Kaitse oma perekonda laostavate mõjude eest

1.—3. a) Millistest allikatest on pärit perekonda ähvardavad laostavad mõjud? b) Mille vahel peavad vanemad perekonda kaitstes tasakaalu leidma?

OLED parasjagu oma väikest poega kooli saatmas ning väljas sajab nagu oavarrest. Mida sa sel juhul teed? Kas lased lapsel välja lipata, ilma et talle midagi vihma kaitseks annaksid? Või kas paned talle kaitseks selga nii palju riideid, et ta end vaevalt liigutada jaksab? Muidugi ei tee sa ei üht ega teist. Annad talle just selle, mida on kuivaksjäämiseks vaja.

² Sarnaselt sellega peavad vanemad leidma tasakaaluka mooduse, kuidas kaitsta oma pereliikmeid laostavate mõjude eest, mis paljude allikate — meelelahutustööstuse, massiteabevahendite, eakaaslaste ja mõnikord isegi kooli kaudu neile justkui joana kaela sajavad. Mõned vanemad teevad oma pere kaitsmiseks väga vähe või ei tee üldse mitte midagi. Pidades peaaegu kõiki välismõjusid kahjulikuks, seavad teised jälle nii rangeid piiranguid, et nende lastel on tunne, otsekui hakkaksid nad lämbuma. Kas selles osas on võimalik saavutada tasakaalu?

³ Jah, on küll. Äärmuslikkusest pole mingit tulu ja see võib vaid häda kaasa tuua (Koguja 7:16, 17). Ent kuidas saavad kristlikud lapsevanemad oma perekonda kaitstes õige tasakaalu leida? Vaatle kolme valdkonda: haridus, seltskond ja vaba aja veetmine.

 4. Kuidas peaksid kristlikud vanemad haridusele vaatama?

⁴ Kristlikud lapsevanemad peavad haridust väga väärtuslikuks. Nad teavad, et kooliharidus õpetab lapsi lugema, kirjutama, suhtlema ja ka probleeme lahendama. Samuti peaks see neid õppima õpetama. Koolis omandatud oskused võivad aidata lastel tänapäeva maailmas raskustest hoolimata edukad olla. Peale selle võib hea haridus aidata neil teha head tööd (Õpetussõnad 22:29).

5., 6. Kuidas võivad lapsed koolis seksuaalküsimuste kohta moondunud informatsiooni saada?

⁵ Kuid koolis puutuvad lapsed kokku ka teiste lastega — kellest paljudel on moondunud vaateid. Mõtle näiteks nende vaadetele seksi ja moraali vallas. Ühes Nigeeria keskkoolis jagas seksuaalselt vabameelse eluviisiga tütarlaps seksuaalalaseid nõuandeid oma kaasõpilastele. Need kuulasid teda agaralt, kuigi tema seisukohtades oli palju pöörasusi, mida ta pornograafilisest kirjandusest oli hankinud. Mõned neiud proovisidki tema nõuanded järele. Selle tagajärjel jäi üks vallaline tütarlaps rasedaks ning suri, olles püüdnud ise rasedust katkestada.

⁶ Kurb küll, kuid osa seksuaalsest väärinformatsioonist ei tule koolis mitte lastelt, vaid õpetajatelt. Paljusid vanemaid jahmatab, kui koolis antakse lastele seksuaalkasvatust, ilma et räägitaks ka moraalinormidest ja vastutustundest. Üks 12-aastase tütarlapse ema lausus: „Elame väga religioosses ja konservatiivses paikkonnas, ent ometi jagatakse otse siinsamas kohalikus keskkoolis lastele kondoome!” Tema ja ta abikaasa muutusid murelikuks siis, kui nad said teada, et nende tütrele tegid kõlvatuid lähenemiskatseid temaealised poisid. Kuidas võivad vanemad oma perekonda taoliste väärade mõjude eest kaitsta?

 7. Kuidas võib seksuaalse väärinformatsiooni vastu kõige paremini võidelda?

⁷ Kas on parem lastele seksist üldse mitte rääkida? Ei, kõige parem on ise oma lastele seksuaalkasvatust jagada (Õpetussõnad 5:1). Tõsi, mõnedes Euroopa ja Põhja-Ameerika maades väldivad paljud vanemad seda teemat. Ning ka Aafrikas on maid, kus vanemad harva oma lastele seksist räägivad. „Selle tegemine ei kuulu Aafrika kultuuri,” lausub üks isa Sierra Leonest. Mõned vanemad arvavad, et seksuaalkasvatuse jagamine annab lastele mõtteid, mis tõukavad nad ebamoraalselt käituma! Ent kuidas Jumal asjale vaatab?

8., 9. Millist kasulikku informatsiooni Piibel seksuaalküsimustes annab?

⁸ Piibel näitab selgelt, et suguelust kohasel moel rääkimises pole midagi häbiväärset. Iisraelis kästi Moosese seaduse ettelugemist kuulama koguneda tervel Jumala rahval, kaasa arvatud „väetitel lastel” (5. Moosese 31:10—12; Joosua 8:35). Seaduses mainiti avameelselt mitmeid sugueluga seotud küsimusi, kaasa arvatud menstruatsioon, seemnevoolused, hoorus, abielurikkumine, homoseksuaalsus, verepilastus, sodoomia (3. Moosese 15:16, 19; 18:6, 22, 23; 5. Moosese 22:22). Pärast seaduse ettelugemist oli vanematel oma uudishimulikele võsukestele kindlasti palju seletada.

⁹ Õpetussõnade viiendas, kuuendas ja seitsmendas peatükis antakse muu hulgas armastavaid vanemlikke hoiatusi seksuaalse ebamoraalsuse ohtude kohta. Need salmid näitavad, et ebamoraalsus võib mõnikord ahvatlev olla (Õpetussõnad 5:3; 6:24, 25; 7:14—21). Kuid need õpetavad ka, et see on väär ja et sellel on hukatuslikud tagajärjed, ning pakuvad juhatust, aitamaks noortel ebamoraalsele teele mitte sattuda (Õpetussõnad 5:1—14, 21—23; 6:27—35; 7:22—27). Lisaks sellele vastandatakse ebamoraalsus seksuaalse naudingu saamisega abielu piires, kus see on igati kohane (Õpetussõnad 5:15—20). Milline hea kasvatustöö eeskuju lapsevanematele!

10. Miks see, et lastele õpetatakse Jumala põhimõtteid seksuaalelu vallas, et tarvitse neid ebamoraalselt käituma tõugata?

¹⁰ Kas sellealane kasvatus tõukab lapsed ebamoraalselt käituma? Otse vastupidi, Piibel annab teada: „Õiged pääsevad teadlikkuse läbi!” (Õpetussõnad 11:9). Kas sa tahad päästa oma lapsi selle maailma mõjude eest? Üks isa sõnas: „Juba sellest ajast peale, kui lapsed olid väga väikesed, oleme püüdnud nendega seksuaalküsimustes täiesti avameelsed olla. Nii et kui nad kuulevad teisi lapsi seksist rääkivat, ei ole nad uudishimulikud. See pole neile mingi suur müsteerium.”

11. Kuidas võib lastele intiimasjades järk-järgult õpetust jagada?

¹¹ Nagu varasemates peatükkideski märgitud, tuleks seksuaalkasvatusega varakult alustada. Õpetades väikestele lastele kehaosade nimetusi, ära jäta intiimseid kehapiirkondi vahele, otsekui oleks neis midagi häbiväärset. Õpeta neid õigesti nimetama. Aja möödudes on äärmiselt oluline jagada õpetust ka privaatsuse ja sündsuspiiride kohta. Eelistatavalt peaksid mõlemad vanemad lastele õpetama, et need kehaosad on erilised, et üldiselt ei tohi teised neid puudutada, et neid ei sünni teistele näidata ja et neist ei või kunagi sobimatult rääkida. Kui lapsed kasvavad suuremaks, tuleks neile selgitada, kuidas mees ja naine koos lapse sigitavad. Selleks ajaks, kui lapsed puberteediikka jõuavad, peaksid nad oma organismis toimuma hakkavatest muutustest täiesti teadlikud olema. Nagu 5. peatükis näidatud, võib selline õpetus kaitsta lapsi ka seksuaalse kuritarvitamise eest (Õpetussõnad 2:10—14).

12. Milliseid moondunud vaateid koolis sageli õpetatakse?

¹² Vanemad peavad olema valmis tõrjuma ka muid koolis õpetatavaid väärideid: ilmalikke filosoofiaid, nagu evolutsioon, natsionalism või arusaam, et absoluutset tõde pole olemas (1. Korintlastele 3:19; võrdle 1. Moosese 1:27; 3. Moosese 26:1; Johannese 4:24; 17:17). Paljud siirad haridustöötajad peavad edasiõppimist liialdatult tähtsaks. Kuigi lisahariduse küsimus on igaühe isiklik otsus, on mõned õpetajad veendunud, et see on ainus võimalik tee edu saavutamiseks (Laul 146:3—6).a

13. Kuidas võib koolilapsi väärideede eest kaitsta?

¹³ Et vanemad võiksid tõrjuda väärad või moondunud õpetused, peavad nad olema kursis sellega, mida nende lastele õpetatakse. Lapsevanemad, pidage siis meeles, et ka teil on kodutööd! Tundke oma laste hariduse vastu siirast huvi. Rääkige nendega pärast kooli. Küsige, mida nad on õppinud, mis neile kõige enam meeldib, mis on nende arvates kõige raskem. Vaadake üle kodused ülesanded, koolivihikud, hinded. Püüdke nende õpetajaid tundma õppida. Andke õpetajatele teada, et hindate nende tööd ja et soovite neile igal jõukohasel moel abiks olla.

14. Miks on oluline, et jumalakartlikud lapsed valiksid endale head sõbrad?

¹⁴ „Kust sa ometi seda oled õppinud?” Kui paljud vanemad on küll selle küsimuse esitanud, kohutatuna mõnest oma lapse ütlusest või teost, mis tundub olevat suisa ennekuulmatu! Ja kui sageli küll nimetatakse vastuses mõnd uut sõpra koolis või naabruskonnas! Tõepoolest, kaaslased avaldavad meile sügavat mõju, ükskõik kas oleme noored või vanad. Apostel Paulus hoiatas: „Ärge laske ennast eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused” (1. Korintlastele 15:33, NW; Õpetussõnad 13:20). Noored on eakaaslaste mõjule iseäranis vastuvõtlikud. Nad kipuvad olema enese suhtes ebakindlad ning soov oma kaaslastele meeldida ja muljet avaldada võib nad vahel täiesti enda võimusesse haarata. Kui tähtis siis küll on, et nad valiksid endale head sõbrad!

15. Kuidas võivad vanemad oma lapsi sõprade valikul suunata?

¹⁵ Nagu iga lapsevanem teab, ei tee lapsed alati häid valikuid; nad vajavad mõningat suunamist. Küsimus pole mitte nende asemel neile sõprade valimises. Asi seisab hoopis selles, et sedamööda, kuidas nad sirguvad, tuleb õpetada neile vahetegemisvõimet ja aidata mõista, milliseid omadusi nad peaksid sõprades väärtustama. Kõige tähtsam peaks olema armastus Jehoova vastu ja selle tegemine, mis on tema silmis õige (Markuse 12:28—30). Õpeta oma lapsi armastama ja austama neid, kes on ausad, lahked, heldekäelised, töökad. Aita lastel perekondliku uurimise ajal märgata neid omadusi Piibli tegelastes ning seejärel leida samu jooni ka koguduseliikmetes. Anna eeskuju, valides endale sõpru samade mõõdupuude järgi.

16. Kuidas saavad vanemad oma laste sõprade valikul silma peal hoida?

¹⁶ Kas sa tead, kes on su laste sõbrad? Miks ei võiks su lapsed neid teile külla kutsuda, nii et saaksid nendega tuttavamaks? Peale selle võid oma lastelt küsida, mida teised lapsed nendest sõpradest arvavad. Kas neid tuntakse sellistena, kes käituvad alati laitmatult, või elavad nad kaksikelu? Kui paika peab viimane, aita oma lastel aru saada, miks võib taoline seltsing neile kahju tuua (Laul 26:4, 5, 9—12). Kui märkad oma lapse käitumises, rõivastumises, hoiakus või kõnes ebasoovitavaid muutusi, tuleb sul ehk tema sõpradest juttu teha. Võib-olla veedab sinu laps aega sõbra seltsis, kes talle negatiivset mõju avaldab. (Võrdle 1. Moosese 34:1, 2.)

17., 18. Millist praktilist abi võivad vanemad lisaks halbade kaaslaste eest hoiatamisele anda?

¹⁷ Ent sellest, et õpetad lapsi halbadest kaaslastest hoiduma, üksi ei piisa. Aita neil leida häid sõpru. Üks isa ütleb: „Püüdsime alati midagi asemele leida. Näiteks kui koolis taheti, et meie poeg läheks jalgpallimeeskonda, võtsime naisega aega ja arutasime koos pojaga, mispärast see ei ole hea mõte: uute kaaslaste pärast, kellega tal siis tegemist tuleks teha. Kuid siis panime ette kutsuda ka mõned teised lapsed kogudusest ning minna koos nendega parki palli mängima. See lahendas olukorra.”

¹⁸ Targad vanemad aitavad oma lastel häid sõpru leida ning siis koos nendega vaba aega meeldivalt ja ülesehitavalt veeta. Paljude vanemate jaoks aga on vaba aja sisustamine lausa omaette väljakutse.

19. Millised Piibli näited osutavad, et perekondadel pole patt lõbutseda?

¹⁹ Kas Piibel mõistab lõbutsemise hukka? Kaugeltki mitte! Piibel ütleb, et on „aeg naerda .. ja aeg tantsida” (Koguja 3:4).b Muistses Iisraelis tundis Jumala rahvas rõõmu muusikast ja tantsust, mängudest ja mõistatuste esitamisest. Jeesus Kristus käis rahvarohkel pulmapeol ning „suurel võõruspeol”, mille Matteus Leevi temale korraldas (Luuka 5:29; Johannese 2:1, 2). Kahtlemata polnud Jeesus teiste rõõmu rikkuja. Ärgu vaadatagu naermisele ja lõbutsemisele sinu peres kunagi kui patule!

20. Mida peaksid vanemad perekonna vaba aega sisustades meeles pidama?

²⁰ Jehoova on „õnnelik Jumal” (1. Timoteosele 1:11, NW). Seega peaks Jehoova kummardamine olema heameele allikas, mitte heitma elule rõõmutuse loori. (Võrdle 5. Moosese 16:15.) Lapsed on loomu poolest elavad ja täis energiat, millele võib rakendust leida mängudes ning ajaviitetegevuses. Arukalt valitud ajaviide ei ole pelgalt lõbu. Lapsele on see võimalus õppida ja areneda. Perekonnapea kohustus on hoolitseda oma perekonna vajaduste eest igas valdkonnas, kaasa arvatud vaba aja veetmine. Ent vajalik on tasakaal.

21. Milliseid püüniseid leidub tänapäeva ajaviites?

²¹ Neil rahutuil „viimseil päevil” on inimühiskonnas suurel hulgal inimesi, kes on „rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad”, just nagu Piibli prohvetikuulutuses ennustati (2. Timoteosele 3:1—5). Paljudele on ajaviide elu põhitegevus. Meelelahutust pakutakse niivõrd palju, et see võib kergesti tähtsamad asjad kõrvale tõrjuda. Peale selle on suur osa nüüdisaja meelelahutusest seotud seksuaalse ebamoraalsuse, vägivalla, uimastite tarvitamise ja muude äärmiselt kahjulike asjadega (Õpetussõnad 3:31). Kuidas võib noorukeid kahjuliku meelelahutuse eest kaitsta?

22. Kuidas võivad vanemad õpetada oma lapsi ajaviite vallas arukaid otsuseid langetama?

²² Vanemad peavad kehtestama piirid ja piirangud. Kuid see pole veel kõik: nad peavad ka õpetama lastele, kuidas teha vahet kahjuliku ja mittekahjuliku ajaviite vahel, ning seda, kui palju ajaviidet on liiast. Selle õpetamine nõuab aega ja pingutusi. Mõtle järgmisele näitele. Üks kahe poja isa pani tähele, et tema vanem poeg kuulab üsna sageli üht uut raadiojaama. Kui siis isa ühel päeval veoautoga tööle sõitis, otsis ka tema selle jaama üles. Vahetevahel pidas ta kinni ja kirjutas mõne laulu sõnad paberile. Hiljem võttis ta aega ja arutas poegadega, mida ta oli kuulnud. Ta uuris küsimuste abil nende seisukohti, alustades küsimusest „Mis te arvate?”, ning kuulas seejärel kannatlikult, mida nad ütlesid. Pärast sel teemal Piibli põhjal arutlemist olid pojad päri, et nad seda jaama enam ei kuula.

23. Kuidas võivad vanemad oma lapsi allakiskuva meelelahutuse eest kaitsta?

²³ Targad kristlikud vanemad kontrollivad, milline muusika, millised telesaated, videokassetid, koomiksid, videomängud ja filmid lapsi huvitavad. Nad panevad tähele kaanekujundust, sõnu ja ümbrist, loevad ajalehtedest arvustusi ning vaatavad katkeid. Osa tänapäevasest lastele mõeldud „meelelahutusest” on šokeerinud paljusid. Need, kes tahavad oma lapsi ebapuhta mõju eest kaitsta, võtavad aega ning arutavad neid ohte koos perekonnaga, kasutades Piiblit ja piiblilisi väljaandeid, nagu raamat „Noorte küsimusi — praktilisi vastuseid” (Questions Young People Ask—Answers That Work) ning ajakirjades Vahitorn ja Ärgake! avaldatud artiklid.c Kui vanemad seavad kindlad piirid, olles järjekindlad ja mõistlikud, toob see tavaliselt häid tulemusi (Matteuse 5:37; Filiplastele 4:5, NW).

24., 25. Millistest ülesehitavatest ajaviitevormidest võivad perekonnad ühiselt rõõmu tunda?

²⁴ Muidugi on kahjuliku ajaviite piiramine vaid pool lahingut. Kui halba ei korvata heaga, võivad lapsed väärale teele kalduda. Paljudel kristlikel perekondadel on lugematuid sooje ja rõõmsaid mälestusi kordadest, mil nad on koos vaba aega veetnud: piknikke korraldanud, matkanud, telkinud, mänginud, sportinud, sugulasi või sõpru külastama reisinud. Mõningatele on suurt naudingut ja mõnu valmistanud ajaviiteks lihtsalt millegi ühine lugemine. Teistele meeldib jutustada naljakaid või huvitavaid lugusid. Kolmandad aga tegelevad koos mingi harrastusega, nagu puutöö või mõni muu käsitööala, pillimäng, maalimine, Jumala loomistöö uurimine. Lapsed, kes õpivad seesugusest vaheldusrikkast tegevusest rõõmu tundma, on ebapuhta meelelahutuse eest suures osas kaitstud ning nad mõistavad, et ajaviide ei tähenda lihtsalt passiivset istumist, samal ajal kui keegi teine nende meelt lahutab. Osavõtt pakub enamasti rohkem rõõmu kui pealtvaatamine.

²⁵ Ka seltskondlikud koosviibimised on kasulik ajaviitevorm. Kui neil ei puudu kohane järelevalve ja need pole tavatult rahvarohked ega aeganõudvad, võivad need pakkuda lastele enamat kui vaid lõbu. Need võivad aidata tugevdada koguduseliikmete vahelisi armastuse sidemeid. (Võrdle Luuka 14:13, 14; Juuda 12.)

26. Milline on tähtsaim omadus, mis perekonda allakiskuvate mõjude eest kaitseb?

²⁶ Ei ole kahtlustki, et perekonna kaitsmine maailma laostavate mõjude eest nõuab palju hoolsat tööd. Kuid üks tegur aitab edule kaasa enam kui miski muu. See on armastus! Lähedased, armastavad perekonnasidemed muudavad sinu kodu turvaliseks varjupaigaks ning soodustavad suhtlemist, mis on halbade mõjude eest suureks kaitseks. Kuid veelgi tähtsam on arendada veel üht armastuse liiki: armastust Jehoova vastu. Kui perekonnas on tunda sellist armastust, kasvavad lapsed vägagi tõenäoliselt üles, pidades vastumeelseks isegi mõtet valmistada Jumalale meelepaha sellega, et nad maailmal end mõjutada lasevad. Ning vanemad, kes Jehoovat südamest armastavad, püüavad jäljendada tema armastavaid, mõistlikke ja tasakaalukaid loomuomadusi (Efeslastele 5:1; Jakoobuse 3:17). Kui vanemad seda teevad, pole nende lastel mingit põhjust vaadata Jehoova kummardamisele kui paljusid asju keelavale normistikule või lõbu ja rõõmuta eluviisile, mille eest nad tahavad põgeneda niipea kui võimalik. Nad mõistavad siis hoopis, et Jumala kummardamine on kõige õnnetoovam ja täisväärtuslikum eluviis maailmas.

27. Kuidas võib perekond maailma ära võita?

²⁷ Perekonnad, keda ühendab rõõmus ja tasakaalukas jumalateenistus ning kes püüavad kogu südamest selles laostavaid mõjusid täis maailmas „veatud ja laitmatud” olla, toovad Jehoovale rõõmu (2. Peetruse 3:14; Õpetussõnad 27:11). Need perekonnad järgivad Jeesust Kristust, kes seisis vastu igale Saatana maailma püüdele teda reostada. Oma inimelu lõpul võis Jeesus öelda: „Mina olen maailma ära võitnud!” (Johannese 16:33). Soovime, et ka sinu perekond võidaks maailma ära ning tunneks rõõmu igavesest elust!