LUUKA EVANGEELIUM
12. peatüki kommentaarid
tuhandeid. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt kümmet tuhandet, aga seda kasutatakse ka väga suure, loendamatu hulga kohta.
juuretise. Võib tõlkida ka „haputaina”. Piiblis sümboliseerib juuretis sageli pattu ja rikutust. Siingi räägitakse sellest negatiivses tähenduses, nimelt mõeldakse valeõpetusi. (Mt 16:6, 11, 12; 1Ko 5:6–8.)
valges. St avalikult.
kuulutatakse katustelt. Vt Mt 10:27 kommentaari.
Gehennasse. Vt Mt 5:22 kommentaari.
varblast. Vt Mt 10:29 kommentaari.
kahe veeringu eest. Sõna-sõnalt „kahe assi eest”. Varem, oma kolmandal rännakul Galileasse ütles Jeesus, et kaks varblast maksab ühe assi. (Mt 10:29.) Ass oli töölise 45 minuti töötasu. (Vt lisa B14.) Nüüd, tõenäoliselt umbes aasta hiljem Juudamaal, ütleb Jeesus, et viis varblast müüakse kahe assi eest. Neid kahte juhtumit võrreldes on näha, et varblase väärtus oli kaupmeestele niivõrd tühine, et viienda võis saada kauba peale.
Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. Vt Mt 10:30 kommentaari.
rahvahulkade. Teine võimalik tähendus: „sünagoogidesse”. Kreeka nimisõna synagogé tähendab sõna-sõnalt „kogumine; kogunemine; koosolek”. Piibli kreekakeelses osas on selle all enamasti mõeldud hoonet või paika, kuhu juudid kokku tulid, et pühakirja lugeda, õppida, pidada jutlusi ja palvetada. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.) Kuigi selle sõnaga võidakse siin mõelda ka sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid (vt Mt 10:17 kommentaari), tundub, et siin esineb see laiemas tähenduses ja käib avaliku kogunemise kohta, kus võis olla nii juute kui ka mittejuute. Niisuguste kogunemiste eesmärk oli kristlase vastu ametlik süüdistus esitada, samuti võidi seal tema usu pärast süüdimõistev otsus langetada.
jagaks minuga pärandi. Moosese seaduses olid selged juhendid selle kohta, kuidas pärand laste vahel jagada. Vanim poeg sai pärandist kaks osa, sest tema pidi võtma üle perekonnapea kohustused. (5Mo 21:17.) Ülejäänud pärand jagati teiste pärijate vahel. Paistab, et selles salmis mainitud mees himustas rohkem, kui oli talle seaduses ette nähtud. See ehk selgitab, miks ta nii häbematult Jeesuse õpetusele vahele segas. Jeesus ei sekkunud sellesse vaidlusse, vaid hoopis hoiatas ahnuse eest.
vahemeheks. Võib tõlkida ka „jagajaks”. Jeesus näitab siin, et tal pole vaja sekkuda asjadesse, mis on Moosese seadusega reguleeritud. Pealegi oli Moosese seaduse järgi vanemate meeste kohus rahalisi vaidlusi lahendada. Jeesus mõistis ka, et teda polnud saadetud selliseid küsimusi lahendama, vaid kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist.
ahnuse. Võib tõlkida ka „saamahimu”. Kreeka sõna pleonexía tähendab sõna-sõnalt „enama soovimine”. Seda kreeka sõna on kasutatud ka tekstides Ef 4:19; 5:3. Salmis Kol 3:5 ütleb Paulus, et ahnus on ebajumalakummardamine.
mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.
endale. Võib tõlkida ka „oma hingele”. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, esineb salmides 19 ja 20 kolm korda. Selle sõna tähendus selgub kontekstist. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.) Siin mõeldakse selle all lihtsalt inimest ennast, mitte midagi nähtamatut. (Vt selle salmi kommentaari Sul on ja Lu 12:20 kommentaari.)
Sul on. Võib tõlkida ka „Hing, sul on”. Mees lausub need sõnad endale. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, tähendab siin inimest ennast, nagu selgitatakse selle salmi kommentaaris endale. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
Sa rumal! Võib tõlkida ka „Sa arutu!”. Piiblis nimetatakse rumalaks ja arutuks tavaliselt neid, kes põlgavad Jumala tarkust ega juhindu elus Jumala normidest.
võetakse sinult elu. Sõna-sõnalt „nõuavad nad sinult su hinge”. Jeesus ei öelnud, kuidas rikas mees selles mõistujutus sureb või kes temalt elu võtab. Ta lihtsalt ütles, et mees sureb sel ööl.
elu. Võib tõlkida ka „hing”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see inimese elu. (Vt Lu 12:19 kommentaare ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
rikas Jumala silmis. Võib tõlkida ka „rikas Jumalas”. St, et inimesel on külluslikult seda, mis on Jumala vaatepunktist oluline.
ärge muretsege. Võib tõlkida ka „lõpetage muretsemine”. Vastava kreeka verbi merimnáo ajavorm näitab, et lõpetada tuleb parasjagu toimuv tegevus. Kreeka sõna, mille vasteks on „muretsema”, võib viidata murele, mis hajutab tähelepanu ja häirib inimest niivõrd, et röövib temalt rõõmu. Sama sõna esineb ka salmides Lu 12:11, 25, 26; 1Ko 7:32–34; Flp 4:6. (Vt Mt 6:25 kommentaari.)
oma elu. Võib tõlkida ka „oma hinge”. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, tähendab siin inimese elu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
Elu. Võib tõlkida ka „Hing”. Nagu eelmises salmis, tähendab ka siin kreeka sõna psyché inimese elu. Elu (hing) ja keha tähendavad siin inimest tervikuna.
ronkasid. Seda lindu mainitakse piibli kreekakeelses osas ainult siin. Jeesus lausus sarnased sõnad ka mäejutluses, kuid seal ei nimetanud ta ühtegi konkreetset lindu. (Mt 6:26.) Luukas räägib siin Jeesuse tegevusest Juudamaal. Selleks ajaks oli mäejutlusest, mille Jeesus pidas Galileas, möödas umbes poolteist aastat. Jeesus rõhutab öeldavat, rääkides linnust, kes oli Moosese seaduse järgi ebapuhas. (3Mo 11:13, 15.) Nähtavasti õpetas ta sellega seda, et kui Jumal hoolitseb juba ebapuhaste lindude eest, siis pole põhjust kahelda, et ta kannab hoolt inimeste eest, kes talle loodavad.
oma elu. Vt Mt 6:27 kommentaari.
küünragi. Vt Mt 6:27 kommentaari.
isegi nii väikest asja. Sõna-sõnalt „kõige vähematki”. Ilmselt mõeldakse selle all oma elu küünra võrra pikendamist, millest räägiti eelmises salmis. Kui inimesed ei suuda oma eluiga pisutki, isegi mitte küünra võrra pikendada, siis miks peaksid nad olema mures ning koguma rikkust, varuma toitu, riideid, maju ja muud vara?
lilled. Osa õpetlasi on arvamusel, et siin on tegemist ülastega, ent vastava algkeelse sõnaga võidakse tähistada mitmesuguseid lilli, näiteks tulpe, hüatsinte, liiliaid, iiriseid ja gladioole. Mõnede arvates võis Jeesus viidata lihtsalt sealkandis metsikult kasvavatele lilledele. Seda võib järeldada sellest, et paralleelväljendid teistes salmides räägivad aasataimedest. (Mt 6:28–30; Lu 12:28.)
aasataimi ... tulle. Vt Mt 6:30 kommentaari.
te nõrgausulised. Vt Mt 6:30 kommentaari.
jätke muretsemine. Kreeka sõna meteorízomai esineb piibli kreekakeelses osas vaid siin. Klassikalises kreeka keeles tähendab see „kõrgele tõusma” ja seda on kasutatud seoses laevadega, mida meri pillutab. Siin on seda kasutatud piltlikult muretsemise või ebakindluse kohta: inimene on otsekui kahtluste või ärevuse pillutada-kõigutada.
Pidage ... kõige tähtsamaks. Seda fraasi võib tõlkida ka „otsige esmalt”. Kreeka verb on vormis, mis väljendab kestvat tegevust. Jeesuse tõelised järelkäijad ei pea Jumala kuningriiki kõige tähtsamaks vaid mõnda aega ega hakka seejärel muude asjadega tegelema. Nad peavad seda oma elus alati kõige tähtsamaks. Sama nõuande andis Jeesus ka Galileas mäejutluses. (Mt 6:33.) Luukas räägib sündmustest, mis toimusid umbes poolteist aastat hiljem Jeesuse teenistuse lõpuosas, ilmselt Juudamaal. Nähtavasti pidas Jeesus vajalikuks nõuannet korrata.
armuande. Vt Mt 6:2 kommentaari.
Olge valmis. Võib tõlkida ka „Olgu teil rõiva alumine äär vöö vahele kinnitatud”. Algkeeles on siin idioom, mis sõna-sõnalt tähendab „teie niuded olgu vöötatud”. See kirjeldab tava, kus alusrõiva alumine äär kinnitati vöö vahele, et oleks lihtsam näiteks tööd teha või joosta. Selle idioomiga hakati tähistama mingiks tegevuseks valmisolekut. Samalaadseid väljendeid on korduvalt kasutatud ka piibli heebreakeelses osas. (Nt 2Mo 12:11; 1Ku 18:46; 2Ku 3:21, P 1997; 4:29, allm; Õp 31:17, P 1997; Jer 1:17, allm.) Selles salmis on kreekakeelne verb niisuguses vormis, mis näitab, et jumalateenijad peaksid olema kogu aeg valmis tegutsema. Tekstis Lu 12:37 on kasutatud sama verbi fraasis „ta seab end valmis”. Tekstis 1Pe 1:13 olev kreekakeelne fraas, mis on tõlgitud „olgu teie vaim tugev ja valmis tegutsemiseks”, tähendab sõna-sõnalt „vöötage oma mõistuse niuded”.
ta seab end valmis. Võib tõlkida ka „ta kinnitab rõiva alumise ääre vöö vahele”. Sõna-sõnalt „ta vöötab end”. (Vt Lu 12:35 ja 17:8 kommentaari.)
teise vahikorra ajal. St kella üheksast õhtul kuni keskööni. Siin salmis mainitakse kreeka-rooma ööjaotust, kus oli neli vahikorda. Varasematel aegadel jagasid heebrealased öö kolmeks neljatunniseks vahikorraks (2Mo 14:24; Koh 7:19), kuid esimeseks sajandiks olid nad läinud üle roomlaste süsteemile. (Vt Mt 14:25 ja Mr 13:35 kommentaari.)
kolmanda ajal. St keskööst kuni umbes kella kolmeni öösel. (Vt Mr 13:35 kommentaari.)
arukas. Kreeka omadussõna phrónimos tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Luukas kasutab samatüvelist sõna tekstis Lu 16:8, kus see on tõlgitud vastega „arukamad”. Kreeka sõna phrónimos esineb ka tekstides Mt 7:24; 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.
majapidaja. Võib tõlkida ka „majapidamise juhataja”. Kreeka sõnaga oikonómos mõeldakse teenijat, kes on pandud teiste teenijate üle. Vanal ajal juhtis isanda majapidamist tihti mõni ustav ori. See oli väga vastutusrikas amet. Aabrahamil oli selline sulane, „kes kandis hoolt kõige eest, mis tal oli”. (1Mo 24:2.) Samasugune amet oli ka Joosepil. (1Mo 39:4.) Jeesuse toodud näites on sõna „majapidaja” ainsuses, kuid see ei tähista tingimata ühte konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Ka siin näites mõeldakse majapidaja all rühma inimesi. Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45 on seda majapidajat nimetatud ustavaks ja arukaks orjaks.
teenijaskonna. Kr therapeía. Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45 on kreeka sõna oiketeía (majateenijad). Luukas kasutab sõna, mis oli tavaline klassikalises kreeka keeles ja mille tähendus kattub Matteuse kasutatud sõnaga. Luuka keelekasutus võib anda aimu tema haridusest ja taustast.
see ori. Orjaks nimetatakse majapidajat, keda mainiti salmis 42. (Vt Lu 12:42 kommentaari.) Kui see ori on ustav, siis saab ta tasu. (Lu 12:44.) Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45–47 nimetatakse seda majapidajat ustavaks ja arukaks orjaks. (Vt Lu 12:45 kommentaari.)
see ori. Orjaks nimetatakse majapidajat, keda mainiti salmis 42. Kui see ori on ustav, siis saab ta tasu. (Lu 12:43, 44.) Aga kui ta pole ustav, siis karistatakse teda „kõige karmimal moel”. (Lu 12:46.) Jeesus hoiatab siin ustavat majapidajat. Paralleeljutustuses on kirjas: „Kui see ori oleks nurjatu ja mõtleks oma südames.” (Mt 24:45–51.) Jeesus ei taha öelda, et tuleb esile nurjatu ori, vaid räägib, mis orja ees ootaks, kui see hakkaks käituma nurjatult.
karistaks teda kõige karmimal moel. Vt Mt 24:51 kommentaari.
süütama tuld. Kui Jeesus tuli, süütas ta juutide keskel sümboolses mõttes tule. Tema sõnum tekitas tuliseid vaidlusi ning justkui põletas valeõpetused ja pärimused tulega. Näiteks ei vastanud ta juutide ootusele, et messias peaks vabastama Iisraeli Rooma võimu alt. Ta hoopis suri häbiväärset surma. Oma innuka kuulutustööga tegi Jeesus Jumala kuningriigist põletavaima küsimuse kogu juudi rahva keskel. (1Ko 1:23.)
viimsegi leptoni. Kreeka sõna leptón tähendab midagi väikest ja õhukest. Üks lepton võrdus 1/128 denaariga ning oli tõenäoliselt väikseim Iisraelis käibel olev vask- või pronksmünt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepton” ja lisa B14.)