Teeni Jehoovat, igaviku Kuningat

1., 2. a) Kes on „igaviku Kuningas” ja miks on see tiitel talle sobiv? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mis tõmbab meid Jehoova ligi, kui mõtleme tema kuningavõimule?

SVAASIMAA kuningas Sobhuza II oli võimul ligi 61 aastat. Nüüdisaegse monarhi kohta on see väga pikk aeg. Kuigi kuningas Sobhuza püsis troonil muljetavaldavalt kaua, on olemas kuningas, kelle valitsusaeg pole piiratud inimese napi elueaga. Piibel nimetab teda koguni „igaviku Kuningaks” (1. Tim. 1:17). Laulukirjutaja andis teada selle valitseja nime, kui kuulutas: „Jehoova on kuningas ikka ja igavesti!” (Laul 10:16).

² Jumala valitsusvõimu kestus pole võrreldav ühegi inimvalitseja omaga. Ent meid tõmbab Jehoova ligi viis, kuidas ta valitseb. Kuningas, kes valitses vana aja Iisraeli üle 40 aastat, ülistas Jumalat sõnadega: „Halastaja ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest! Jehoova on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki!” (Laul 103:8, 19). Jehoova pole mitte ainult meie kuningas, vaid ta on ka meie isa, meie armastav taevane isa. See tõstatab kaks küsimust: kuidas on Jehoova tegutsenud kui isa? Kuidas on Jehoova kasutanud oma kuningavõimu alates vastuhakust Eedeni aias? Vastused neile küsimustele aitavad meil saada Jehoovaga lähedasemaks ja teenida teda kogu südamest.

 3. Kes oli Jehoova suure pere esimene liige ja millised pojad Jumal veel lõi?

³ Millist heameelt võis Jehoova küll tunda, kui ta oli loonud oma ainusündinud poja. Jumal ei kohelnud teda kui mingit tähtsusetut alamat. Ta hoopis armastas oma esmasündinud poega ja kaasas ta rõõmurikkasse töösse — teiste täiuslike olendite loomisse (Kol. 1:15—17). Nendeks olid müriaadid ingleid. Piibel kirjeldab ingleid kui Jumala teenijaid, kes täidavad rõõmuga tema tahet, ning Jumal austab neid seeläbi, et nimetab neid oma poegadeks. Nad kuuluvad tema teenijatest koosnevasse suurde perekonda (Laul 103:20—22; Iiob 38:7).

 4. Kuidas said inimesed Jumala pere osaks?

⁴ Kui Jehoova oli loonud füüsilise taeva ja maa, suurendas ta oma peret veelgi. Ta valmistas maa kauniks koduks, millel on võime elu alal hoida, ning pani sinna elama maise loomistöö krooni — esimese inimese Aadama, kelle ta lõi oma näo järgi (1. Moos. 1:26—28). Jehooval kui Aadama loojal oli õigus oodata, et too kuuletuks talle. Armastava ja lahke Isana andis Jehoova inimestele juhised, mis ei piiranud liigselt nende vabadust. (Loe 1. Moosese 2:15—17.)

 5. Mida Jehoova tegi, et täita maa oma maiste lastega?

⁵ Erinevalt paljudest võimukandjatest delegeerib Jehoova oma alamatele meeleldi vastutust ja kohtleb neid seeläbi kui oma pere usaldusväärseid liikmeid. Näiteks andis ta Aadamale võimu teiste elusolendite üle maal ning ka põneva ülesande panna igale loomale nimi (1. Moos. 1:26; 2:19, 20). Jumal ei loonud maa peale miljoneid täiuslikke inimesi. Selle asemel lõi ta Aadamale täiusliku täienduse — naise Eeva (1. Moos. 2:21, 22). Ta andis sellele inimpaarile võimaluse täita maa oma järeltulijatega ja laiendada paradiisi järk-järgult üle kogu maakera. Koos inglitega kuulusid nad Jehoova perre ja neil oli võimalik teenida teda igavesti. See oli tõesti imeline väljavaade, milles peegeldus Jehoova isalik armastus.

 6. a) Kuidas sai alguse mäss Jumala peres? b) Kas mäss tähendas seda, et asjad olid Jumala kontrolli alt väljas? Selgita.

⁶ Kahjuks ei olnud Aadam ja Eeva rahul, et Jehoova nende üle valitseb. Nad otsustasid hoopis järgida Jumala mässumeelset vaimpoega Saatanat (1. Moos. 3:1—6). Jumalast võõrdunud elu tõi neile ja nende järeltulijatele valu, kannatusi ja surma (1. Moos. 3:16—19; Rooml. 5:12). Enam polnud Jumalal maa peal ustavaid alamaid. Kas see tähendas, et asjad olid tema kontrolli alt väljas ning et ta oli loobunud ülemvõimust maa ja selle elanike üle? Üldsegi mitte. Ta kasutas oma võimu ja ajas esimese inimpaari Eedeni aiast välja ning pani keerubid aia sissepääsu valvama, et takistada inimesi taas aeda sisenemast (1. Moos. 3:23, 24). Jumal tõendas ka oma isalikku armastust, kui kinnitas, et täitub tema eesmärk seoses perega, kuhu kuuluvad nii ustavad vaimpojad kui ka inimlapsed. Ta tõotas anda järeltulija, kes teeb lõpu Saatanale ja heastab Aadama patustamisest tulenenud kahju. (Loe 1. Moosese 3:15.)

7., 8. a) Kui halvaks oli olukord muutunud Noa päevil? b) Mida võttis Jehoova ette, et puhastada maa ja kaitsta inimperet?

⁷ Järgnenud sajanditel elas inimesi, kes jäid Jehoovale ustavaks. Nende seas olid ka Aabel ja Eenok. Ent enamik inimesi ei tunnustanud Jehoovat kui oma isa ja kuningat. Noa päevadeks oli inimkond nii mandunud, et „vägivald täitis maad” (1. Moos. 6:11). Kas see tähendab, et Jehooval puudus kontroll maa peal toimuva üle? Mida näitab ajalugu?

⁸ Mõelgem Noale. Jehoova andis talle üksikasjaliku ehitusplaani ja juhtnöörid, et ta ehitaks hiigelsuure laeva, mille abil pääseks tema ja ta pere. Jumal määras Noa ka õigusekuulutajaks, millest ilmnes tema suur armastus kogu inimpere vastu (2. Peetr. 2:5). Ilmselt kutsus Noa inimesi üles kahetsema oma vigu ja hoiatas neid läheneva hävingu eest, kuid tema sõnum ei leidnud kuuljaid kõrvu. Aastakümneid elas Noa ühes perega vägivaldses ja üdini kõlvatus maailmas. Hooliva isana kaitses ja õnnistas Jehoova neid kaheksat ustavat hinge. Jehoova tõi maale veeuputuse, misläbi ta näitas oma võimu mässumeelsete inimeste ja kurjade inglite üle. Jah, kõik oli jätkuvalt Jehoova kontrolli all (1. Moos. 7:17—24).

 9. Millise võimaluse sai inimkond Jehoovalt pärast veeuputust?

⁹ Kui Noa ja ta pere astusid puhastatud maale ning hingasid sisse sõõmu värsket õhku, täitus nende süda kahtlemata tänuga Jehoova hoolitsuse ja kaitse eest. Viivitamata ehitas Noa altari ja tõi Jehoovale ohvreid. Jumal õnnistas Noad ja ta peret ning ütles neile: „Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!” (1. Moos. 8:20—9:1). Taas kord oli inimkonnal võimalus teenida ühtselt Jehoovat ja täita maa.

10. a) Kus ja kuidas algas pärast veeuputust mäss Jehoova ülemvõimu vastu? b) Mida võttis Jehoova ette, et täita oma eesmärk?

¹⁰ Kuid veeuputus ei pühkinud minema ebatäiust ning inimestel tuli edaspidigi pidada võitlust Saatana ja mässumeelsete inglite nähtamatu mõjuga. Ei läinud kaua, kui Jehoova valitsusvõimu vastu puhkes jälle mäss. Näiteks hakkas Jehoova vastu jultunult mässama Noa lapselapselaps Nimrod. Piibel ütleb, et temast sai „vägev kütt, Jehoova vastane” (UM). Ta rajas Sinearimaale suuri linnu, nagu näiteks Paabel, ja tõstis end seal kuningaks (1. Moos. 10:8—12). Mida võttis igaviku Kuningas ette selle mässulise kuninga ja tema püüete vastu nurjata Jumala eesmärk täita maa inimestega? Jumal segas ära inimeste keele, mistõttu Nimrodi pettunud alamad hajusid „üle kogu maailma”. Nii levisid üle maa ebajumalakummardamisega seotud tavad ja ka Jumalast sõltumatu valitsusviis (1. Moos. 11:1—9).

11. Kuidas näitas Jehoova, et ta on ustav oma sõbrale Aabrahamile?

¹¹ Kuigi veeuputusjärgsel ajal kummardasid paljud valejumalaid, austasid mõned ustavad mehed Jehoovat. Üks neist oli Aabraham, kes lahkus kuulekalt oma mugavast kodulinnast Urist ja asus aastateks telkidesse elama (1. Moos. 11:31; Heebr. 11:8, 9). Rändava eluviisiga Aabraham puutus tihti kokku kuningatega, kellest paljud elasid kindlustatud linnades. Kuid Jehoova kaitses Aabrahami ja tema peret. Laulukirjutaja kirjeldas Jehoova isalikku kaitset järgmiselt: „[Jumal] ei lasknud ühtki inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid” (Laul 105:13, 14). Ustavusest oma sõbra Aabrahami vastu lubas Jehoova talle: „Kuningadki põlvnevad sinust” (1. Moos. 17:6; Jaak. 2:23).

12. Kuidas näitas Jehoova oma võimu Egiptuse üle ja kuidas see mõjutas tema valitud rahvast?

¹² Jumal kordas Aabrahami pojale Iisakile ja pojapojale Jaakobile oma tõotust neid õnnistada, mis tähendas ka seda, et nende järglaste seast tõuseb kuningaid (1. Moos. 26:3—5; 35:11). Aga enne, kui Jaakobi järeltulijaist jõudis kuningaid tõusta, said nad orjadeks Egiptuses. Kas sellest võib järeldada, et Jehoova jättis oma tõotuse täitmata või et ta oli loobunud oma võimust maa üle? Kaugeltki mitte. Määratud ajal näitas Jehoova oma jumalikku väge ja tõendas, et ta on kangekaelsest vaaraost võimsam. Orjastatud iisraellased lootsid Jehoova peale ja ta päästis nad suurejooneliselt, viies nad läbi Punase mere. Oli selge, et Jehoova oli ikka veel kõrgeim valitseja, ja hooliva isana kasutas ta oma suurt väge, et kaitsta oma rahvast. (Loe 2. Moosese 14:13, 14.)

13., 14. a) Millist teadaannet sisaldas iisraellaste laul Jehoova kuningavõimu kohta? b) Millise tõotuse kuningavõimu kohta andis Jumal Taavetile?

¹³ Kohe pärast imelist pääsemist Egiptusest laulsid iisraellased Jehoova ülistuseks võidulaulu. See laul on üles tähendatud 2. Moosese raamatus 15. peatükis, mille 18. salm kõlab: „Jehoova on kuningas ikka ja igavesti!” Jah, „Jumal sai Jesuruni [Iisraeli] kuningaks” (5. Moos. 33:5, UM). See uus rahvas aga ei olnud rahul, et Jehoova on nende nähtamatu valitseja. Umbes 400 aastat pärast Egiptusest lahkumist palusid nad Jumalat, et ta seaks neile inimkuninga, nagu oli ka nende paganlikel naaberrahvastel (1. Saam. 8:5). Sellest hoolimata oli Jehoova ikka kuningas, ja see sai ilmsiks Iisraeli teise inimkuninga Taaveti valitsusajal.

¹⁴ Taavet tõi püha lepingulaeka Jeruusalemma. Selle üleva sündmuse ajal laulsid leviidid ülistuslaulu, mis sisaldas tähelepanuväärset teadaannet: „Kuulutage rahvaste seas: „Jehoova on saanud kuningaks!”” (1. Ajar. 16:31, UM). Võib tekkida küsimus, et kui Jehoova juba on igaviku Kuningas, siis kuidas on võimalik, et ta sai sel ajal kuningaks. Jehoova saab kuningaks, kui ta kasutab oma kuningavõimu või kui ta määrab endale mingiks ajaks või mingi olukorra lahendamiseks esindaja. Sellel tähtsal tõel Jehoova kuningavõimu kohta on kaugeleulatuv tähendus. Enne Taaveti surma tõotas Jehoova talle, et tema kuningavõim püsib igavesti: „Ma lasen tõusta sinu järglase pärast sind, kes väljub sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi” (2. Saam. 7:12, 13). Jumal juhtis oma eesmärgi täitumist nii, et rohkem kui 1000 aastat hiljem ilmus lõpuks see Taaveti järglane. Kes see oli ja millal pidi ta kuningaks saama?

15., 16. Millal võiti Jeesus tulevaseks kuningaks ja milliseid ettevalmistusi ta maa peal olles valitsemiseks tegi?

¹⁵ Aastal 29 m.a.j hakkas Ristija Johannes kuulutama, et „taeva kuningriik on lähedale jõudnud” (Matt. 3:2). Kui Johannes ristis Jeesuse, võidis Jehoova Jeesuse tõotatud Messiaks ja Jumala kuningriigi tulevaseks kuningaks. Jehoova väljendas oma isalikku kiindumust Jeesuse vastu sõnadega: „See on mu armas Poeg, kellel on minu heakskiit” (Matt. 3:17).

¹⁶ Kogu oma teenistuse jooksul tõi Jeesus au oma Isale (Joh. 17:4). Ta tegi seda, kui kuulutas Jumala kuningriiki (Luuka 4:43). Ta õpetas oma järelkäijaid koguni palvetama selle riigi tuleku eest (Matt. 6:10). Tulevase kuningana võis ta vastastele öelda: „Jumala kuningriik on teie keskel” (Luuka 17:21). Oma surma eelõhtul sõlmis Jeesus enda järelkäijatega „lepingu kuningriigi kohta”. Seeläbi sai osa ta ustavaid jüngreid võimaluse valitseda tulevikus koos temaga Jumala kuningriigi kuningatena. (Loe Luuka 22:28—30.)

17. Mille üle hakkas Jeesus esimesel sajandil kuningana valitsema, aga mida pidi ta veel ootama?

¹⁷ Millal pidi Jeesus hakkama Jumala kuningriigi kuningana valitsema? See ei saanud toimuda kohe. Järgmise päeva pärastlõunal ta hukati ja tema järelkäijad hajutati (Joh. 16:32). Kuid nagu varemgi, olid asjad Jehoova kontrolli all. Kolmandal päeval äratas ta oma poja üles ja 33. aasta nädalatepühal hakkas Jeesus valitsema kristliku koguduse üle (Kol. 1:13). Siiski tuli Jeesusel veel oodata, enne kui ta saab tõotatud järglasena täieliku kuningavõimu maa üle. Jehoova ütles oma pojale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks” (Laul 110:1).

18., 19. Mida me tahame teha ja mida me uurime järgmises artiklis?

¹⁸ Nii taevas kui ka maa peal on juba tuhandeid aastaid seistud vastu Jehoova kuningavõimule. Jehoova aga pole kunagi loobunud oma ülemvõimust, kõik on olnud alati tema kontrolli all. Armastava isana on ta kaitsnud selliseid ustavaid alamaid nagu Noa, Aabraham ja Taavet ning hoolitsenud nende eest. See õhutab meidki kuuletuma oma kuningale Jehoovale ja püüdma temaga üha lähedasemaks saada.

¹⁹ Meil võivad aga tekkida küsimused: mil viisil on Jehoova meie päevil kuningaks saanud? Kuidas me võime olla Jehoova kuningriigi ustavad alamad ja saada täiuslikeks lasteks tema teenijate suures peres? Mida tähendab see, kui me palvetame Jumala kuningriigi tuleku eest? Neile küsimustele vastatakse järgmises artiklis.