„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
2.–8. MÄRTS
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 22–23
„Jumal pani Aabrahami proovile”
Otsi vaimseid vääriskive
it-1, lk 853, lõigud 5–6
Etteteadmine, ettemääramine
Ettenägemisvõime valikuline kasutamine. Jumal kasutab etteteadmisvõimet valikuliselt ja vastavalt vajadusele. Ta teeb seda kooskõlas oma õiglaste põhimõtetega ja sellega, mida ta on Piiblis enda kohta avaldanud. Erinevalt predestinatsiooni- ehk ettemääratusõpetusest näitavad mitmed kirjakohad, et Jumal jälgib hetkeolukorda ja teeb selle põhjal otsuse.
Näiteks öeldakse 1. Moosese 11:5–8 Jumala kohta, et ta vaatas Paabelis toimuvat ja alles siis otsustas, kuidas teha lõpp inimeste mässumeelsele plaanile. Kui kurjus Soodomas ja Gomorras oli kasvanud, teatas Jehoova Aabrahamile oma otsusest: „Ma lähen alla, et näha, kas see hädakisa on põhjendatud ja nende teod tõesti nii kurjad. Ma uurin selle välja.” (1Mo 18:20–22; 19:1.) Aabrahami kohta ütles Jumal, et ta tunneb teda. Kuid alles siis, kui Aabraham oli ohverdamas Iisakit, ütles Jehoova: „Nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat, sest sa ei keelanud mulle oma ainsat poega.” (1Mo 18:19; 22:11, 12; vrd Neh 9:7, 8; Ga 4:9.)
it-1, lk 604, lõik 5
Miks võis Aabrahami mõista õigeks juba enne Jeesuse surma?
Jumal tunnistas Aabrahami tema usu ja tegude alusel õigeks. (Ro 4:20–22.) See aga ei tähenda, et tema ja teised enne Kristust elanud ustavad mehed olid täiuslikud. Kuna nad uskusid Jumala lubadusse, et tuleb tõotatud „järeltulija” ja täitsid Jumala käske, ei nimetata neid ülekohtusteks nagu teisi tol ajal elanud inimesi. (1Mo 3:15; L 119:2, 3.) Need ustavad mehed olid Jumala silmis süüta võrreldes Jumalast võõrdunud inimkonnaga. (L 32:1, 2; Ef 2:12.) Kuna neil oli tugev usk, sai Jehoova nendega tegeleda ja neid õnnistada, ilma et ta oleks läinud vastuollu oma õiglaste põhimõtetega. (L 36:10.) Sellegipoolest ootasid need mehed Jumala määratud aega, mil nad saavad patust vabaks. (L 49:7–9; Heb 9:26.)
16.–22. MÄRTS
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 25–26
„Eesav müüb oma esmasünniõiguse”
it-1, lk 1242
Jaakob
Iisaki lemmikpoeg Eesav oli iseloomult impulsiivne ja kärsitu. Talle meeldis ringi uidata ning jahti pidada. Jaakob aga oli laitmatu (hbr tam) mees, kes elas telkides. Ta karjatas lambaid, elas vaikset ja rahulikku elu ning talle võis usaldada kodutöid. Ema Rebeka armastas eriti teda. (1Mo 25:27, 28.) Heebrea sõna tam kasutatakse ka mujal Piiblis nende kohta, kellel oli Jumala heakskiit. Näiteks öeldakse, et „verejanulised vihkavad igat laitmatut”, „[laitmatu] tulevik on rahurikas”. (Õp 29:10, allm; L 37:37.) Jumalale ustava mehe Iiobi kohta öeldakse, et „ta oli üks õige mees, igapidi laitmatu [hbr tam]”. (Ii 1:1, 8; 2:3.)
it-1, lk 835
Esmasündinu, esmik
Piibliaegadel oli esmasündinud pojal peres auväärne positsioon ning pärast isa surma sai temast perepea. Ta päris ka kaks osa kõigest, mis isal oli. (5Mo 21:17.) Kuna Ruuben oli esmasündinu, pandi söömaajal kõigepealt tema istuma Joosepi ette. (1Mo 43:33.) Kuid mitte alati ei mainita Piiblis esimesena esmasündinut. Sageli on esimesena mainitud hoopis silmapaistvamat ja ustavamat poega. (1Mo 6:10; 1Aj 1:28; vrd 1Mo 11:26, 32; 12:4.)
Otsi vaimseid vääriskive
it-2, lk 245, lõik 6
Vale
Jehoova mõistab kuritahtliku valetamise hukka. See aga ei tähenda, et peab andma tõest infot neile, kellel ei ole õigust seda teada. Jeesus soovitas: „Ärge andke seda, mis on püha, koertele ja ärge visake pärleid sigade ette, et nad ei tallaks neid jalge alla ega pöörduks ümber ja teid lõhki ei kisuks.” (Mt 7:6.) Jeesus ei rääkinud alati kõikidest üksikasjadest ega öelnud otseseid vastuseid, kui see oleks võinud tekitada kahju. (Mt 15:1–6; 21:23–27; Joh 7:3–10.) Samal põhjusel juhatasid Raahab ja Eliisa vaenlased vales suunas ning Aabraham ja Iisak ei avaldanud kõiki fakte neile, kes ei teeninud Jehoovat. (1Mo 12:10–19; 20:1–18; 26:1–10; Jos 2:1–6; Jk 2:25; 2Ku 6:11–23.)
23.–29. MÄRTS
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 27–28
„Jaakob saab õnnistuse, mis talle õigusega kuulub”
it-1, lk 341, lõik 6
Õnnistus
Patriarhaalses ühiskonnas õnnistas isa vahetult enne surma oma poegi. Õnnistuse saamine oli väga tähtis. Iisak oli juba vana ja pime, kui õnnistas Jaakobit, keda ta pidas esmasündinud Eesaviks. Ta soovis, et Jehoova õnnistaks Jaakobit soosingu ja jõukusega. (1Mo 27:1–4, 23–29; 28:1, 6; Heb 11:20; 12:16, 17.) Hiljem kordas Iisak teadlikult oma õnnistust Jaakobile ja täiendas seda veelgi. (1Mo 28:1–4.) Enne surma õnnistas Jaakob kõigepealt Joosepi kahte poega ning seejärel enda omi. (1Mo 48:9, 20; 49:1–28; Heb 11:21.) Ka Mooses õnnistas Iisraeli rahvast enne oma surma. (5Mo 33:1.) Nende õnnistuste täitumine on tõend, et need mehed rääkisid prohvetlikult. Mõnel juhul pani õnnistuse teatavaks tegija oma käed selle pea peale, keda õnnistati. (1Mo 48:13, 14.)
30. MÄRTS – 5. APRILL
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 29–30
„Jaakob võtab naise”
it-2, lk 341, lõik 3
Abielu
Pidustus. Iisraelis ei olnud ametlikku pulmatseremooniat, kuid siiski toimusid rõõmuküllased pulmapidustused. Pulmapäeval tegi pruut selleks kodus üksikasjalikke ettevalmistusi. Kõigepealt ta pesi ja võidis end aromaatse õliga. (Vrd Ru 3:3; Hes 23:40.) Seejärel pani ta teenijannade abiga selga rinnavöö ja tikanditega valge rüü. Tikandite rohkus sõltus pruudi majanduslikust seisust. (Jer 2:32; Ilm 19:7, 8; L 45:13, 14.) Samuti kaunistas ta end ehete ja kalliskividega, kui tal oli see võimalik. (Jes 49:18; 61:10; Ilm 21:2.) Lisaks kattis ta end looriga, mis ulatus maani. (Jes 3:19, 23.) Seetõttu sai Laaban hõlpsasti petta Jaakobit ja anda talle Raaheli asemel naiseks Lea. (1Mo 29:23, 25.) Rebeka kattis pea looriga, kui kohtus Iisakiga. (1Mo 24:65.) See sümboliseeris pruudi allumist peigmehe autoriteedile. (1Ko 11:5, 10.)
Otsi vaimseid vääriskive
it-1, lk 50
Lapsendamine
Raahel ja Lea pidasid orjataride poegi enda omadeks. (1Mo 30:3–8, 12, 13, 24.) Need lapsed kuulusid Raahelile ja Leale, kuna 1) Jaakob oli laste isa ja 2) orjatarid olid Raaheli ja Lea omand. Need pojad olid samamoodi Jaakobi pärijad nagu tema abikaasade sünnitatud lapsed.