„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

4.–10. MAI

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 36–37

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 678

Edom

Edom, mis tähendab „punane”, oli Jaakobi kaksikvenna Eesavi teine nimi. (1Mo 36:1.) See nimi anti talle peale seda, kui ta müüs oma esmasünniõiguse punase läätsehautise eest. (1Mo 25:30–34.) Samuti oli Eesav sündides üleni punane. (1Mo 25:25.) Juhtumisi oli sarnast tooni ka maastik, kus tema ja ta järeltulijad hiljem elama hakkasid.

it-1, lk 561–562

Eestkoste

See, kui karjane lubas võtta loomad enda hoole alla, oli juriidiline kinnitus selle kohta, et tema vastutab karja eest. Ta tagas omanikule, et loomad on söödetud ja neid ei varastata. Vastasel juhul pidi karjane maksma kahjutasu. Siiski oli ka erandjuhtumeid, kus seaduse järgi karjane ei vastutanud. Selleks olid olukorrad, mis ei sõltunud temast, näiteks metslooma rünnak. Süüst vabaks saamiseks pidi ta aga viima omanikule tõendusmaterjali, milleks võis olla loomakorjus. Pärast nende tõendite uurimist sai omanik kinnitada, et karjane on süütu.

Sama põhimõte kehtis ka igasuguse vara kohta, mis oli kellegi hoolde usaldatud. Näiteks perekonnas oli vanim vend eestkostjaks oma noorematele vendadele ja õdedele. See aitab meil mõista, miks Ruuben kõige vanema vennana oli mures Joosepi elu pärast. Siis, kui teised vennad plaanisid tappa Joosepit, ütles Ruuben: „Ärme võta temalt elu!” ... „Ärge valage verd! ... ärge pange kätt tema külge!” Ta tahtis Joosepi nende käest ära päästa, et viia ta tagasi isa juurde.” Kui Ruuben avastas, et Joosep on kadunud, oli ta ahastus nii suur, et ta käristas oma riided lõhki ja hüüdis: „Poiss on kadunud! Ja mina – mis ma nüüd teen?” (1Mo 37:18–30.) Ta teadis, et temalt võidakse pärida aru Joosepi kadumise kohta. Vastutusest pääsemiseks võltsisid vennad tõendeid, et jääks mulje nagu metsloom oleks Joosepi tapnud. Nad kastsid Joosepi triibulise kuue kitse verre ja viisid selle kui asitõendi oma isale Jaakobile, kes oli perekonnas kohtunik. Joosepi verist kuube nähes järeldas Jaakob, et Joosep on surnud ja vabastas Ruubeni vastutusest. (1Mo 37:31–33.)

11.–17. MAI

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 38–39

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 555

Oonan

Tuleneb sõnajuurest, mis tähendab „sigitusjõud”, „jõud”.

Juuda ja kaananlase Suua tütre teine poeg. (1Mo 38:2–4; 1Aj 2:3.) Jehoova hukkas Oonani lastetu vanema venna Eeri, kuna too oli Jehoova silmis halb. Pärast seda käskis Juuda Oonanil abielluda Eeri lese Taamariga. Kui nende abielust oleks sündinud poeg, oleks ta jätkanud Eeri suguvõsaliini. See poeg oleks saanud esmasündinule kuuluva pärandiosa. Samas, kui Eeril ei oleks pärijat, saaks Oonan pärandi endale. Piiblijutustus ütleb, et Oonan heitis oma venna naise juurde, kuid lasi oma seemne iga kord maha. See ei olnud masturbatsioon, vaid Oonan katkestas suguühte, et vältida seemnevedeliku sattumist Taamari suguteedesse. Jehoova ei surmanud lastetut Oonanit seetõttu, et too oleks masturbeerinud, vaid seetõttu, et ta ei allunud isale, oli ahne ja jättis täitmata enda kui mehevenna abielukohuse. (1Mo 38:6–10; 46:12; 4Mo 26:19.)

25.–31. MAI

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 42–43

„Joosep säilitab enesevalitsuse”

it-2, lk 108, lõik 4

Joosep

Eelnevad sündmused panid Joosepi poolvennad mõtlema, et Jehoova karistab neid selle eest, et nad olid Joosepi aastaid varem orjaks müünud. Oma venna juuresolekul, keda nad ikka ära ei tundnud, arutasid nad oma süüd. Joosep kuulas neid pealt ja sai aru, et vennad kahetsevad. See muutis Joosepi nii emotsionaalseks, et ta lahkus nende juurest ja puhkes nutma. Tulnud tagasi vendade juurde, võttis ta Siimeoni vangi seniks, kuni teised vennad toovad noorima venna Egiptusesse. (1Mo 42:21–24.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 795

Ruuben

Ruubeni häid omadusi oli näha sellest, et ta veenis oma üheksat venda tapmise asemel viskama Joosepit kuiva kaevu. Ruuben kavatses minna salaja tagasi kaevu juurde, et Joosep sealt päästa. (1Mo 37:18–30.) Rohkem kui 20 aastat hiljem, kui Joosepi vennad olid Egiptuses, süüdistati neid luuramises. Nad järeldasid, et see on neile kindlasti karistus Joosepi ebaõiglase kohtlemise pärast. Ruuben aga tuletas meelde, et temal ei olnud mingit osa plaanis Joosep tappa. (1Mo 42:9–14, 21, 22.) Kui Jaakob ei tahtnud lasta Benjamini koos teistega Egiptusesse kaasa minna, oli just Ruuben see, kes pakkus Jaakobile tagatiseks oma kahte poega. Ta ütles: „Sa võid surmata minu kaks poega, kui ma ei too teda tagasi sinu juurde.” (1Mo 42:37.)