„Seepärast ole rõõmus!”

„Pea seitse päeva püha Jehoova ... auks ... Seepärast ole rõõmus!” (5. MOOSESE 16:15)

 1. a) Millised küsimused Saatan tõstatas? b) Mida Jehoova pärast Aadama ja Eeva mässu ennustas?

KUI Saatan õhutas Aadamat ja Eevat mässule oma Looja vastu, tõstatas ta kaks väga olulist küsimust. Kõigepealt vaidlustas ta Jehoova tõemeelsuse ja tema valitsemisviisi õiguspärasuse. Seejärel andis Saatan mõista, et inimesed teenivad Jumalat pelgalt omakasu pärast. Viimast väideti eriti selgesõnaliselt Iiobi päevil (1. Moosese 3:1–6; Iiob 1:9, 10; 2:4, 5). Ent Jehoova tõi olukorda kiire lahenduse. Juba siis, kui Aadam ja Eeva olid veel Eedeni aias, kuulutas Jehoova ette, kuidas ta need küsimused lahendab. Ta ennustas, et tuleb „seeme”, kelle kanda salvatakse, ent kes pärast seda purustab Saatana pea lõplikult (1. Moosese 3:15).

 2. Millist valgust heitis Jehoova kirjakohas 1. Moosese 3:15 toodud prohvetikuulutuse tulevasele täitumisele?

² Aja jooksul heitis Jehoova sellele prohvetikuulutusele üha uut valgust, misläbi ta osutas selle lõpliku täitumise vääramatusele. Näiteks ütles Jumal Aabrahamile, et see seeme tuleb tema järglaste seast (1. Moosese 22:15–18, P 1938–40). Aabrahami pojapoeg Jaakob sai Iisraeli 12 suguharu isaks. Kui neist suguharudest sai aastal 1513 e.m.a rahvas, andis Jehoova neile seadusekoodeksi, milles olid sätestatud ka mitmesugused iga-aastased pühad. Apostel Pauluse sõnul olid need pühad „tulevaste asjade vari” (Koloslastele 2:16, 17; Heebrealastele 10:1). Need olid eelpildiks sellest, kuidas täitub Jehoova eesmärk Seemne kohta. Nende pühade pidamine valmistas Iisraelile suurt rõõmu. Põgus ülevaade neist kinnitab meie usku Jehoova tõotuste usaldusväärsusse.

Ilmub Seeme

 3. Kes oli tõotatud Seeme ja kuidas tema kand purustati?

³ Enam kui 4000 aastat pärast Jehoova algset prohvetikuulutust ilmuski tõotatud Seeme. Selleks oli Jeesus (Galaatlastele 3:16). Jeesus kui täiuslik inimene jäi kuni surmani laitmatuks, tõestades sellega, et Saatana süüdistused olid valed. Lisaks, kuna Jeesus oli patuta, oli tema surm ülimalt väärtuslik ohver. Seeläbi tõi Jeesus Aadama ja Eeva ustavatele järglastele vabastuse patust ja surmast. Jeesuse surm piinapostil oligi tõotatud Seemne kanna purustamine (Heebrealastele 9:11–14).

 4. Mis oli Jeesuse ohvri ettetähenduseks?

⁴ Jeesus suri 14. niisanil aastal 33 m.a.j.a Iisraelis oli 14. niisan rõõmurohke paasapühapäev. Igal aastal korraldasid pered sel päeval söömaaja, kus pakuti noort veatut talle. Sel kombel mälestati rolli, mis oli talleverel olnud Iisraeli esmasündinute päästmisel, kui surmaingel aastal 1513 e.m.a egiptlaste esmasündinud maha lõi (2. Moosese 12:1–14). Paasatall tähendas ette Jeesust, kelle kohta apostel Paulus ütles: „Meie paasatall Kristus on tapetud” (1. Korintlastele 5:7). Nii nagu paasatalle veri, toob Jeesuse äravalatud veri pääste paljudele (Johannese 3:16, 36).

„Uudsevili magamaläinutest”

5., 6. a) Millal Jeesus üles äratati ja kuidas seda sündmust käsuseadusega ette kujutati? b) Kuidas tegi Jeesuse ülesäratamine võimalikuks kirjakoha 1. Moosese 3:15 täitumise?

⁵ Kolmandal päeval äratati Jeesus taas ellu, et ta saaks tuua oma ohvriväärtuse Isa ette (Heebrealastele 9:24). Tema ülesäratamist kujutas ette üks teine püha. 14. niisanile järgnenud päeval algas hapnemata leibade püha. Sellest järgmisel päeval, 16. niisanil, tõid iisraellased oma esimesest lõikusest odralõikusest uudsevihu, et preester seda Jehoova ees kõigutaks (3. Moosese 23:6–14). Kui sobivaks küll osutus see, et just sel päeval aastal 33 nurjas Jehoova Saatana õelad püüded sundida igaveseks vaikima Jehoova „ustav ja tõeline tunnistaja”! 16. niisanil aastal 33 äratas Jehoova Jeesuse surnuist, et ta võiks elada surematu vaimolendina (Ilmutuse 3:14; 1. Peetruse 3:18).

⁶ Jeesus äratati üles surnuist „uudseviljana magamaläinutest” (1. Korintlastele 15:20, P 1997). Erinevalt neist, keda varem oli üles äratatud, ei tulnud Jeesusel enam surra. Ta läks hoopis üles taevasse Jehoova paremale käele, kus ta ootas, kuni ta seati Jehoova taevase kuningriigi Kuningaks (Laul 110:1; Apostlite teod 2:32, 33; Heebrealastele 10:12, 13). Nüüd, mil Jeesus on seatud Kuningaks, on tema võimuses purustada kohutava vaenlase Saatana pea lõplikult ja hävitada tema seeme (Ilmutuse 11:15, 18; 20:1–3, 10).

Aabrahami seemne teised liikmed

 7. Mis oli nädalatepüha?

⁷ Jeesus oli see Eedenis tõotatud Seeme, kelle vahendusel Jehoova ’tühistab Kuradi teod’ (1. Johannese 3:8). Ent Aabrahamiga kõneldes viitas Jehoova sellele, et see seeme ei piirdu vaid ühe inimesega. See pidi saama paljuks „nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres” (1. Moosese 22:17). Seemne teiste liikmete esiletulekut kujutas ette üks teine rõõmurohke püha. 50 päeva pärast 16. niisanit pidas Iisrael nädalatepüha. Selle kohta ütles käsuseadus: „Kuni seitsmendale hingamispäevale järgneva päevani lugege viiskümmend päeva – siis tooge Jehoovale uus roaohver. Paigust, kus te elate, tooge kaks kõigutusohvri leiba; need olgu hapnenult küpsetatud kahest kannust peenest jahust uudseanniks Jehoovale”b (3. Moosese 23:16, 17, 20).

 8. Milline väljapaistev sündmus leidis aset 33. aasta nelipühil?

⁸ Kui Jeesus oli maa peal, tunti nädalatepüha nelipühadena (kreeka keeles pentekoste ’viiekümnes’). 33. aasta nelipühapäeval valas suurem Ülempreester – ülesäratatud Jeesus Kristus – välja püha vaimu Jeruusalemma kogunenud 120 jüngrist koosnevale väiksele grupile. Seeläbi said neist jüngritest Jumala võitud lapsed ja Jeesus Kristuse vennad (Roomlastele 8:15–17). Neist moodustus uus rahvas, „Jumala Iisrael” (Galaatlastele 6:16). Sellest väiksearvulisest grupist pidi lõpuks saama 144 000-liikmeline rahvas (Ilmutuse 7:1–4).

9., 10. Kuidas olid nelipühad võitud kristlaste koguduse eelpildiks?

⁹ Võitud kristlaste kogudust kujutasid ette kaks haputaignast valmistatud leiba, mida nelipühil Jehoova ees kõigutati. See, et leivad olid valmistatud haputaignast, osutas sellele, et võitud kristlastes on ikka veel päritud patust tingitud haputaignat. Sellegipoolest võivad nad Jeesuse lunastusohvri alusel Jehoova ligi pääseda (Roomlastele 5:1, 2). Miks oli leibasid kaks? See võib osutada faktile, et Jumala võitud poegi koguti lõpuks kahe rühma hulgast: esmalt sünnipäraste juutide seast ja hiljem paganate seast (Galaatlastele 3:26–29; Efeslastele 2:13–18).

¹⁰ Need nelipühil ohverdatud kaks leiba valmistati nisulõikuse uudseviljast. Sellele vastavalt nimetatakse vaimuga võitud kristlasi „uudseviljaks tema loodute seas” (Jakoobuse 1:18, P 1997). Nemad on esimesed, kellele Jeesuse valatud vere alusel patud andeks antakse, tänu millele on neil võimalik saada surematu elu taevas, kus nad koos Jeesusega tema Kuningriigis valitsevad (1. Korintlastele 15:53; Filiplastele 3:20, 21; Ilmutuse 20:6). Peagi saabub päev, mil nad sellelt positsioonilt ’karjatavad [rahvaid] raudkepiga’ ja näevad, kuidas Saatan ’nende jalge alla tallatakse’ (Ilmutuse 2:26, 27; Roomlastele 16:20). Apostel Johannes ütleb: „Need on, kes Talle järgivad, kuhu ta iganes läheb; need on inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele” (Ilmutuse 14:4).

Vabastust rõhutav päev

11., 12. a) Mis toimus lepituspäeval? b) Mil moel tulid lepituspäeva härjavärsi ja sikkude ohvrid Iisraelile kasuks?

¹¹ Eetanimikuu (hiljem tunti nimetuse tišri all)c kümnendal päeval pidas Iisrael püha, mis kujutas ette Jeesuse lunastusohvrist tulenevat kasu. Sel päeval tuli kogu rahvas kokku pidama lepituspäeva, et nende eest toodaks pattude lepitamiseks ohvreid (3. Moosese 16:29, 30).

¹² Lepituspäeval tappis ülempreester härjavärsi ning piserdas selle verd kõige pühamas paigas seitse korda seaduselaeka kaane esiküljele, milline toiming kujutas piltlikult vere Jehoova ette toomist. See ohver toodi ülempreestri ja tema „pere” ehk alampreestrite ja leviitide pattude eest. Seejärel võttis ülempreester kaks sikku. Üks tapeti kui rahva patuohver. Ka selle verd piserdati kõige pühamas paigas seaduselaeka kaane esiküljele. Pärast seda pani ülempreester oma käed teise siku pea peale ning tunnistas üles Iisraeli laste süüteod. Seejärel laskis ta viia siku kõrbesse, et see sümboolselt kannaks rahva patud enesega minema (3. Moosese 16:3–16, 21, 22).

13. Kuidas kujutasid lepituspäeva toimingud ette Jeesuse rolli?

¹³ Nagu need toimingud ette kujutasid, kasutab suur Ülempreester Jeesus oma eluvere väärtust selleks, et patud saaksid andestatud. Esmalt saab tema vere väärtusest kasu 144 000-st võitud kristlasest koosnev „vaimulik koda”, nii et neid kuulutatakse õigeteks ning neil on puhas seisund Jehoova ees (1. Peetruse 2:5; 1. Korintlastele 6:11). Seda kujutas ette härjavärsi ohverdamine. Seeläbi on avanenud neile tee taevase pärandi kättesaamiseks. Teiseks, nagu sellele osutab siku ohverdamine, saavad Jeesuse verest kasu miljonid teised Kristusesse uskuvad inimesed. Nemad saavad igavese elu siin maa peal – pärandi, mille Aadam ja Eeva kaotasid (Laul 37:10, 11). Oma äravalatud vere alusel kannab Jeesus inimkonna patud minema, nõnda nagu sikk kandis Iisraeli patud sümboolsel kombel kõrbesse minema (Jesaja 53:4, 5).

Rõõmutsemine Jehoova ees

14., 15. Mis toimus lehtmajade pühade ajal ja mida see iisraellastele meelde tuletas?

¹⁴ Pärast lepituspäeva pidasid iisraellased lehtmajade püha, juudi kalendriaasta rõõmurohkeimat püha (3. Moosese 23:34–43). Püha kestis 15.–21. eetanimini ning lõppes sama kuu 22. päeval püha kokkutulekuga. Sellega tähistati saagikoristuse lõppemist ning see oli aeg, mil tänati Jumalat tema rikkaliku helduse eest. Sel põhjusel käskiski Jehoova pühapidajaid: „Jehoova, su Jumal, tahab sind õnnistada kõigis su saakides ja kõigis su käte töis. Seepärast ole rõõmus!” (5. Moosese 16:15). Kui õnnelik aeg see küll võis olla!

¹⁵ Selle püha ajal elasid iisraellased seitse päeva lehtmajades. See tuletas neile meelde aega, mil nad elasid kõrbes ajutistes varjualustes. Püha pakkus neile ülisoodsat võimalust mõtelda Jehoova isalikule hoolitsusele (5. Moosese 8:15, 16). Ja kuna kõik, nii rikkad kui vaesed, asusid ühesugustes lehtonnides, tuletas see püha iisraellastele meelde, et tegelikult on nad kõik võrdsed (Nehemja 8:14–16).

16. Mille ettetähendus oli lehtmajade püha?

¹⁶ Lehtmajade püha oli lõikuspüha, viljakoristamise rõõmurohke pühitsemine, ning tähendas ette nende rõõmuküllast kokkukogumist, kes usuvad Jeesus Kristusesse. See lõikustöö algas 33. aasta nelipühil, mil võiti Jeesuse 120 jüngrit, et nad võiksid kuuluda „pühasse preesterkonda”. Nii nagu iisraellased elasid mõni päev lehtmajades, teavad võitud, et nad on selles jumalatus maailmas vaid ajutised „majalised”. Nende lootus on elada taevas (1. Peetruse 2:5, 11). Neil viimsetel päevadel, mil kogutakse veel viimased 144 000-st, jõuab see võitud kristlaste kogumistöö lõpule (2. Timoteosele 3:1).

17., 18. a) Mis näitab, et Jeesuse ohvrist saavad lisaks võitud kristlastele ka teised kasu? b) Kes tänapäeval saavad vastupiltlikust lehtmajade pühast kasu ning millal jõuab see rõõmurohke püha haripunkti?

¹⁷ On märkimisväärne, et selle muistse püha ajal ohverdati 70 härjavärssi (4. Moosese 29:12–34). Arv 70 on 7 ja 10 korrutis, millised arvud kujutavad Piiblis taevast ja maist täiust. Siit tulenevalt saavad Jeesuse ohvrist kasu kõigi Noast pärinevate 70 suguvõsa järeltulijad, kes on ustavad (1. Moosese 10:1–29). Kooskõlas sellega on lõikustöö meie ajal laienenud, hõlmates kõigist rahvastest üksikisikuid, kes usuvad Jeesusesse ja loodavad elada paradiislikul maal.

¹⁸ Apostel Johannes sai nüüdisaegse kogumistöö kohta nägemuse. Kõigepealt kuulis ta teadet viimaste 144 000 hulka kuulujate pitseriga märgistamisest. Seejärel nägi ta „suurt hulka rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda”, seismas Jehoova ja Jeesuse ees, „palmioksad käes”. Nemad tulevad uude maailma „suurest viletsusest”. Ka nemad on praegu selles vanas maailmas vaid ajutised majalised ning ootavad kindlas usus aega, mil „Tall ... hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile”. Siis on käes aeg, mil „Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist” (Ilmutuse 7:1–10, 14–17). See vastupiltlik lehtmajade püha jõuab haripunkti pärast Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõppemist, kui neile ja ustavatele ülesäratatutele antakse igavene elu (Ilmutuse 20:5).

19. Kuidas tuleb meile kasuks süüvimine pühade pidamisse Iisraelis?

¹⁹ Ka meie võime olla rõõmsad, mõeldes muistsete juudi pühade tähendusele. On südantsoojendav teada, et Jehoova on heitnud eelkuma sellele, kuidas täitub Eedenis antud prohvetikuulutus, ning on põnev näha selle tegelikku järkjärgulist täideminekut. Meie tänapäeval teame, et Seeme on tulnud ning et teda on kannast salvatud. Nüüd on ta taevane Kuningas. Lisaks on valdav osa 144 000-st juba tõendanud oma ustavust surmani. Mis ootab veel täitumist? Kui kiiresti täitub see prohvetikuulutus lõplikult? Seda arutatakse järgnevas artiklis.

[Allmärkused]

Kas oskad selgitada?

• Mida tähendas ette paasatall?

• Millist kogumistööd kujutasid ette nelipühad?

• Millised lepituspäeva erijooned osutasid sellele, kuidas rakendub Jeesuse lunastusohver?

• Mil moel olid lehtmajade pühad kristlaste kokkukogumise ettetähenduseks?

[Teabegraafika lk 22, 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Paasapüha

14. niisan

Sündmus:

Paasatalle tapmine

Tähendas ette:

Jeesus ohverdatakse

Hapnemata leibade püha (15.–21. niisan)

15. niisan

Sündmus:

Hingamispäev

16. niisan

Sündmus:

Odra ohverdamine

Tähendas ette:

Jeesus äratatakse üles

50 päeva

Nädalatepüha (nelipüha)

6. siivan

Sündmus:

Ohverdatakse kaks leiba

Tähendas ette:

Jeesus tõi Jehoova ette oma võitud vennad

Lepituspäev

10. tišri

Sündmus:

Ohverdatakse härjavärss ja kaks sikku

Tähendas ette:

Jeesus tõi oma vereväärtuse ohvriks kogu inimkonna eest

Lehtmajade püha (lõikuspüha, lehtonnid)

15.–21. tišri

Sündmus:

Iisraellased tundsid rõõmu elamisest lehtmajades ja viljasaagist, ohverdati 70 härjavärssi

Tähendas ette:

Võitute ja suure rahvahulga kogumine

[Pildid lk 21]

Nii nagu paasatalle veri, toob ka Jeesuse valatud veri paljudele pääste

[Pildid lk 22]

16. niisanil ohverdatud odralõikuse uudsevili tähendas ette Jeesuse ülesäratamist

[Pildid lk 23]

Nelipühil ohverdatud kaks leiba kujutasid ette võitud kristlaste kogudust

[Pildid lk 24]

Lehtmajade püha tähendas ette kõigist rahvastest pärit võitute ja suure rahvahulga rõõmurohket kokkukogumist