Lohutus rõhututele

KAS pole sa märganud, et mõningaid sõnu on sinu elu ajal ajalehesõnumites ikka ja jälle korratud? Kas pole sa väsinud lugemast selliseid sõnu nagu näiteks sõda, kuritegevus, katastroof, nälg ja kannatused? Kuid väärib märkimist, et on üks sõna, mida uudistes ei esine. See on aga sõna, mis tähendab midagi, mida inimkond väga vajab. See sõna on „lohutus”.

„Lohutama” tähendab kellelegi „jõudu ja lootust andma” ning kellegi „leina või muret leevendama”. Kogu selles segaduses, mis on maailmale 20. sajandil osaks saanud, vajavad inimesed väga lootust ja leina leevendamist. Tõsi küll, mõnel meist on tänapäeval lohutuseks rohkem ainelisi hüvesid, kui meie esivanemad ettegi kujutada oskasid. See on nii peamiselt tänu teaduse arengule. Aga teadus ja tehnoloogia ei ole meid lohutanud selles mõttes, et need oleksid likvideerinud kõik inimkonna kannatuste põhjused. Mis on need põhjused?

Palju sajandeid tagasi rääkis tark mees Saalomon ühest peamisest kannatuste põhjusest, kui ta ütles: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9). Teadus ja tehnoloogia ei ole suutnud muuta inimese kalduvust valitseda oma kaasinimese üle. 20. sajandil on selle tõttu kehtestatud rõhuvaid riigisiseseid diktatuure ja peetud kohutavaid riikidevahelisi sõdasid.

Alates aastast 1914 on sõdades tapetud üle saja miljoni inimese. Mõtle, kui paljude inimeste ahastust see arv tähistab — miljoneid leinavaid perekondi, kes vajavad lohutust. Sõjad põhjustavad ka muid kannatusi lisaks vägivaldsele surmale. Teise maailmasõja lõpus oli Euroopas üle 12 miljoni põgeniku. Lähiaastatel on rohkem kui poolteist miljonit inimest põgenenud sõjapiirkondadest Kagu-Aasias. Balkanimaades on sõda sundinud kodunt põgenema rohkem kui kaks miljonit inimest — ja seda sageli selleks, et pääseda „etnilisest puhastusest”.

Kindlasti vajavad lohutust põgenikud, eriti just need, kes kodunt lahkudes ei saa kaasa võtta midagi muud peale asjade, mida nad jõuavad kanda, ning kes ei tea, kuhu minna või mida toob neile ja nende perele tulevik. Need inimesed on haletsusväärseimad rõhumise ohvrid, kes vajavad lohutust.

Maakera rahulikumates paikades elavad miljonid inimesed maailma majandussüsteemi orjuses. Tõsi, mõnel on hulgaliselt ainelist vara. Kuid enamikule tähendab elatise teenimine igapäevast võitlust. Paljud otsivad sobivat elukohta. Üha rohkem on töötuid. Üks Aafrika ajaleht ennustab, et „maailm on lähenemas enneolematule tööpuuduse kriisile, mis tähendab seda, et aastaks 2020 lisandub rohkem kui 1,3 miljardit inimest, kellele ei jätku tööd”. Kindlasti vajavad majanduslikult rõhutud inimesed „jõudu ja lootust” — lohutust.

Et pääseda oma meeleheitlikust olukorrast, saavad mõnedest kurjategijad. See muidugi valmistab ainult raskusi nende ohvritele ja suur kuritegevus muudab rõhutustunde veelgi suuremaks. Lõuna-Aafrika Vabariigis asuva Johannesburgi linna ajalehes „The Star” ilmus hiljuti artikkel pealkirjaga „Päev elust ’maailma kõige suurema kuritegevusega maal’ ”. See artikkel kirjeldas tavalist päeva Johannesburgis ja selle ümbruses. Vaadeldaval päeval mõrvati neli inimest ja kaheksalt võeti vägivaldselt mootorsõiduk käest. Üks keskklassi linnaosa teatas seitsmeteistkümnest murdvargusest. Lisaks sellele pandi toime hulk relvastatud röövimisi. Ajalehe väitel nimetas politsei seda „suhteliselt vaikseks” päevaks. On arusaadav, et mõrvatute sugulased ja inimesed, kes langesid murdvarguse või vägivaldse autoärandamise ohvriks, tunnevad end äärmiselt rõhututena. Nad vajavad kindlustunnet ja lootust — lohutust.

Mõnedes maades on vanemaid, kes müüvad oma lapsi prostituutideks. Ühes Aasia riigis, kuhu voolab palju „seksturiste”, on teadete kohaselt kaks miljonit prostituuti, kellest paljud osteti või rööviti lastena. Kas võib keegi olla rohkem rõhutud kui need haletsusväärsed ohvrid? Rääkides sellest räpasest ärist, teatas ajakiri „Time”, et 1991. aastal toimus Kagu-Aasia naisteorganisatsioonide konverents. Selle hinnangute kohaselt „oli alates 1970-ndate aastate keskpaigast kogu maailmas müüdud 30 miljonit naist”.

Muidugi ei põhjusta lastele kannatusi üksnes see, kui nad prostituutideks müüakse. Üha suuremat hulka neist ahistavad füüsiliselt ning isegi vägistavad nende omas kodus vanemad ja sugulased. Sellistele lastele võivad emotsionaalsed haavad jääda pikaks ajaks. Traagilise rõhumise ohvritena vajavad nad kindlasti lohutust.

Muistne rõhumise uurija

Kuningas Saalomoni kohutas inimeste rõhutus. Ta kirjutas: „Ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida teostati päikese all, ja vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat” (Koguja 4:1).

Kui see tark kuningas mõistis juba 3000 aastat tagasi, et rõhutud vajavad hädasti lohutust, mida ütleks ta siis veel tänapäeval? Kuid sellegipoolest teadis Saalomon, et mitte ükski ebatäiuslik inimene, tema ise kaasa arvatud, ei suuda pakkuda sellist lohutust, mida vajab inimkond. On vaja kedagi suuremat, et murda rõhujate võim. Kas on üldse sellist isikut?

Piibli Laul 72 räägib kõigi inimeste suurest lohutajast. Selle laulu kirjutas Saalomoni isa kuningas Taavet. Selle pealkirjas öeldakse: „Saalomonist” (NW). Ilmselt kirjutas eakas kuningas Taavet selle Temast, kes saab ta troonipärijaks. Selles laulus öeldakse, et Tema lõpetab jäädavalt rõhumise. „Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud! Ta valitseb merest mereni ja .. ilmamaa otsani” (Laul 72:7, 8).

Arvatavasti mõtles Taavet neid sõnu kirjutades oma pojale Saalomonile. Kuid Saalomon mõistis, et inimkonna teenimine laulus kirjeldatud viisil käib temal küll üle jõu. Tema suutis selles laulus toodud sõnu täide viia ainult vähesel määral ja sedagi vaid Iisraeli rahva, mitte kogu maailma heaks. Ilmselt viitab see prohvetlik laul kellelegi palju suuremale kui Saalomon. Kes see on? See saab olla ainult Jeesus Kristus.

Kui ingel teatas Jeesuse sünnist, ütles ta: „Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje” (Luuka 1:32). Lisaks sellele nimetas Jeesus ennast „rohkemaks kui Saalomon” (Luuka 11:31). Alates ajast, mil Jeesus surnuist üles äratati Jumala paremale käele, on ta olnud taevas, kohas, kust ta saab 72. Laulu sõnad täide viia. Pealegi on ta saanud Jumalalt väe ja autoriteedi selleks, et murda inimestest rõhujate ike (Laul 2:7—9; Taaniel 2:44). Niisiis on Jeesus see, kes viib täide 72. Laulu sõnad.

Rõhumine lõpeb peagi

Mida see tähendab? See tähendab seda, et varsti saab tõesti teoks vabanemine igasugustest inimeste leiutatud rõhumise vormidest. Jeesus kuulutas ette, et enneolematud kannatused ja rõhumine, mille tunnistajaks on olnud käesolev 20. sajand, moodustavad osa tundemärgist, mis tähistab „maailmaajastu lõpetust” (Matteuse 24:3). Muu hulgas ta ennustas: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu” (Matteuse 24:7). See prohvetiennustuse osa hakkas täituma umbes samal ajal, kui algas esimene maailmasõda 1914. aastal. „Et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus,” lisas Jeesus (Matteuse 24:12). Seadusetuse ning armastuse puuduse tõttu on tekkinud kuri ja rõhuv sugupõlv. Järelikult peab lähedal olema aeg, mil Jeesus Kristus hakkab maa uue Kuningana tegutsema (Matteuse 24:32—34). Mida see tähendab rõhutud inimestele, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse ja suhtuvad temasse kui inimkonna Lohutajasse, kelle Jumal on ametisse määranud?

Et sellele küsimusele vastust saada, lugegem Laulust 72 ka järgmisi sõnu, mis täituvad Kristuses Jeesuses: „Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!” (Laul 72:12—14). Seega tagab Jumala seatud Kuningas Jeesus Kristus, et mitte keegi ei pea siis rõhumise all kannatama. Tal on väge, et teha lõpp igasugusele ebaõiglusele.

Mõni võib ehk öelda: „See kõlab küll imetoredasti, kuid mis kasu on sellest praegu? Mis lohutust pakub see neile, kes just praegu kannatavad?” Kuid rõhututele pakutakse tõesti lohutust. Kaks järgmist artiklit selles ajakirjas näitavad, kuidas juba praegu saavad miljonid inimesed lohutust lähedaste suhete arendamisest nii tõelise Jumala Jehoova kui ka tema kalli Poja Jeesuse Kristusega. Need suhted võivad meid lohutada praegustel rõhuvatel aegadel ja viia inimese igavesse ellu, kus puudub rõhumine. Jeesus ütles palves Jumalale: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3).

[Pilt lk 4, 5]

Mitte keegi ei rõhu teist inimest Jumala uues maailmas