematu rahu ja jõukus (1. Kuningate 5:4, 5). Saalomon valitses edukalt. Rahva heakskiidu puudumine on aga valitsejale häbiks.

Mida võiks seda silmas pidades öelda Suurema Saalomoni, Messias-Kuninga Jeesus Kristuse hiilguse kohta? Mõtle kõigile tema alamatele, kes tal juba praegu olemas on. Kogu maailmas on üle kuue miljoni jumalakartliku inimese, kes on teinud otsuse elada Kristuse valitsuse all. Neil on usk Jeesusesse ja neid ühendab elava Jumala õige kummardamisviis (Johannese 14:1). Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpuks on Jumal üles äratanud kõik need, kes on tema mälus. Paradiislik maa on siis täis õnnelikke ja õiglasi inimesi, kes on väljendanud tänu oma Kuningale. Kui suurepärane tõend Kristuse valitsuse edukusest! Hoidkem kõvasti kinni oma imelisest kuningriigilootusest.

Vaimne ja füüsiline heaolu

Aukartus Jumala ees võib anda meile südame- ja meelerahu. See on nii sellepärast, et tarkuse paljude tahkude hulgas on ka hea otsustus- ja vahetegemisvõime. Õpetussõnad 14:29 ütleb: „Pikameelsel on palju arusaamist [„vahetegemisvõimet”, UM], aga kannatamatu näitab suurimat rumalust!” Vahetegemisvõime aitab meil mõista, et kontrollimatu viha kahjustab vaimsust. „Vaen, riid, kade meel, vihastumised” võivad takistada meil ’pärida Jumala riiki’ (Galaatlastele 5:19–21). Meile antakse nõu mitte pidada viha isegi siis, kui vihastamiseks on põhjust (Efeslastele 4:26, 27). Ja kannatamatuse tõttu võime öelda või teha midagi rumalat, mida hiljem kahetseme.

Vihaga kaasnevatele tervisehädadele viidates lausub Iisraeli kuningas: „Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes!” (Õpetussõnad 14:30). Viha ja raev võivad põhjustada selliseid vaevusi nagu hingamishäired, kõrge vererõhk ning maksa- ja kõhunäärmehaigused. Arstid tunnistavad ka seda, et viha ja raev raskendavad või koguni põhjustavad haavandeid, nõgestõbe, astmat, nahahaigusi ja seedehäireid. Ent „südamerahu on ihule eluks”. Seega on meil tark taotleda „seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks” (Roomlastele 14:19, P 1997).

Jumalakartus aitab olla erapooletu

„Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat,” sõnab Saalomon, „aga kes halastab vaese peale, austab teda!” (Õpetussõnad 14:31.) Jumalakartlik isik mõistab, et kõigil inimestel on sama Looja – Jehoova Jumal. „Vilets” on seega meie ligimene ja sellega, kuidas me teda kohtleme, toome inimkonna Loojale kas au või teotame teda. Kui soovime Jumalale au tuua, peaksime suhtuma kõigisse inimestesse õiglaselt ja erapooletult. Materiaalselt vähekindlustatud kristlastele tuleb osutada vaimset tähelepanu ilma erapoolikuseta. Me peame jõudma Jumala Kuningriigi hea sõnumiga nii vaeste kui rikasteni.

Veel ühele jumalakartuse kasulikule aspektile tähelepanu juhtides lausub tark kuningas: „Õel kukutatakse tema kurjuse pärast, aga õigel on surmaski varjupaik [„õiglane leiab varjupaiga oma laitmatuses”, UM]” (Õpetussõnad 14:32). Kuidas õel kukutatakse? Mõne piibliõpetlase arvates viitab see sellele, et õel ei suuda õnnetusest kuidagi toibuda. Ent jumalakartlik inimene leiab õnnetuse korral „varjupaiga oma laitmatuses”. Kõhklematult Jehoovale lootes, olles valmis isegi surema, ilmutab ta samasugust otsusekindlust nagu Iiob, kes ütles: „Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest!” (Iiob 27:5).

Laitmatuks jäämine nõuab seda, et oleksime jumalakartlikud ja targad. Kust tarkust leida? „Mõistliku südames hingab tarkus,” vastab Õpetussõnad 14:33, „aga alpide sisemuses pole seda tunda!” Tarkust võib tõepoolest leida mõistliku inimese südamest. Miks aga rumalad ei tunne tarkust? Vastavalt ühele teatmeteosele „püüab rumal näida tark ja ta pahvatab välja oma nii-öelda targad mõtted, kuid lõpuks jääb ta narriks”.

„Ülendab rahvast”

Järgmisena hakkab Iisraeli kuningas üksikisiku jumalakartuse asemel rääkima kogu rahva jumalakartusest, öeldes: „Õiglus ülendab rahvast, aga patt on puuduseks [„häbiasjaks”, P 1938–40] rahvahõimudele!” (Õpetussõnad 14:34). See põhimõte avaldus väga selgesti Iisraeli rahva puhul. Kui nad Jumala korraldusi täitsid, ülendati nad ümberkaudsetest rahvastest kõrgemaks. Pidevad vastuhakud tõid kaasa aga häbi ja lõpuks Jehoova hülgas Iisraeli. See põhimõte kehtib Jumala rahva kohta ka tänapäeval. Kristlik kogudus erineb maailmast, sest hoiab kinni Jumala õiglastest põhimõtetest. Et sellele ülendatud positsioonile ka jääda, tuleb meil üksikisikutena elada puhast elu. Patuteod toovad häbi nii meile endile kui ka kogudusele ja Jumalale.

Saalomon ütleb, mis teeb kuningale rõõmu: „Kuningal on hea meel taibukast sulasest, aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat!” (Õpetussõnad 14:35). Õpetussõnad 16:13 lisab: „Õiglased huuled on kuningale meelepärast ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb!” Meie Juht ja Kuningas Jeesus Kristus on rõõmus, kui me käitume õigesti ja taibukalt ning kasutame oma huuli Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töös. Tõepoolest, olgem hõivatud selle tööga ja tundkem rõõmu õnnistustest, mis tulenevad tõelise Jumala kartmisest.

[Allmärkus]

[Pilt lk 15]

Jumalakartust saab õpetada