Troost ja julgustus — mitmetahulised vääriskivid
ENAMIKUL meil on olnud aegu, kus oleme olnud äärmises madalseisus — mitte niivõrd majanduslikus mõttes, kuivõrd hingeliselt. Olime ehk meeleheitel või lausa sügavas masenduses. Ent on midagi väärtuslikku, mida me neil aegadel võime saada ja mis meile suureks abiks võib olla. See „vääriskivi” on julgustus.
Piiblis kasutatakse nii „julgustuse” kui „troosti” kohta ühte ja sedasama kreekakeelset sõna. Mõlemad need kannavad endas mõtet julguse, jõu või lootuse sisendamisest. Seega on ilmne, et kui tunneme end jõuetu või masendununa, vajame just nimelt troosti ja julgustust. Kust võib neid leida?
Piibel kinnitab meile, et Jehoova on „kõige troosti Jumal” (2. Korintlastele 1:3). Seal öeldakse ka, et „tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27). Seega on troost ja julgustus käeulatuses. Vaadelgem nelja põhilist valdkonda, mille kaudu Jehoova julgustust pakub.
Isiklike suhete kaudu Jumalaga
Suurimat troosti pakuvad isiklikud suhted Jehoova Jumalaga. Juba see, et taolised suhted üldse võimalikud on, annab julgust. Milline maailmavalitseja näiteks võtaks vastu meie telefonikõnesid või oleks meie probleemidest isiklikult huvitatud? Jehoova on sellistest meestest määratult võimsam. Ometi on ta alandlik ja valmis suurima heameelega tähtsusetute, ebatäiuslike inimestega tegelema (Laul 18:36). Jehoova on meie vastu armastuse ilmutamises koguni ise algust teinud. Ütleb ju 1. Johannese 4:10: „Selles on armastus — ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks meie pattude eest.” Lisaks tõmbab Jehoova meid armastavalt oma Poja ligi (Johannese 6:44).
Kas sa oled sellele vastukaja osutanud ja otsinud troosti sõprusest Jumalaga? (Võrdle Jakoobuse 2:23.) Näiteks, kui sul on armas ja lähedane sõber, kas pole siis rõõm olla temaga vahel kahekesi ja rääkida vabalt kõigest, mis sind vaevab ja sulle muret valmistab, kõigist oma lootustest ja rõõmudest? Jehoova kutsub sind üles, et sa ka temaga samamoodi räägiksid. Ta ei sea mingeid piiranguid selles, kui kaua sa temaga palves võid rääkida, ning ta kuulab sind tõesti (Laul 65:3; 1. Tessalooniklastele 5:17). Jeesus palvetas korrapäraselt ja hardalt. Näiteks enne oma 12 apostli valimist palvetas ta kogu öö (Luuka 6:12—16; Heebrealastele 5:7).
Aeg-ajalt saame kõik Jehoovaga kahekesi olla. Kasvõi vaikselt akna juures istumine või rahulik jalutuskäik võib anda hea võimaluse oma süda palves Jehoovale avada. Seda tehes võime leida tohutut kergendust ja troosti. Kui saame mõtiskledes vaadelda midagi Jehoova loomistööst — olgu see siis lapike taevast, mõni puu või lind —, võime leida sellest trööstivaid meeldetuletusi Jehoova armastusest ja hoolitsusest meie vastu (Roomlastele 1:20).
Jumala Sõna isikliku uurimise kaudu
Tõeliselt aga mõistame Jehoova omadusi just isikliku piibliuurimise kaudu. Piibel näitab korduvalt, et Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest” (2. Moosese 34:6; Nehemja 9:17; Laul 86:15). Soov trööstida oma maiseid sulaseid kuulub lahutamatult Jehoova isiksuse juurde.
Mõtle näiteks Jehoova sõnadele Jesaja 66:13: „Otsekui trööstiks ema, nõnda trööstin mina teid.” Jehoova lõi ema nii, et see tunneb oma laste vastu ennastohverdavat ja lojaalset armastust. Kui oled juhtunud nägema, kuidas armastav ema oma haiget saanud last trööstib, siis tead, mida Jehoova peab silmas, öeldes, et ta trööstib oma rahvast.
Paljud Piibli jutustused näitavad, mida selline trööstimine praktikas tähendab. Kui kuri kuninganna Iisebel ähvardas prohvet Eelijat surmaga, tundis see hirmu ja põgenes. Ta oli niivõrd sügavas meeleheites, et ilmselt vett või toitu kaasa võtmata läks ta kõrbesse ja käis maha terve päevateekonna. Ahastuses ütles Eelija Jehoovale, et tahab surra (1. Kuningate 19:1—4). Kuidas Jehoova oma prohvetit trööstis ja julgustas?
Jehoova ei riielnud Eelijaga, et see end üksildase ja väärtusetuna tunneb ning hirmul on. Otse vastupidi, prohvet kuulis „vaikset, tasast” häält (1. Kuningate 19:12). Lugedes 1. Kuningate raamatu 19. peatükki, võid näha, kuidas Jehoova Eelijat trööstis, teda rahustas ja tema usku kinnitas. See ei olnud vaid pinnapealne troost. See puudutas Eelija murelikku südant ja andis talle julgust edasi tegutseda. (Võrdle Jesaja 40:1, 2.) Peagi täitis ta taas oma kohust.
Jeesus Kristus trööstib ja julgustab oma lojaalseid järelkäijaid samamoodi. On ju Jesaja Messia kohta ennustanud: „[Issand Jehoova] on mind läkitanud .. parandama neid, kel murtud süda, .. trööstima kõiki leinajaid” (Jesaja 61:1—3). Oma eluajal näitas Jeesus, et need sõnad käivad vaieldamatult tema kohta (Luuka 4:17—21). Kui tunned, et vajad troosti, mõtiskle selle üle, kui hellalt ja armastavalt kohtles Jeesus inimesi, kelle hing oli haige ja kes kannatasid puudust. Tõepoolest, Piibli hoolikas uurimine võib pakkuda suurt troosti ja julgustust.
Koguduse kaudu
Kristlikus koguduses säravad troosti ja julgustuse vääriskivid eriti kirkalt. Apostel Paulust inspireeriti kirjutama: „Julgustage üksteist ja igaüks kosutagu teist” (1. Tessalooniklastele 5:11, UT). Kuidas võib kristlikelt koosolekutelt troosti ja julgustust leida?
Eelkõige me käime kristlikel koosolekutel selleks, et olla „Jumala poolt õpetatud”, et saada juhatust tema ja ta teede kohta (Johannese 6:45). Selline juhatus on mõeldud ka julgustuseks ja troostiks. Apostlite teod 15:32 (UT) on kirjas: „Juudas ja Siilas .. julgustasid vendi mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.”
Kas on sul kunagi olnud juhust, et kristlikule koosolekule minnes oled olnud meeleheitel ja sealt tagasi tulles tundnud end palju paremini? Võib-olla puudutas su südant mõni kõnes, vastuses või palves öeldud mõte, mis just sulle vajalikku troosti ja julgustust pakkus. Ära siis jäta kristlikele koosolekutele minemata (Heebrealastele 10:24, 25).
Teenistuses olles ja ka muul ajal meie vendade ja õdedega suhtlemisel võib olla samasugune mõju. Heebrea keeles hakkas mitu sõna tähendusega ’kokku siduma’ aja jooksul tähendama ka ’tugevust’ ja ’tugevdamist’ — mis ilmselt viitab sellele, et millegi kokkusidumine annab tugevust juurde. Sama põhimõte kehtib ka koguduse puhul. Ühine seltsing trööstib, julgustab ja tugevdab meid. See seob meid kokku armastuses, mis on tugevaim side (Koloslastele 3:14).
Mõnikord annab meile julgust meie vaimsete vendade või õdede ustavus (1. Tessalooniklastele 3:7, 8). Teinekord jälle armastus, mida nad ilmutavad (Fileemonile 7). Vahel aga annab julgust kasvõi seegi, et teeme teistele Jumala Kuningriigist rääkides usukaaslastega koostööd, töötame nendega õlg õla kõrval. Kui tunned end teenistuses nõrgana ja vajad selles suhtes julgustust, miks mitte leppida mõne vanema või kogenuma kuningriigikuulutajaga kokku, et töötate koos? Tõenäoliselt leiad sa sellest suurt troosti (Koguja 4:9—12; Filiplastele 1:27).
„Ustava ja mõistliku orja” kaudu
Kes korraldab kõike, mis meile Jumala kummardamisel troosti pakub? Jeesus määras ühe rühma inimesi, keda ta nimetas „ustavaks ja mõistlikuks orjaks”, vaimset „toitu andma õigel ajal” (Matteuse 24:45, NW). See vaimuga võitud kristlaste kogu hakkas tegutsema juba esimesel sajandil m.a.j. Vanematest meestest juhtiv kogu Jeruusalemmas saatis kogudustele juhatust ja nõu sisaldavaid kirju. Milline tulemus sellel oli? Piiblis on kirjas, kuidas kogudused ühele taolisele kirjale reageerisid: „Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle troostist” (Apostlite teod 15:23—31).
Samamoodi jagab ustav ja mõistlik ori ka neil raskeil viimseil päevil vaimset toitu, mis Jehoova rahvale suurt troosti ja julgustust pakub. Kas sina toitud sellest? See on kergesti kättesaadav trükitud kirjanduse näol, mida orjaklass üle kogu maailma levitab. Vahitorni ühingu väljaantavad ajakirjad Vahitorn ja Ärgake!, aga ka raamatud, brošüürid ja traktaadid, on toonud troosti äraarvamata paljudele lugejatele.
Üks reisiv ülevaataja kirjutas: „Enamik meie vendi ja õdesid soovib teha seda, mis on õige, kuid sageli peavad nad võitlema frustratsiooni, kartuse ning tundega, et nad on jõuetud midagi enda heaks tegema. Meie ajakirjades ilmuvad artiklid aitavad paljudel oma elu ja tundmused taas kontrolli alla saada. Peale selle aitavad need artiklid kogudusevanematel pakkuda enamat kui vaid pinnapealset julgustust.”
Kasuta ustava orjaklassi pakutavat kirjandust täiel määral ära. Ajakohased ajakirjad, raamatud ja teised väljaanded võivad meid rasketel aegadel trööstida. Teisest küljest, kui sul on võimalus julgustada mõnda masendunut, kasuta selleks neis ajakirjades leiduvat piiblilist teavet. Need artiklid on kirjutatud väga suure hoolega ja sageli on selleks kulunud nädalaid või kuid püüdlikku materjali kogumist, uurimist ja palveid. Need nõuanded on piiblilised, järeleproovitud ja õiged. Mõned on kogenud, et kui masendunud inimesega üks-kaks kohast artiklit koos läbi lugeda, võib see väga suureks kasuks olla. See võib tuua suurt troosti ja julgustust.
Kui leiaksid hinnalisi vääriskive, kas varjaksid neid või jagaksid osa rikkusest heldekäeliselt teistega? Sea endale eesmärgiks olla oma vendadele ja õdedele koguduses troostiks ja julgustuseks. Kui ehitad üles, selle asemel et kiskuda maha, kiidad, selle asemel et kritiseerida, räägid „õpilaste keelega”, selle asemel et ’paisata sõnu otsekui mõõgapisteid’, saad teistele suureks toeks olla (Jesaja 50:4; Õpetussõnad 12:18). Tõepoolest, siis peetakse sind ennastki tõenäoliselt otsekui vääriskiviks — tõelise troosti ja julgustuse allikaks!
[Kast lk 20]
Troost neile, kes seda vajavad
PALJUD on maininud, kuidas teatud artiklid ajakirjadest Vahitorn või Ärgake! on aidanud neil Jehoovaga lähedasemaid isiklikke suhteid saavutada. Üks lugeja ütles: „Pärast selle artikli lugemist tundsin, otsekui oleks Jehoova kogu oma võimsuses ja suursugususes otse minu kõrval. Tundsin, et ta on reaalne isik.” Ühes teises kirjas seisis: „Meie suhtumine Jehoovasse on niivõrd sügavalt muutunud, meie süda ja mõistus on sellest niivõrd mõjutatud, et me ei ole enam needsamad inimesed. Tundub, nagu oleks keegi meie prillid puhtaks pühkinud ja me näeme nüüd kõike äärmiselt selgelt.”
Nagu kirjadest selgub, aitavad need ajakirjad paljudel astuda vastu ka erilistele probleemidele või väljakutsetele ning leida kinnitust sellele, et Jehoova on neist isiklikult huvitatud. Üks lugeja kirjutas: „Suur tänu teile, et aitasite meil veel kord näha, kui palju Jehoova oma rahva liikmeist hoolib ja neid armastab.” Üks jaapanlanna, kelle laps suri, ütles surma kohta kirjutatud Ärgake! artiklite kohta järgmist: „Neilt lehekülgedelt võisin selgelt näha Jumala halastuse sügavust ning ma muudkui nutsin ja nutsin ja nutsin. Panin need artiklid sellisesse kohta, kust neid on kohe kerge kätte saada, kui tunnen end õnnetu ja üksikuna.” Üks teine leinav naine kirjutas: „Vahitorni ja Ärgake! artiklid ning brošüür Kui sureb armastatud inimene on andnud mulle oma kurbade aegade üleelamiseks jõudu.”
Peamine troosti allikas on Pühakiri (Roomlastele 15:4). Nii ajakiri Vahitorn kui ka selle kaasajakiri Ärgake! toetuvad mõlemad kindlalt Piibli autoriteedile. Seetõttu ongi need ajakirjad oma lugejaile troosti ja julgustust toonud.
[Pilt lk 23]
Kõige troosti Jumal on ka palve Kuulja