Rahalaenamine kaaskristlastele

PEDRO ja Carlos olid head sõbrad.a Nad olid kaaskristlased ja nende perekonnad nautisid tihti omavahelist sooja läbikäimist. Niisiis, kui Carlosel oli oma äriettevõtte jaoks raha tarvis, ei kõhelnud Pedro talle laenu pakkuda. „Kuna olime head sõbrad,” selgitab Pedro, „polnud mul midagi selle vastu.”

Kuid vaid kaks kuud hiljem Carlose äritegevus ebaõnnestus ja tagasimaksmine peatus. Oma üllatuseks sai Pedro teada, et enamiku tema poolt laenatud rahast oli Carlos kasutanud äriga mitteseotud võlgade tagasimaksmiseks ja ekstravagantse elustiili finantseerimiseks. Pedrot rahuldava lahenduseni ei jõutud isegi peale aastat külastusi ja kirju. Pettununa pöördus Pedro võimude poole ja Carlos — tema sõber ning kristlik vend — heideti vanglasse.b Kas oli õige nii toimida? Peagi jõuame selles selgusele.

Laenudega seotud erimeelsused ja vääritimõistmised on kogu maailmas inimestevaheliste nurjunud sõprussidemete sagedased põhjustajad. Mõnikord põhjustab see lahkhelisid isegi kaaskristlaste vahel. Paljudes maades on raske pangalaenu saada, seega on üldlevinud, et inimesed, kes vajavad finantsabi, pöörduvad sõprade ja sugulaste poole. Kuid kurb kogemus Pedro ja Carlosega näitab, et kui nii laenuandja kui ka laenuvõtja ei järgi hoolikalt Piibli põhimõtteid, võivad kerkida tõsised probleemid. Kuidas siis asja õigesti käsitleda, kui kaaskristlane laenu palub?

Laenamisega kaasnevate kulude arvestamine

Piibel ei kiida heaks tarbetu laenu tegemist. „Ärgu olgu teil midagi kellegagi võlgu, kui et te üksteist armastate,” kutsub üles apostel Paulus. (Roomlastele 13:8) Niisiis enne, kui võtad võlga, arvesta sellega kaasnevaid kulusid. (Võrdle Luuka 14:28.) Kas tõepoolest on tarvis raha laenata? Kas on tegemist elatise hankimisega, et hoolitseda oma perekonna eest? (1. Timoteosele 5:8) Või on asjaga seotud mingil määral ahnus — ehk soov elada luksuslikumalt? — 1. Timoteosele 6:9, 10.

Teine tähtis faktor on see, kas võlgu võtmine ei sunni sind rohkem tunde tööl olema ja võimalik et koosolekuid ja põlluteenistust unarusse jätma. Võid sa enesele tegelikult lubada, et riskid kellegi teise rahaga? Mis siis, kui äri või ettevõtmine ebaõnnestub? Pea meeles, et „õel võtab laenuks ega tasu”. — Laul 37:21.

’Tõe rääkimine’ laenu andjale

Kui oled neid asjaolusid kaalunud, arvad ehk ikkagi, et äritegevuse jaoks on laen hädavajalik. Kui seda ei saa ametlikest instantsidest, pole sugugi väär pöörduda kaaskristlase poole, sest on üldlevinud pöörduda hädaajal sõprade poole, nagu seda Jeesus Luuka 11:5 märkis. Ometigi peaks inimene hoolega püüdma ’rääkida tõtt’. (Efeslastele 4:25) Selgita ausameelselt kõiki asjaga seotud tõsiasju — kaasa arvatud riskid, isegi sellised, mis paistavad tühised olevat. Ja ära solvu, kui eeldatav laenuandja terve hulga üksikasjalikke küsimusi esitab, veendumaks, et tal on asjast täpne pilt.c

Kas on see tõe rääkimine, kui laenad raha üheks eesmärgiks, aga kasutad siis seda hoopis teiseks? Vaevalt küll. Üks pankur Ladina-Ameerikast selgitab: „Pank võib tühistada sinu krediidi ja kui sa ei maksa oma võlga kohe ära, antakse sind kohtusse, et arestida sinu varandus.” Kui raha laenati lubadusega kasutada seda äri edasiarendamiseks, siis selle kasutamine teisel eesmärgil röövib tegelikult laenajalt kindluse, et see laen ka tagasi makstakse. On tõsi, et sa ei pea kartma juriidilisi survevahendeid, kui laenad kaaskristlaselt. Kuid siiski, „laenaja on laenuandja ori” ja sul on kohustus olla aus tema suhtes. — Õpetussõnad 22:7.

Kuldse reegli järgimine äritegevuses

Jeesus ütles: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile.” (Matteuse 7:12) Kui tähtis on, et see reegel valitseks siis, kui sõlmime kaaskristlasega äritehinguid! Kuidas sa näiteks reageerid, kui vend vastab eitavalt su laenupalvele? Kas arvad, et ta on teie sõpruse reetnud? Või pead lugu tema õigusest su ettepanek tagasi lükata, mõistes, et temal endal võib raha tarvis minna või et ta peab riski tõsisemaks, kui sina seda pead? Ta võib ausameelselt pidada küsitavaks sinu võimet rahaga tõhusalt ümber käia. Sel juhul võib tema keeldumine väga hästi olla nii praktiline kui ka armastav. — Õpetussõnad 27:6.

Kui sõber on nõus sulle raha laenama, peaks üksikasjad paberile kirja panema, kaasa arvatud see, kui palju on laenatud, milleks raha kasutatakse, milline on laenu tagatis ja kuidas ning millal see tagasi makstakse. Mõningal juhul on tark kokkuleppe kohta isegi dokument koostada või lasta see juristil üle vaadata ning võimudele säilitamiseks anda. Kui dokument on juba alla kirjutatud, igal juhul „teie kõne olgu: jah, jah või: ei, ei”. (Matteuse 5:37) Ära kuritarvita oma sõbra head tahet, võttes oma kohustusi tema vastu vähem tõsiselt kui kohustusi panga vastu.

Ettevaatlikud laenuandjad

Ent kuidas on siis, kui sinu juurde tullakse laenu küsima? Palju sõltub asjaga seotud olukordadest. Näiteks võib kristlik vend sugugi mitte enda süü tõttu rahaliselt laostuda. Kui sul on selleks vahendeid, ajendab kristlik armastus sind ’andma talle ihu tarbeid’. — Jakoobuse 2:15, 16.

Kui armastuseta oleks kasutada ära venna ebaõnne ja nõuda temalt sellisel juhul kasuprotsente! Jeesus soovitas tungivalt: „Armastage oma vihamehi ja tehke head ja laenake ilma midagi selle vastu lootmata.” — Luuka 6:35; võrdle 3. Moosese 25:35—38.

Aga kuidas on lugu siis, kui sul palutakse finantseerida äriettevõtet või pakkuda laenule tagatist? Kõige parem on üldiselt suhtuda taolistesse asjadesse kui raha investeeringutesse. Piibel kutsub selgesõnaliselt üles ettevaatusele, manitsedes: „Ära ole nende seas, kes kätt löövad, kes hakkavad käendajaks võlgade eest!” — Õpetussõnad 22:26.

Sellisel juhul peaksid kõigepealt otsustama, kas sul tõepoolest on võimalik taolist investeeringut teha. Kas laostab see sind rahaliselt, kui äri ebaõnnestub või laenuvõtja ei suuda laenu õigeks ajaks tagasi maksta? Kui sul on võimalik laenu anda ja selle pealt saadakse kasumit, on ka sinul õigus selles osaleda ja nõuda oma laenu pealt mõistlikke kasumiprotsente. (Võrdle Luuka 19:22, 23.) Õpetussõnad 14:15 hoiatab: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” Mõned muidu arukad ärimehed on kaotanud oma tavapärase ettevaatuse, kui sõlmivad ärisidemeid kaaskristlastega. Ahvatlus saada kõrgeid kasumiprotsente on tõuganud mõned järelemõtlematutesse investeeringutesse, mille läbi nad on kaotanud nii oma raha kui ka kaaskristlaste sõpruse.

Pakub huvi, et pankurid kaaluvad tihti kolme asjaolu, et arvestada välja laenuga seotud riski: 1) laenupaluja iseloom, 2) tema tagasimaksmisvõime ja 3) tema äritegevuses valitsev olukord. Kas ei ilmuta see „praktilist tarkust”, kui hindad asja samamoodi, kaaludes oma hoolsa tööga teenitud raha laenamist kellelegi. — Õpetussõnad 3:21, NW.

Milline on näiteks raha paluva venna reputatsioon? Kas on ta tuntud oma usaldusväärsuse ja kindlameelsuse või järelemõtlematuse ja tasakaalutuse poolest? (Võrdle 1. Timoteosele 3:7.) Kui ta tahab oma äritegevust laiendada, kas on ta selles osas siiamaani edukas olnud? (Luuka 16:10) Kui ei ole olnud, toob aja jooksul suuremat kasu talle praktilise nõu andmine rahaga ümberkäimiseks kui talle raha laenamine, mida võidakse vääralt kasutada.

Teine asjaolu võiks olla venna võime laenu tagasi maksta. Milline on ta sissetulek? Millised on ta võlad? On täiesti arukas, et ta on sinuga avameelne. Kõigest hoolimata peab ikkagi kristlik armastus ülekaalus olema. Näiteks soovid ehk kindlustada laenu venna müümiskõlbliku omandiga. Moosese Seadus mõistis hukka selle, et võetakse pandiks inimese elatise teenimise vahendid või põhiomand. (5. Moosese 24:6, 10—12) Niisiis ütleb üks Lõuna-Ameerika vend, kes on ärimees, et annab laenu vaid kõige rohkem poole venna müümiskõlbliku omandi ulatuses. „Seejuures ei pea ma müümiskõlblikuks omandiks ei tööriistu, mida tal ametis vaja läheb, ega ta maja,” selgitab ta. „Ma ei soovi sugugi oma raha tagasisaamiseks venda tänavale ajada ega ta maja arestida.”

Lõpuks peaksid realistlikult kaaluma oma ümbruskonna üldist ärilist olukorda. Me elame „viimseil päevil”, mil inimesed on „rahaahned, . . . petturid”. (2. Timoteosele 3:1—4) Kuigi su sõber ja vend võib olla aus, võivad tema partnerid, töölised ja kliendid seda mitte olla. Kuna ta on kristlane, ei saa ta appi võtta altkäemaksu ega valetamist — taktikat, mida ta konkurendid kasutavad, et edasi jõuda. Samuti peaks arvesse võtma „aja ja ettenägematute juhtumite” laastavat mõju. (Koguja 9:11, NW) Kauba väärtus võib äkitselt langeda. Taltsutamatu inflatsioon võib äriettevõtte hävitada või laenu väärtusetuks muuta. Vargused, õnnetused, vandalism ja kahjustused on samuti ärielu halb reaalsus. Tehes oma otsust, peaksid kõiki neid aspekte kaaluma.

Pankrot

Mõnikord pole kristlane, vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele, lihtsalt võimeline oma laenu tagasi maksma. Kuldne reegel peaks teda ajendama regulaarselt oma laenuandjaga ühendust võtma. Ehk võib ta teatud aja jooksul vaid väikeste summade kaupa tagasi maksta. Kuid kristlane ei peaks arvama, et vormiline minimaalne tagasimaksmine vabastab ta tõeliste ohvrite toomisest, et täita oma kohustused. (Laul 15:4) Laenuandja, kes on kristlane, on samuti kohustatud armastust üles näitama. Kui ta tunneb, et teda on petetud, võib ta rakendada nõuannet Matteuse 18:15—17.

Vaevalt et võiks soovitav olla asjasse segada ilmalikke võime, nagu seda tegi sissejuhatuses mainitud juhtumil Pedro. Apostel Paulus ütleb: „Kuidas julgeb keegi teie seast, kui tal on tegemist teisega, käia kohut ülekohtuste juures ja mitte pühade juures? . . . Kas siis teie seas ei ole ühtainustki tarka, kes kohut mõistaks venna ja venna vahel? Vaid vend käib kohut vennaga ja pealegi uskmatute ees! Juba seegi on üldse veaks teie seas, et te üksteisega kohut käite. Miks te pigemini ei kannata ülekohut? Miks te pigemini ei lase enestele kahju teha?” — 1. Korintlastele 6:1—7.

Võib ette tulla mõningaid olukordi — nagu näiteks see, et asjaga on seotud uskmatud partnerid, ilmalikud varustajad või mõningad kindlustusasjad —, mis paistavad nõudvat lahendust ilmaliku kohtu või valitsusesindajate poolt. Kuid enamikul juhtudel kannatab kristlane pigem mõningat finantskahju, kui toob koguduse peale häbi, mida võib tuua venna süüdistamine laenu tagasimaksmata jätmises.

Enamikul juhtudel võib taolisi äärmuslikke tagajärgi vältida. Kuidas? Enne kui vennale või vennalt raha laenad, võta teadmiseks võimalikud riskid. Näita üles ettevaatust ja tarkust. Eelkõige „kõik teie asjad”, kaasa arvatud äriettevõtmised, „sündigu armastuses”. — 1. Korintlastele 16:14.

[Allmärkused]