Kes oli Jeesus Kristus?
”Kelle ütlevad rahvahulgad mind olevat?” (LUUKA 9:18)
JEESUS küsis seda oma jüngritelt, kuna ta teadis, et inimestel on temast erinevaid arvamusi. Ometi polnud segaduseks tegelikult põhjust. Jeesus polnud mingi erak, kelle tegevust varjanuks saladuseloor. Ta seltsis avalikult nii küla- kui ka linnarahvaga, kuulutades ja õpetades jumalasõna. Ilmselgelt tahtis Jeesus, et inimesed mõistaksid, kes ta on (Luuka 8:1).
Jeesusest annavad tõese pildi neli Jumala vaimust inspireeritud evangeeliumi — Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium —, mis räägivad Jeesuse õpetustest ja tegudest. Neile jutustustele tuginedes võimegi saada Jeesust puudutavatele küsimustele usaldatavad vastused (Johannese 17:17).a
KÜSIMUS. Kas Jeesus on tõepoolest ajalooline isik?
VASTUS. Jah, on. Esimese sajandi ajaloolased, nende hulgas Josephus ja Tacitus, mainivad Jeesust kui ajaloolist isikut. Mis veelgi tähtsam, evangeeliumid sisaldavad veenvaid tõendeid, et Jeesus pole mitte väljamõeldud tegelaskuju, vaid tegelikult elanud inimene. Need jutustused toovad konkreetselt ja üksikasjalikult ära neis kirjeldatud sündmuste toimumise aja ja koha. Näiteks Luukas annab täpselt teada, mis aastal Jeesus oma teenistust alustas, nimetades seitset sel ajal võimul olnud isikut, kelle ajaloolisuses pole mingit kahtlust (Luuka 3:1, 2, 23).
Jeesuse ajaloolisuse kohta on olemas kaalukad tõendid. ”Enamik õpetlasi on päri, et esimesel sajandil elas tõepoolest mees, kes oli tuntud kui Naatsareti Jeesus,” öeldakse raamatus ”Evidence for the Historical Jesus”.
KÜSIMUS. Kas Jeesus on Jumal?
VASTUS. Ei ole. Mitte kusagilt evangeeliumidest ei ilmne, et Jeesus oleks end Jumalaga võrdseks pidanud. Vastupidi, ta andis korduvalt mõista, et ta allub Jehoovale.b Jeesus ütles Jehoova kohta ”mu Jumal” ja ”ainus tõeline Jumal” (Matteuse 27:46; Johannese 17:3). Niisuguseid väljendeid kasutaks üksnes alluval positsioonil olija. Näiteks tööline, kes ütleb tööandja kohta ”minu ülemus” või ”see, kes juhib vägesid”, annab selgelt mõista, et ta pole tööandjaga samal pulgal, vaid allub temale.
Samuti näitas Jeesus selgelt, et tema ja Jumal on eri isikud. Ta ütles oma vastastele, kes seadsid kahtluse alla tema õiguse õpetada: ”Teie oma Seaduseski on kirjutatud: ”Kahe inimese tunnistus vastab tõele.” Mina ise annan enda kohta tunnistust, ja Isa, kes on mu saatnud, annab minu kohta tunnistust” (Johannese 8:17, 18). Jeesus ei saa olla sama isik, kes on Jehoova. Kuidas muidu oleksid nad kaks tunnistajat?c
KÜSIMUS. Kas Jeesus oli lihtsalt üks hea inimene?
VASTUS. Ei, ta oli rohkem kui ainult hea inimene. Jeesus mõistis, et tal on Jumala tahte elluviimisel mitu tähtsat rolli. Toome paar näidet.
● Ainusündinud poeg (Johannese 3:18). Jeesus teadis oma päritolu. Tema elu oli alanud kaua enne inimlapseks saamist. Jeesus selgitas, et ta on tulnud taevast (Johannese 6:38). Ta oli Jumala esimene loodu ning osales kõige muu loomisel. Kuna Jeesus oli ainus, kelle Jumal üksinda lõi, võis teda õigusega nimetada ainusündinud pojaks (Johannese 1:3, 14; Koloslastele 1:15, 16).
● Inimese Poeg (Matteuse 8:20). Jeesus nimetas end tihti Inimese Pojaks. See väljend esineb evangeeliumides umbes 80 korda ning osutab sellele, et Jeesus oli läbi ja lõhki inimene, mitte aga Jumal inimese kujul. Ent kuidas sai Jumala ainusündinud poeg inimesena sündida? Jehoova viis püha vaimu kaudu oma poja elu neitsi Maarja emaihusse, nii et Maarja jäi rasedaks ja kandis ilmale täiusliku, patuta inimese — Jeesuse (Matteuse 1:18; Luuka 1:35; Johannese 8:46).
● Õpetaja (Johannese 13:13). Jeesus näitas nii oma sõnade kui ka tegudega, et tema missioon on õpetada ja kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist (Matteuse 4:23; Luuka 4:43). Ta selgitas lihtsalt ja selgelt, mis Jumala kuningriik on ja kuidas see Jehoova tahte täide viib (Matteuse 6:9, 10).
● Sõna (Johannese 1:1). Jeesus oli Jumala esindaja — isik, kelle vahendusel jagas Jumal teavet ja juhatust oma teistele loodutele. Jeesuse kaudu edastaski Jehoova oma sõnumi inimestele (Johannese 7:16, 17).
KÜSIMUS. Kas Jeesus oli tõotatud Messias?
VASTUS. Jah, oli. Piibli prohvetiennustused kuulutasid ette Messia ehk Kristuse (”võitud isiku”) saabumist. Messial pidi olema Jehoova eesmärgi teostumises keskne roll. Kui üks Samaaria naine ütles Jeesusele: ”Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks”, ütles Jeesus talle otse: ”Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see” (Johannese 4:25, 26).
Milliste tõendite alusel võib väita, et Jeesus oli Messias? On olemas kolm tõendusliini, mis üheskoos võetuna moodustavad otsekui sõrmejälje, osutades selgelt ainult ühele inimesele — Jeesusele. Miks võib nii väita? Mõelgem järgnevale.
● Tema põlvnemine. Piibel ennustas, et Messias põlvneb Aabrahami soost kuningas Taaveti liinist (1. Moosese 22:18; Laul 132:11, 12). Jeesus oligi nende mõlema järeltulija (Matteuse 1:1—16; Luuka 3:23—38).
● Täitunud prohvetiennustused. Piibli heebreakeelses osas on Messia maise elu kohta kümneid prohvetiennustusi, muu hulgas on kuulutatud ette üksikasju seoses tema sünni ja surmaga. Kõik need ennustused täitusid Jeesuse puhul. Näiteks, ta sündis Petlemmas (Miika 5:1; Luuka 2:4—11), ta kutsuti Egiptusest (Hoosea 11:1; Matteuse 2:15) ning ta hukati, ilma et tema luid oleks murtud (Laul 34:21; Johannese 19:33, 36). Jeesus poleks kuidagi saanud kõigi nende ennustuste täitumist ise korraldada.d
● Jumala enda tunnistus. Jeesuse sünni aegu läkitas Jumal inglid karjastele teatama, et Messias on sündinud (Luuka 2:10—14). Jeesuse teenistusaja vältel ütles Jumal ise taevast mitmel korral, et Jeesusel on tema heakskiit (Matteuse 3:16, 17; 17:1—5). Samuti andis Jehoova Jeesusele võime teha suuri imetegusid, mis omakorda tõendab, et Jeesus oli Messias (Apostlite teod 10:38).
KÜSIMUS. Miks pidi Jeesus kannatama ja surema?
VASTUS. Jeesus ei teinud pattu ega väärinud seega surma. Ammugi ei väärinud ta seda, et teda nagu lihtlabast kurjategijat piinapostile naelutataks ja sinna häbiväärset surma surema jäetaks. Ometi oli Jeesus niisuguseks julmaks kohtlemiseks valmis ja lasi sel sündida (Matteuse 20:17—19; 1. Peetruse 2:21—23).
Prohvetiennustuste kohaselt pidi Messias kannatama ja surema selleks, et katta kinni inimeste patud (Jesaja 53:5; Taaniel 9:24, 26). Jeesus ise ütles, et ta on tulnud ”andma oma hinge lunastushinnaks paljude eest” (Matteuse 20:28). Kõigil, kes usuvad tema ohvrisurma lunastavasse väesse, on lootus saada vabaks patu ja surma ahelaist ning elada igavesti paradiislikul maal (Johannese 3:16; 1. Johannese 4:9, 10).e
KÜSIMUS. Kas on tõesti põhjust uskuda, et Jeesus surnust üles tõusis?
VASTUS. Jah, on. Jeesus ise oli täiesti kindel, et ta äratatakse surnust üles (Matteuse 16:21). Tähtis on aga tähele panna, et Jeesus ega ükski piiblikirjutaja ei väitnud, et surnust ülestõusmine võiks toimuda ilma jumaliku sekkumiseta. See poleks tõesti usutav. Piibel ütleb hoopis, et ”Jumal äratas ta üles, vabastades ta surma valudest” (Apostlite teod 2:24). Kui me tunnustame seda, et on olemas Jumal, kes on kõik loonud, siis pole meil ka mingit põhjust kahelda selles, et ta suutis oma poja surnust üles äratada (Heebrealastele 3:4).
Milliseid tõendeid on Jeesuse ülestõusmise kohta? Mõelgem järgnevale.
● Pealtnägijate tunnistus. Ligikaudu 22 aastat pärast Jeesuse surma kirjutas apostel Paulus, et ülesäratatud Jeesust oli näinud üle 500 inimese. Ajal, mil Paulus seda kirjutas, oli enamik neist inimestest veel elus (1. Korintlastele 15:6). Ühe või kahe tunnistaja ütlusi oleks kerge eirata, kuid kes suudaks kummutada rohkem kui 500 pealtnägija tunnistuse?
● Tunnistajate usaldusväärsus. Jeesuse varajased jüngrid — kes teadsid kõige paremini, mis oli toimunud — kuulutasid julgelt, et Jeesus on üles tõusnud (Apostlite teod 2:29—32; 3:13—15). Neile oli usk tema ülestõusmisse üheks kristliku usu alustalaks (1. Korintlastele 15:12—19). Need jüngrid läksid pigem surma, kui et ütlesid lahti usust Jeesusesse (Apostlite teod 7:51—60; 12:1, 2). Kes läheks surma idee eest, mille ta teab olevat vale?
Oleme nüüd käsitlenud Piibli põhjal kuut olulist küsimust Jeesuse kohta. Vastused neile küsimustele näitavad selgelt, kes Jeesus on. Kuid kas tõe teadmisel selles asjas on üldse mingit tähtsust? Teisisõnu, kas on vahet, mida me Jeesuse kohta usume?
[Allmärkused]
a Arutelu selle kohta, mille poolest Piibli evangeeliumid erinevad mittekanoonilistest kirjutistest Jeesuse kohta, leiad artiklist ”Apokrüüfilised evangeeliumid. Kas peidetud tõed Jeesuse kohta?”, lk 18—19.
b Jehoova on Jumala nimi, nagu näitab Piibel.
c Üksikasjalikuma arutelu selle teema kohta leiad artiklist ”Vestlus Jehoova tunnistajaga. Kas Jeesus on Jumal?”, lk 20—22.
d Mõned Messia kohta käivad ennustused on loetletud raamatus ”Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” lk 200.
e Lisateavet Jeesuse surma lunastava väe kohta leiad raamatu ”Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 5. peatükist.