Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Hesekieli raamatust – II

ON DETSEMBER aastal 609 e.m.a. Babüloonia kuningas on alustanud Jeruusalemma lõplikku piiramist. Seni on Hesekieli sõnum Babülooniasse pagendatuile keskendunud ühele teemale: nende armastatud linna Jeruusalemma langemisele ja hävitamisele. Kuid nüüd muutub Hesekieli prohvetiennustuste teema hävingusõnumiks paganarahvastele, keda rõõmustaks Jumala rahva õnnetus. Kui Jeruusalemm 18 kuu pärast langeb, muutub Hesekieli sõnum taas ning kuulutab õige jumalateenimisviisi suurejoonelist taastamist.

Hesekieli 25:1–48:35 sisaldab prohvetikuulutusi Iisraeli ümberkaudsete rahvaste ning Jumala rahva pääste kohta.a Ülestähenduses on sündmused järjestatud nii kronoloogiliselt kui ka temaatiliselt, välja arvatud Hesekieli 29:17–20. Need neli salmi sobivad sinna teema poolest. Inspireeritud Pühakirja osana kannab Hesekieli raamat sõnumit, mis on „elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).

SELLEST MAAST SAAB „OTSEKUI EEDENI AED”

(Hesekiel 25:1–39:29)

Nähes ette Ammoni, Moabi, Edomi, Vilistimaa, Tüürose ja Siidoni reageeringut Jeruusalemma langemisele, laseb Jehoova Hesekielil nende vastu prohvetlikult kuulutada. Egiptus laastatakse. Vaaraod ja tema rahvast võrreldakse seedriga, mis raiutakse maha „Paabeli kuninga mõõgaga” (Hesekiel 31:2, 3, 12; 32:11, 12).

Umbes kuus kuud pärast Jeruusalemma hävitamist aastal 607 e.m.a tuleb üks põgenik Hesekieli juurde ja teatab: „Linn on vallutatud!” Prohveti suu pole „enam tumm” (Hesekiel 33:21, 22). Ta hakkab kuulutama jumalateenimise taastamist. Jehoova tõstab „neile üheainsa karjase, ... oma sulase Taaveti” (Hesekiel 34:23). Edom hävitatakse, kuid kõrvalasuvast Juudast peab saama „otsekui Eedeni aed” (Hesekiel 36:35). Jehoova tõotab kaitsta oma taastatud rahvast Googi rünnaku eest (Hesekiel 38:2).

Vastused piiblilistele küsimustele:

29:8–12 – Millal oli Egiptus 40 aastat laastatud? Pärast Jeruusalemma hävitamist 607 e.m.a põgenes Juuda jääk prohvet Jeremija hoiatusest hoolimata Egiptusesse (Jeremija 24:1, 8–10; 42:7–22). Kuid babüloonlaste eest ei õnnestunud neil põgeneda, sest Nebukadnetsar tuli Egiptusse ja vallutas selle. Pärast seda vallutust võiski Egiptus olla 40 aastat laastatud. Kuigi ilmalikus ajaloos selle kohta tõendid puuduvad, võime olla kindlad, et see leidis aset, sest Jehoova täidab alati oma prohvetikuulutused (Jesaja 55:11).

29:18 – Kuidas täitus ennustus „kõigil on pead läinud paljaks ja kõigil on õlad hõõrdunud”? Tüürose linna maismaaosa piiramine oli niivõrd pingeline ja intensiivne, et Nebukadnetsari sõjameeste pead läksid kiivrikandmisest paljaks ning nende õlad hõõrdusid ära, kui nad tassisid ehitusmaterjale tornide ja kaitsevallide jaoks (Hesekiel 26:7–12).

Õpetus meile:

29:19, 20. Kuna tüüroslased võtsid oma linna saareosale põgenedes kaasa suurema osa oma varast, sai kuningas Nebukadnetsar Tüürosest väga vähe sõjasaaki. Kuigi Nebukadnetsar oli uhke ja enesekeskne paganlik valitseja, tasus Jehoova talle tema töö eest, andes Egiptuse „ta sõjaväele palgaks”. Kas ei peaks meiegi jäljendama tõelist Jumalat sel viisil, et maksame valitsusele makse teenuste eest, mida nad meile pakuvad? Ilmalike võimude käitumine ja viis, kuidas nad makse kasutavad, ei tühista seda kohustust (Roomlastele 13:4–7).

33:7–9. Nüüdisaegne vahimehe-klass – võitute jääk – ja selle kaaslased ei peaks kunagi hoidma end tagasi, et kuulutada head sõnumit Kuningriigist ja hoiatada rahvaid tulevase „suure viletsuse” eest (Matteuse 24:21).

33:10–20. Meie pääste sõltub sellest, kas pöördume halbadelt teedelt ja kuuletume Jumala põhimõtetele. Tõepoolest, Jehoova teed on õiged.

36:20, 21. Kuna iisraellased, keda tunti „Jehoova rahvana”, ei elanud selle nime vääriliselt, teotasid nad Jumala nime teiste rahvaste seas. Ärgem kunagi saagem Jehoova teenijateks vaid nime poolest!

36:25, 37, 38. Me elame praegu vaimses paradiisis, mis on täis „pühitsetud lambaid”, pühi inimesi. Seepärast peame püüdma hoida karja puhtana.

38:1–23. Kui julgustav on teada, et Jehoova päästab oma rahva Maagoogi maa Googi rünnakust! Goog on nimetus, mis anti „selle maailma vürstile” Kurat-Saatanale pärast seda, kui ta heideti taevast välja. Maagoogi maa viitab maa lähedasele piirkonnale, millega Saatana ja deemonite tegevusväli on piiratud (Johannese 12:31; Ilmutuse 12:7–12).

„PANE TÄHELE KÕIKE, MIDA MA SULLE NÄITAN”

(Hesekiel 40:1–48:35)

Jeruusalemma vallutamisest on möödas 14 aastat (Hesekiel 40:1). Ees on veel 56 pagendusaastat (Jeremija 29:10). Hesekiel on nüüd ligi 50-aastane. Ta viiakse nägemuses Iisraelimaale ja talle öeldakse: „Inimesepoeg, vaata oma silmaga ja kuule oma kõrvaga, ja pane tähele kõike, mida ma sulle näitan” (Hesekiel 40:2–4). Kui põnevil võib küll Hesekiel olla, kui ta saab nägemuse uuest templist!

Sellel suurejoonelisel templil, mida Hesekiel näeb, on 6 väravat, 30 söögikambrit, püha paik, kõige püham paik, puidust altar ja altar põletusohvrite jaoks. Templi „läve alt” voolab välja veeallikas, mis muutub jõeks (Hesekiel 47:1). Hesekiel saab ka nägemuse maa jaotamisest suguharude vahel – iga maa-ala kulgeb idast läände ning Juuda ja Benjamini maade vahel on vürstile kuuluv halduslik maariba. Selles halduspiirkonnas paiknevad „Jehoova pühamu” ja linn, mida kutsutakse nimega Jehoova-Šamma, „Jehoova on seal”. (Hesekiel 48:9, 10, 15; 48:35, UM allmärkus.)

Vastused piiblilistele küsimustele:

40:3–47:12 – Mida kujutab nägemuslik tempel? Seda hiiglaslike mõõtmetega templit, mida Hesekiel nägi, pole tegelikult kunagi ehitatud. See kujutab Jumala vaimset templit – puhta kummardamise templisarnast korraldust meie päevil (Hesekiel 40:2; Miika 4:1; Heebrealastele 8:2; 9:23, 24). Templinägemus täitub „viimseil päevil”, mil preesterkond puhastatakse (2. Timoteosele 3:1; Hesekiel 44:10–16; Malakia 3:1–3). Kuid lõplikult täitub see paradiisis. Nägemuslik tempel tõotas pagenduses juutidele, et puhas kummardamine taastatakse ja et iga juudi perekond saab endale taastatud maal pärisosa.

40:3–43:17 – Mis tähendus on templi mõõtmisel? Templi mõõtmine on selle tähiseks, et Jehoova eesmärk puhta kummardamise kohta täitub kindlasti.

43:2–4, 7, 9 – Mis olid „kuningate laibad”, mis tuli templist kõrvaldada? Laibad viitasid ilmselt ebajumalatele. Jeruusalemma valitsejad ja rahvas olid rüvetanud Jumala templi ebajumalakujudega – pidades neid lausa enda kuningateks.

43:13–20 – Mida sümboliseerib Hesekieli nägemuses altar? Sümboolne altar on Jumala tahe seoses Jeesus Kristuse lunastusohvriga. Selle korraldusega kuulutatakse võitud õiglasteks ja „suur hulk rahvast” on Jumala silmis puhtas seisundis (Ilmutuse 7:9–14; Roomlastele 5:1, 2). Võib-olla seepärast polnudki nägemuslikus templis Saalomoni templi „vaskmerd” – tohutut veenõud, mida preestrid kasutasid pesemiseks (1. Kuningate 7:23–26).

44:10–16 – Keda kujutab preestriklass? Preestriklass kujutab ettetähenduslikult võitud kristlaste gruppi tänapäeval. Nad puhastati 1918. aastal, mil Jehoova asus neid oma vaimses templis ’sulatama ja puhastama’ (Malakia 3:1–5). Need, kes said puhtaks või kes kahetsesid, said jätkata oma aulist teenistust. Pärast seda pidid nad kõvasti tööd tegema, et hoida ennast „maailmast reostamatuna”, olles nõnda eeskujuks „suurele hulgale rahvale”, keda kujutasid mittepreesterlikud suguharud (Jakoobuse 1:27; Ilmutuse 7:9, 10).

45:1; 47:13–48:29 – Mida kujutatakse maa ja selle jagamisega? Maa kujutab Jumala rahva tegevuspiirkonda. Kus iganes Jehoova kummardaja ka pole, on ta taastatud maal, kuni ta toetab õiget jumalateenistust. Maa väljajagamine teostub lõplikult uues maailmas, kus iga Jumalale ustav inimene saab pärandiks maa-ala (Jesaja 65:17, 21).

45:7, 16 – Mida kujutavad inimeste annid preesterkonnale ja vürstile? Vaimses templis viitab see peamiselt vaimsele toetusele – abile ja koostöövaimule.

47:1–5 – Mida tähendab Hesekieli nägemuses jõe vesi? Vesi kujutab eluks vajalikke Jehoova vaimseid ande, sealhulgas Jeesus Kristuse lunastusohvrit ja teadmisi Jumala kohta, mida võib leida Piiblist (Jeremija 2:13; Johannese 4:7–26; Efeslastele 5:25–27). Jõgi muutub järjest sügavamaks, et saaks juurde tulla järjest rohkem uusi, kes hakkavad Jumalat õigel viisil teenima (Jesaja 60:22). Tuhandeaastase rahuriigi ajal voolab jões eriliselt mõjuvõimas eluvesi ning selle veed sisaldavad lisateadmisi, mida saame siis avatavatest „raamatutest” (Ilmutuse 20:12; 22:1, 2).

47:12 – Mida kujutavad viljarikkad puud? Need sümboolsed puud kujutavad Jumala vaimseid ande, et viia inimkond täiusesse.

48:15–19, 30–35 – Mida kujutab linn Hesekieli nägemuses? See linn asub „pühitsemata” maa-alal, mis viitab sellele, et see peab tähendama midagi maist. Tundub, et linn kujutab maist juhtimist, millest saavad kasu need, kes moodustavad õiglase „uue maa” (2. Peetruse 3:13). Igas küljes asuvad väravad kujutavad selle avatust. Jumala rahva seas olevad ülevaatajad peavad olema ligipääsetavad.

Õpetus meile:

40:14, 16, 22, 26. Seintele nikerdatud palmikujutised templi sissepääsu juures näitavad, et sisse saavad vaid need, kes on moraalselt laitmatud (Laul 92:13). See õpetab meile, et meie teenistus on Jehoovale vastuvõetav vaid siis, kui oleme laitmatud.

44:23. Kui tänulikud me võime küll olla tänapäevase preestriklassi teenistuse eest! „Ustava ja mõistliku sulase” juhtimisel antakse õigel ajal vaimset toitu, mille abil mõistame, mis on Jehoova silmis puhas ja mis mitte (Matteuse 24:45).

47:9, 11. Tänu teadmistele – sümboolse vee ülitähtsale tunnusjoonele – on meie päevil toimunud imepärane tervendamine. Kus iganes seda vett vastu võetakse, elustab see inimesi vaimses mõttes (Johannese 17:3). Aga need, kes ei võta vastu eluandvat vett, „jäävad soolaseiks” – nad hävitatakse jäädavalt. Kui tähtis on, et ’püüaksime hoolega ... tõesõna jagada õieti’ (2. Timoteosele 2:15).

„Ma pühitsen oma suurt nime”

Pärast viimase Taaveti liinis kuninga kõrvaldamist lasi Jumal mööduda pikal ajaperioodil, enne kui tuli „see, kellel on õigus” kuningavõimule. Kuid Jumal pidas kinni Taavetiga sõlmitud lepingust (Hesekiel 21:32; 2. Saamueli 7:11–16). Hesekieli prohvetikuulutus räägib „mu sulasest Taavetist”, kellest saab „karjane” ja „kuningas” (Hesekiel 34:23, 24; 37:22, 24, 25). See pole keegi muu kui Jeesus Kristus Kuningriigi valitsejana (Ilmutuse 11:15). Jehoova ’pühitseb oma suurt nime’ Messia Kuningriigi kaudu (Hesekiel 36:23).

Üsna pea hävitatakse kõik need, kes teotavad Jumala püha nime. Kuid need, kes peavad seda nime oma elus pühaks, teenides Jehoovat talle meelepäraselt, saavad igavese elu. Ammutagem seepärast täiel määral eluvett, mida voolab meie päevil külluslikult, ja olgu õige jumalakummardamine meie elus kõige tähtsamal kohal.

[Allmärkus]

[Pilt lk 9]

Hesekieli nägemuse suurejooneline tempel

[Pilt lk 10]

Mida kujutab Hesekieli nägemuse elustav jõgi?

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.