„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

6.–12. MAI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 36–37

Vaimsed vääriskivid

it-2, lk 445

Mägi

Stabiilsus, püsivus, ülevus. Mägedega võib seostada stabiilsust ja püsivust. (Jes 54:10; Hab 3:6; võrdle L 46:2.) Seega, kui laulukirjutaja ütles, et Jumala „õigus on nagu võimsad mäed [sõna-sõnalt „nagu Jumala mäed”, allmärkus]”, võis ta mõelda, et Jumala õigus on kõigutamatu. (L 36:6.) Või kui pidada silmas seda, et mäed on kõrged, võis ta hoopis viidata sellele, et Jumala õigus on kaugelt üle inimeste õigusest. (Võrdle Jes 55:8, 9.)

20.–26. MAI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 40–41

Vaimsed vääriskivid

it-2, lk 16

Jehoova

Kogu piiblilugu keerleb selle ümber, et tõestada Jehoova õigust olla kõigekõrgem valitseja, ja seega on tema peamine eesmärk oma nime pühitsemine. See tähendab, et Jumala nimi on vaja teotusest puhastada. Ja lisaks sellele on vaja, et kõik intelligentsed loodud nii maa peal kui ka taevas austaksid seda nime ja peaksid seda pühaks. See hõlmab seda, et nad tunnustavad meelsasti Jehoova ülemvõimu, nad soovivad teda teenida ja tema tahet täita ning nad teevad seda kõike armastusest tema vastu. Taaveti palvest, mis on kirjas tekstis Laul 40:5–10, tuleb selline hoiak hästi välja. (Apostel Paulus seostas selle laulu sõnu Jeesusega tekstis Heb 10:5–10.)

27. MAI – 2. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 42–44

Vaimsed vääriskivid

it-1, lk 1242

Šaakal

Piiblis on kasutatud šaakaleid näitena. Kui Iiob kirjeldas oma haletsusväärset seisu, ütles ta: „Ma olen saanud šaakalite vennaks.” (Ii 30:29.) Rääkides Jumala rahva alandavast kaotusest, lausus laulukirjutaja ahastavalt: „Sina aga purustasid meid šaakalite elupaigas.” (L 44:19.) Sellega võis ta viidata lahingutandrile kogunenud šaakalitele, kes seal langenuid sõid. (Võrdle L 68:23.) Kui babüloonlased aastal 607 e.m.a Jeruusalemma piirasid, kaasnes sellega nii suur nälg, et emad kohtlesid oma lapsi julmalt. Jeremija vastandas iisraellaste julmuse šaakalite emaliku hoolega. (Nu 4:3, 10.)

3.–9. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 45–47

Laul kuninga pulmast

it-2, lk 1169

Sõda

Pärast selle sõja lõppu tuleb maa peale tuhandeaastane rahuaeg. Laulukirjutaja ütleb: „Jehoova ... lõpetab sõjad maa äärteni, murrab katki vibu ja purustab oda, põletab ära sõjavankrid.” Esimest korda täitus see siis, kui Jumal hävitas Iisraeli vaenlaste sõjariistad ja tõi nende maale rahu. Pärast seda, kui Jeesus teeb Harmagedoonis lõpu neile, kellele meeldib sõdida, saabub ülemaailmne rahu. (Laul 46:8–10.) Igavese elu saavad need, kes on tagunud „oma mõõgad atradeks ja odad aianugadeks” ja kes „ei õpi enam sõdima”. „Vägede Jehoova suu on rääkinud.” (Jes 2:4; Mi 4:3, 4.)

10.–16. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 48–50

Vaimsed vääriskivid

it-2, lk 805

Rikkus

Jõuka rahvana said iisraellased nautida toitu ja jooki. (1Ku 4:20; Kog 5:18, 19.) Rikkus kaitses neid vaesusega seotud probleemide eest. (Õp 10:15; Kog 7:12.) Jehoova tahtis, et iisraellased naudiksid kõva tööga välja teenitud tasu. (Võrdle Õp 6:6–11; 20:13; 24:33, 34.) Aga ta pidas vajalikuks hoiatada neid ohu eest, et nad võivad hakata lootma oma rikkuse peale ning unustada, et see kõik tuleb tema käest. (5Mo 8:7–17; L 49:6–9; Õp 11:4; 18:10, 11; Jer 9:23, 24.) Ta tuletas neile meelde, et rikkus on ajutine (Õp 23:4, 5), sellega ei saa maksta Jumalale luna, et kedagi surmast päästa (L 49:6, 7), ja et surnutel pole sellest mingit kasu (L 49:16, 17; Kog 5:15). Ta ütles, et kui keegi peab rikkust liiga tähtsaks, on tagajärjeks halvad teod ja tema meelepaha. (Õp 28:20; võrdle Jer 5:26–28; 17:9–11.) Jehoova kutsus oma rahvast üles: „Austa Jehoovat oma varandusega.” (Õp 3:9.)

17.–23. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 51–53

Vaimsed vääriskivid

it-1, lk 644

Doeg

Doeg oli edomlane, kel oli vastutusrikas positsioon, ta oli kuningas Sauli karjaste ülem. (1Sa 21:7; 22:9.) Arvatavasti oli Doeg proselüüt. Kuna ta oli Noobis „kinnipeetuna Jehoova ees” (võib-olla seetõttu, et ta oli andnud tõotuse, oli ebapuhas või kahtlustati, et tal on pidalitõbi), nägi ta, kuidas ülempreester Ahimelek andis Taavetile vaateleivad ja Koljati mõõga. Hiljem, kui Saul oma sulaseid vandenõu sepitsemises süüdistas, rääkis Doeg sellest, mida ta oli Noobis näinud. Kui Saul oli kutsunud enda juurde ülempreestri ja teised Noobi preestrid ning ülempreestrit küsitlenud, käskis ta ihukaitsjatel nad kõik ära tappa. Tema sulased aga keeldusid sellest, misjärel Saul andis sama käsu Doegile. Doeg täitis selle käsu otsekohe ja tappis 85 preestrit. Pärast seda kohutavat tegu lõi ta Noobis maha „kõik mehed ja naised, lapsed ja imikud”, lisaks veel kariloomad. (1Sa 22:6–20.)

Nagu on kirjas Laulu 52 märkuses, rääkis Taavet selles laulus Doegist ja tema tegudest. „Su keel, terav kui habemenuga, sepitseb kurja, on pettuse tööriist. Sa armastad halba rohkem kui head, valetada enam kui kõnelda õigust. Sa armastad hävitavaid sõnu, sa valelik keel!” (L 52:2–4.)

24.–30. JUUNI

AARDEID JUMALA SÕNAST | LAULUD 54–56

Vaimsed vääriskivid

it-1, lk 857–858

Etteteadmine, ettemääratus

See, et Juudas Iskariot reetis Jeesuse, täitis prohvetiennustused ja näitas, et nii Jehooval kui ka tema pojal on võime näha tulevikku. (L 41:9; 55:12, 13; 109:8; Ap 1:16–20.) Kuid Jumal ei määranud ette, et reetjaks saab just Juudas. Ennustustes oli lihtsalt kirjas, et üks Jeesuse lähedastest kaaslastest reedab ta. Kui Jumal oleks määranud Juuda elukäigu ette, oleks see läinud vastuollu ka tema põhimõtetega. Üks põhimõte on näiteks selline: „Ära kiirusta kellelegi käsi peale panema ja ära saa teiste inimeste pattude kaasosaliseks. Hoia end puhtana.” (1Ti 5:22; võrdle 3:6.) Enne kui Jeesus valis välja 12 apostlit, palus ta terve öö oma isalt juhatust, et see aitaks tal head otsust langetada. (Lu 6:12–16.) Kui Juuda elukäik oleks olnud ette määratud, oleks Jumal läinud omaenda põhimõtete ja juhtnööridega vastuollu ning temast oleks saanud Juuda pattude kaasosaline.

Seetõttu on ilmne, et kui Juudas valiti apostliks, oli tema süda siiras. Aga Juudas lasi oma südames tärgata kurjusel, ta kaugenes Jumalast ega võtnud enam tema juhatust kuulda, vaid lasi end hoopis Saatanal mõjutada. (Joh 13:2; Ap 1:24, 25; Heb 12:14, 15; Jk 1:14, 15.) Mõne aja pärast oli temas toimunud muutus juba nii ilmne, et Jeesus nägi seda ja võis öelda, et just Juudas reedab ta. (Joh 13:10, 11.)