„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
14.–20. MÄRTS
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. SAAMUELI 14–15
„Kuuletumine on parem kui ohver”
it-2, lk 521, lõik 2
Kuuletumine
Kuuletumist ei saa millegagi asendada, ilma selleta pole võimalik olla Jumalale meelepärane. Saamuel ütles kuningas Saulile: „Kas siis põletus- ja tapaohvrid toovad Jehoovale sama palju rõõmu kui Jehoovale kuuletumine [sõna šamá üks vorme]? Kuuletumine [sõna-sõnalt „kuulamine”] on parem kui tapaohver, sõna tähelepanemine parem kui jäärade rasv.” (1Sa 15:22.) Jehoovale mittekuuletumine näitab põlastavat suhtumist tema sõnadesse ning seda, et inimene ei usu tema sõnu ega usalda teda. Inimene, kes Jumalale ei kuuletu, ei erine sellest, kes tegeleb ennustamisega ja teenib ebajumalaid. (1Sa 15:23; vrd Ro 6:16.) Kuulekust peavad näitama teod, sõnadest üksi ei piisa. Kui juhendite järgi ei tegutseta, näitab see usaldamatust ja lugupidamatust juhendite andja suhtes. (Mt 21:28–32.) Need, kes rahulduvad vaid Jumala tõe ärakuulamise ja aktsepteerimisega, kuid ei ela selle järgi, „petavad end valede mõttekäikudega” ega pälvi õnnistusi. (Jk 1:22–25.) Jumala poeg tegi selgeks, et isegi need, kes toimivad pealtnäha juhendite järgi, kuid teevad seda valel viisil või valedel motiividel, ei pääse taeva kuningriiki, vaid heidetakse kõrvale. (Mt 7:15–23.)
Vaimsed vääriskivid
it-1, lk 493
Kaastunne
Kaastunde osutamine siis, kui see läheb vastuollu Jumala tahtega – isegi kui seda tehakse teiste survel –, võib tuua kaasa rängad tagajärjed. See selgub kuningas Sauliga juhtunust. Jumal oli otsustanud viia täide kohtuotsuse amalekkide üle. See oli esimene rahvas, kes ründas iisraellasi pärast nende vabanemist Egiptuse orjusest. Saulil oli keelatud neile armu anda. Kuid ta andis oma alamate survele järele ega kuuletunud Jehoova käsule täielikult. Seetõttu ütles Jehoova, et Saul ei jää kuningaks. (1Sa 15:2–24.) Selleks et mitte patustada nagu Saul ja kaotada Jumala soosing, on vaja kasvatada usku sellesse, et kõik Jehoova teed on õiged, ja pidada kõige tähtsamaks temale ustavaks jäämist.
21.–27. MÄRTS
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. SAAMUELI 16–17
Vaimsed vääriskivid
it-2, lk 871–872
Saul
Pärast neid sündmusi ja pärast Taaveti võidmist Iisraeli tulevaseks kuningaks lahkus Jehoova vaim Saulist. Seejärel sündis, et „halb vaim Jehoovalt hakkas Sauli piinama”. Kui Jehoova oli Saulilt oma vaimu ära võtnud, lasi ta tema üle võimust võtta halval vaimul. Saul kaotas oma meelerahu ning tema häiritud tunded, mõtted ja kujutlused ärritasid ta üles. See, et Saul ei kuuletunud Jehoovale, näitas tema halba meele- ja südameseisundit, mistõttu Jumala vaim ei pakkunud talle enam mingit kaitset. Kuna aga Jehoova oli lubanud halval vaimul tema enda vaimu asemele tulla ja Sauli piinata, võis seda nimetada „halvaks vaimuks Jehoovalt”. Sauli teenrid ütlesid selle kohta „halb vaim Jumalalt”. Ühe teenri soovitusel kutsus Saul enda juurde Taaveti, et see õukonnamuusikuna talle pilli mängides leevendust tooks, kui halb vaim teda kimbutab. (1Sa 16:14–23; 17:15.)
28. MÄRTS – 3. APRILL
AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. SAAMUELI 18–19
Vaimsed vääriskivid
it-2, lk 695–696
Prohvet
Kuigi prohvetid määras ametisse Jehoova vaim, ei tähenda see, et nad rääkisid kogu aeg Jumala vaimust juhituna. Pigem tuli Jumala vaim nende peale aeg-ajalt, kui oli vaja edastada olulisi sõnumeid. (Hes 11:4, 5; Mi 3:8.) Vaim mõjus neile ergastavalt ja pani nad rääkima. (1Sa 10:10; Jer 20:9; Am 3:8.) Nad mitte ainult ei teinud asju, mis mõjusid veidrana, vaid ka nende väljendusviis peegeldas kahtlemata väga intensiivseid tundeid. See võib osaliselt selgitada, miks öeldi vahel kellegi kohta, et ta käitub nagu prohvet. (1Sa 10:6–11; 19:20–24; Jer 29:24–32; vrd Ap 2:4, 12–17; 6:15; 7:55.) Prohvetite täielik keskendumine missioonile ja tuline ind võis panna neid teiste silmis kummaliselt, isegi mõistusevastaselt käituma. Näiteks käitus väepealike juuresolekul nõnda üks prohvetijünger, kes oli tulnud Jehut võidma. Kui aga väepealikud mõistsid, et tegemist on prohvetiga, võtsid nad tema sõnumit väga tõsiselt. (2Ku 9:1–13; vrd Ap 26:24, 25.) Kui Saul käitus Taavetit taga ajades nagu prohvet, võttis ta riided seljast ja „lamas poolalasti kogu selle päeva ja kogu öö”. Taavet pääses sel ajal ilmselt põgenema. (1Sa 19:18–20:1.) See ei tähenda, et prohvetitel oleks olnud kombeks end paljaks kiskuda. Piiblis on veel vaid kaks juhtumit, kus prohvetid käisid ringi poolalasti, et tõmmata tähelepanu mõnele nende prohvetikuulutuse erijoonele. (Jes 20:2–4; Mi 1:8–11.) Pole täpselt teada, miks Saul lamas poolalasti. Võib-olla näitas ta oma kuninglikest riietest loobumisega, et ta on tavaline inimene ega saa Jehoova kuningavõimu vastu.