Jumala tarkus ilmneb looduses
„[Jumal] õpetab meid rohkem kui loomi maa peal ja teeb meid taeva lindudest targemaks.” (IIOB 35:11, P 1997)
LINDUDEL on hämmastavaid võimeid. Nad sooritavad õhumanöövreid, mida lennukiinsenerid võivad ainult kadestada. Mõned linnuliigid teevad tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid üle üheilmelise ookeaniavaruse, jõudes eksimatult oma sihtkohta.
Kuid lindudel on veel üks silmapaistev võime, mis annab tunnistust nende Looja tarkusest: omavaheline suhtlemine hüüdude ja laulu kaudu. Toome mõned näited.
Lindude „kõne”
Mõnede linnuliikide puhul algab suhtlemine juba enne munast koorumist. Näiteks emane põldvutt muneb vähemalt kaheksa muna, üks muna päevas. Kui kõik munad areneksid ühe ja sama kiirusega, toimuks linnupoegade koorumine kaheksa päeva vältel. Emalinnu ees oleks sel juhul raske ülesanne hoolitseda vilgaste nädalavanuste tibude eest ja samal ajal haududa veel ühte muna. Selle asemel aga kooruvad kõik kaheksa poega umbes kuue tunni jooksul. Kuidas on see võimalik? Teadlaste arvates on üks peapõhjusi see, et vutimunades asuvad looted suhtlevad üksteisega ja mingil moel kooskõlastavad koorumise aja.
Kui linnud saavad suguküpseks, on tavaliselt isaslinnud need, kes laulavad. Nad teevad seda eeskätt paarimisajal, et tähistada oma territooriumit või meelitada ligi emaslindu. Igal tuhandetest linnuliikidest on nii-öelda oma keel, mis aitab emastel oma liigist paarilisi ära tunda.
Linnud laulavad kõige enam varahommikul ja päikseloojangul ning sel on ka mõjuv põhjus. Neil aegadel on tuulevaiksem ja vähem taustmüra. On kindlaks tehtud, et hommikul ja õhtul on linnulaul kuni 20 korda paremini kuulda kui päevaajal.
Ehkki laulavad enamasti isased, kasutavad nii isas- kui emaslinnud mitmesuguseid hüüdeid ehk kindla tähendusega häälitsusi. Näiteks metsvintide „sõnavaras” on üheksa hüüdu. Nad kasutavad üht teatud hüüdu, kui oht varitseb õhust, näiteks kui nad märkavad jahtipidavat röövlindu, kuid teistsugust hüüdu, kui oht ligineb maapinnalt.
Veel oivalisem and
Kuigi lindude instinktiivne tarkus on muljetavaldav, ületab inimeste suhtlusoskus selle kaugelt. Jumal on teinud inimesed „taeva lindudest targemaks”, ütleb Iiob 35:11. Inimeste võime anda edasi keerulisi, abstraktseid mõisteid ja ideid kas häälekurdude abil tekitatud suulise kõne või hoopis žestide kaudu on midagi täiesti ainulaadset.
Erinevalt teistest elusolenditest näib inimlapsel olevat kaasasündinud võime õppida selgeks keeruline keel. Võrguajakirjas „American Scientist” öeldakse: „Väikelapsed õpivad keele ära isegi siis, kui vanemad nendega otseselt ei räägi; kurdid lapsed leiutavad koguni omaenda viipekeele, kui neile seda kodus ei õpetata.”
Inimeste võime väljendada oma mõtteid ja tundeid kas suusõnal või viibete kaudu on tõepoolest Jumala imepärane and. Kuid veelgi võrratum on meie võime suhelda Jumalaga palve kaudu. Tegelikult Jehoova Jumal lausa innustab meid, et me temaga räägiksime. „Ärge muretsege ühtigi,” ütleb Jumala Sõna Piibel, „vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks” (Filiplastele 4:6).
Jehoova tahab, et me otsiksime enne keeruliste otsuste langetamist nõu tema suurest tarkusevaramust – Piiblist. Ta aitab ka mõista, kuidas seal leiduvaid nõuandeid ellu rakendada. Piiblikirjutaja Jakoobus ütles: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale” (Jakoobuse 1:5).
Kuidas see sind puudutab?
Milliseid tundeid sinus tekitab see, kui kuuled kaunist linnulaulu või lapse esimesi sõnu? Kas tajud Jumala tarkust, mis avaldub tema loomistöös?
Laulukirjutaja Taavet mõtiskles selle üle, kuidas ta on loodud, ja tundis soovi Jumalale öelda: „Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi” (Laul 139:14, P 1997). Kui paned tänutundega tähele Jumala loomistöös avalduvat tarkust, siis kasvab kindlasti su usk sellesse, et Temalt saad sa head juhatust.
[Väljavõte lk 5]
Suhtlusvõime on Jumala and
[Pildi allikaviide lk 4]
© Dayton Wild/Visuals Unlimited