Kui lähedased on sinu suhted Jehoovaga?

 1. Miks peaksid meil olema Jehoovaga tugevad suhted?

KAS sa oled pühendunud ja ristitud Jehoova tunnistaja? Kui jah, siis on sul midagi väga väärtuslikku — sinu suhted Jumalaga. Ent need suhted on rünnaku all surve tõttu, mida tekitab nii Saatana maailm kui ka meie enda patune loomus. Sellises proovilepanevas olukorras on kõik kristlased. Seepärast peaksid meie suhted Jehoovaga olema võimalikult tugevad.

 2. a) Mida kujutab endast suhe kahe isiku vahel? (Vaata allmärkust.) b) Kuidas me saame tugevdada oma suhteid Jehoovaga?

² Kui lähedased on sinu suhted Jehoovaga? Kas sooviksid neid tugevdada? Jaakobuse 4:8 ütleb, kuidas seda teha: „Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile.” Pane tähele, et see on kahepoolne protsess.a Kui astume samme, et Jumalale läheneda, siis tema omakorda läheneb meile. Selline vastastikune lähenemine muudab meie suhted Jehoovaga üha tugevamaks ja lähedasemaks. Me oleme sama kindlad nagu Jeesus, kes ütles: „Mu läkitaja on tõesti olemas ... Mina tunnen teda.” (Joh. 7:28, 29.) Ent mis samme tuleks astuda, et Jehoovale läheneda?

 3. Kuidas me saame Jehoovaga suhelda?

³ Et Jehoovaga lähedaseks saada, on väga tähtis temaga korrapäraselt suhelda. Kuidas aga seda teha? Mõtle, kuidas sa suhtled mõne kaugel elava sõbraga. Ilmselt te kirjutate teineteisele ja räägite telefonitsi, võib-olla päris tihti. Jehoovaga saad sa rääkida oma sagedaste palvete kaudu. (Loe Laul 142:2.) Ja kui loed Jumala Sõna ja mõtiskled selle üle, siis sa otsekui lased Jehooval endaga rääkida. (Loe Jesaja 30:20, 21.) Vaadelgem siis, kuidas selline kahepoolne suhtlemine tugevdab meie sidet Jehoovaga, muutes meie suhted temaga järjest lähedasemaks.

4., 5. Kuidas Jehoova oma Sõna kaudu sinuga räägib? Too näide.

⁴ Tõenäoliselt nõustud sa sellega, et Piiblis on Jumala sõnum kogu inimkonnale. Kas aga Piibel selgitab ka seda, kuidas sina võiksid temaga lähedaseks saada? Selgitab küll. Kui loed korrapäraselt Piiblit ja uurid seda, siis pane tähele, mis tundeid see sinus tekitab, ja mõtle, kuidas saaksid loetut oma elus rakendada. Nii lased Jehooval endaga rääkida ja see lähendab sind temaga. (Heebr. 4:12; Jaak. 1:23—25.)

⁵ Näiteks loe Jeesuse sõnu „ärge koguge endale varandust maa peale” ja mõtiskle nende üle. Kui leiad, et oled juba seadnud Jumala kuningriigi oma elus esikohale, siis ilmselt tajud Jehoova heakskiitu. Kui aga leiad, et peaksid oma elu lihtsustama ja keskenduma rohkem kuningriigile, on Jehoova sulle näidanud, mida sina peaksid tegema, et temaga lähedasemaks saada. (Matt. 6:19, 20.)

6., 7. a) Kuidas mõjutab Piibli uurimine meie armastust Jehoova vastu ja tema armastust meie vastu? b) Mis peaks olema Piiblit uurides meie peamine eesmärk?

⁶ Lisaks sellele, et Piibli uurimine avab meile valdkondi, milles saame vaimselt edeneda, on sellest muudki kasu. See aitab meil paremini mõista Jehoova kaunist isiksust ning paneb meid teda veel enam armastama. Kui meie armastus Jumala vastu kasvab, siis kasvab ka tema armastus meie vastu, ja nõnda meie side temaga tugevneb. (Loe 1. Korintlastele 8:3.)

⁷ Selleks aga, et läheneda Jehoovale, on meil vaja uurida Piiblit õige eesmärgiga. Johannese 17:3 ütleb: „Nad saavad igavese elu, kui õpivad tundma sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesus Kristust, kelle sina oled läkitanud.” Seega ei peaks olema meie eesmärgiks pelgalt teadmisi omandada, vaid Jehoova isiksust paremini tundma õppida. (Loe 2. Moosese 33:13; Laul 25:4.)

 8. a) Mis mõtteid võib tekitada see, kuidas Jehoova karistas kuningas Asarjat, nagu on kirjas 2. Kuningate 15:1—5? b) Kuidas aitab Jehoova tundmine kõrvaldada kahtlusi tema tegutsemise õigsuse suhtes?

⁸ Kui õpime Jehoovat paremini tundma, siis ei lase me end ülemäära häirida sellest, kui mõni piiblilugu tekitab meis küsimusi tema toimimisviisi kohta. Näiteks, mis tundeid tekitab sinus see, kuidas Jehoova toimis Juuda kuninga Asarjaga? (2. Kun. 15:1—5.) Pane tähele, et kuigi „ohvripaiku ei hävitatud ning rahvas tõi seal ikka ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu”, tegi Asarja seda, „mis oli Jehoova silmis õige”. „Jehoova aga lõi kuningat pidalitõvega ning seda haigust põdes ta elu lõpuni.” Mispärast? Seda me sellest jutustusest teada ei saa. Kas see häirib meid ja paneb mõtlema, et äkki karistas Jehoova Asarjat ilma põhjuseta? Me ei mõtle nii, kui meil on põhjalikud teadmised Jehoova toimimisviisidest. Muu hulgas me teame ka seda, et Jehoova karistab alati „parajal määral”. (Jer. 30:11.) Isegi kui me ei teaks, miks Jehoova Asarjat nii karistas, võime tänu sellistele teadmistele olla kindlad, et tema otsus oli õiglane.

 9. Missugused detailid heidavad valgust sellele, miks Jehoova lõi Asarjat pidalitõvega?

⁹ Selle juhtumi kohta leiab aga lisainfot mujalt Piiblist. Kuningas Asarjat tunti ka kui kuningas Ussijat. (2. Kun. 15:7, 32.) Paralleeljutustusest 2. Ajaraamat 26:3—5, 16—21 saame teada, et kuigi Ussija tegi esialgu, mis oli Jehoova silmis õige, „muutus ta süda ülbeks ja see viis ta hukatusse”. Ta üritas jultunult täita preestrikohustusi, milleks tal polnud õigust. 81 preestrit astusid tema ette ja kutsusid teda korrale. Kuidas Ussija reageeris? Ta oli läinud nii ülbeks, et raevus preestrite peale. Pole ime, et Jehoova lõi teda pidalitõvega.

10. a) Miks ei vaja me iga kord selgitusi Jehoova toimimisviiside kohta? b) Kuidas me saame kasvatada usaldust selle vastu, et Jehoova toimib alati õigesti?

¹⁰ Mida see meile õpetab? Paljudes Piibli lühijutustustes pole selliseid selgitavaid detaile. Kas sa hakkad nende lugude põhjal kahtlema Jumala õigluses? Või oled seda meelt, et Piiblis on piisavalt teavet selle kohta, et Jehoova toimib alati õiglaselt ning et ta ise kehtestab õige ja vale mõõdupuu? (5. Moos. 32:4.) Kui õpime Jehoovat paremini tundma, kasvab meie armastus ja usaldus tema vastu, nii et me ei vaja selgitust iga tema sammu kohta. Võid olla kindel, et sinu usaldus kasvab sedavõrd, kui palju sa uurid Jumala Sõna, mille kaudu Jehoova meiega suhtleb, ja mõtiskled selle üle. (Laul 77:12, 13.) See omakorda tugevdab sinu suhteid Jehoovaga ning sa saad temaga järjest lähedasemaks.

11.—13. Miks sa võid olla kindel, et Jehoova kuulab sinu palveid? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹¹ Palvetades me läheneme Jehoovale. Me ülistame ja täname teda ning otsime temalt juhatust. (Laul 32:8.) Kuid selleks, et meil oleks Jehoovaga lähedased suhted, peame olema kindlad, et ta kuulab palveid.

¹² Mõned inimesed arvavad, et palvel on vaid psühholoogiline mõju. Nad väidavad, et kui sa usud, et su palvetele on vastatud, tuleneb see vaid sellest, et oled oma mõtted sõnadesse pannud, probleemi kindlaks teinud ja sellele lahendust otsinud. Seda kõike palve muidugi aitab teha. Ent kuidas sa võid kindel olla, et Jehoova tõesti kuulab sinu siiraid palveid?

¹³ Mõelgem järgnevale. Jeesus nägi juba enne maa peale tulekut, kuidas Jehoova vastas oma maiste teenijate palvetele. Kui Jeesus ise teenis maa peal, rääkis ta taevase isaga oma tunnetest ja mõtetest palve kaudu. Kas oleks ta seda teinud ja veetnud lausa terve öö palvetades, kui ta oleks teadnud, et Jehoova tegelikult ei kuulagi teda? (Luuka 6:12; 22:40—46.) Kas ta oleks õpetanud oma jüngreid palvetama, kui oleks teadnud, et palvel on pelgalt psühholoogiline mõju? Ilmselgelt Jeesus teadis, et palve kaudu saab Jehoovaga suhelda. Kord ütles ta oma isale: „Ma tänan sind, et sa oled mind kuulda võtnud. Ma ... tean, et sa võtad mind alati kuulda.” Meiegi võime olla kindlad, et Jehoova kuulab meie palveid. (Joh. 11:41, 42; Laul 65:2.)

14., 15. a) Millised tulemused on sellel, kui oleme oma palvetes konkreetsed? b) Kuidas ühe õe palved aitasid tal tugevdada suhteid Jehoovaga?

¹⁴ Kui sinu palved on konkreetsed, siis näed selgemalt Jehoova vastuseid, isegi kui need pole nii ilmsed. See lähendab sind temale. Ja mida enam sa väljendad Jehoovale oma sisimaid tundeid, seda lähemale tuleb tema sulle.

¹⁵ Vaadelgem üht näidet. Kathyleb ei meeldinud kuulutustöö, kuigi ta osales selles korrapäraselt. Ta selgitab: „Mulle ei meeldinud kuulutamas käia. Kohe mitte sugugi ei meeldinud. Kui jäin pensionile, innustas aga üks kogudusevanem mind pioneerteenistust alustama ja andis mulle isegi avalduse. Otsustasingi pioneeriks hakata, samas palvetasin iga päev Jehoova poole, et kuulutustöö hakkaks mulle meeldima.” Kas Jehoova vastas tema palvetele? Kathy jutustab: „Praegu olen juba kolmandat aastat pioneer. Tänu sellele, et olen pühendanud rohkem aega kuulutustööle ja olen õppinud teistelt õdedelt, on mu oskused tasapisi paranenud. Praegu ei saa ma kuulutustöö kohta öelda, et see meeldib mulle — ma lausa armastan seda. Veelgi enam, olen saanud Jehoovaga palju lähedasemaks kui varem.” Kathy palved tõesti aitasid tal tugevdada suhteid Jehoovaga.

16., 17. a) Mida tuleks teha, et meil oleks Jehoovaga usalduslikud ja üha lähedasemad suhted? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁶ Jehoovaga üha lähedasemaks saamine kestab kogu elu. Meil tuleb tegutseda selle nimel, et Jumalale läheneda, kui soovime, et tema meile läheneks. Selleks tuleb meil Piibli uurimise ja palve kaudu Jumalaga korrapäraselt suhelda. Kui me nii teeme, aitavad meie järjest tugevnevad suhted Jehoovaga meil katsumustes vastu pidada.

¹⁷ Võib aga juhtuda, et mõni probleem püsib meie siirastest palvetest hoolimata. See võib meie usalduse Jehoova vastu kõikuma lüüa. Võime hakata mõtlema, kas Jehoova ikka kuulab meie palveid või kas ta üldse peab meid enda sõbraks. Kuidas saame sellises olukorras kindlad olla, et meil on temaga lähedased suhted? Seda arutame järgmises artiklis.