Kõik tehakse uueks, nagu ennustatud

„Kes aujärjel istus, ütles: „Vaata, ma teen kõik uueks!” Ja ta ütles: „.. need sõnad on ustavad ja tõelised!”” (ILMUTUSE 21:5)

1., 2. Miks on mõistetav, et paljud inimesed ei kipu oletama, mida tulevik toob?

KAS sa oled kunagi öelnud või mõelnud: „Kes seda teab, mida tulevik toob?” On mõistetav, miks inimesed ei kipu oletama, mida tulevik toob, ega usalda eriti neid, kes ennatlikult väidavad end teadvat eesootavaid sündmusi. Inimesed lihtsalt ei ole võimelised täpselt ennustama, mis juhtub eelolevatel kuudel või aastatel.

² Ajakiri „Forbes ASAP” pühendas ühe oma numbri ajale. Selles kirjutas televisiooni dokumentaalsaadete juht Robert Cringely: „Me kõik jääme lõpuks aja ees häbisse, kuid mitte kellelegi ei valmista aeg rohkem piinlikkust kui ennustajatele. Tuleviku ettearvamine on mäng, mille me peaaegu alati kaotame. ... Ometi jätkavad niinimetatud eksperdid ennustuste tegemist.”

3., 4. a) Millist optimismi on väljendatud uue millenniumi suhtes? b) Milline on mõningate realistlik vaade tulevikule?

³ Kuna uuele millenniumile pööratakse nii palju tähelepanu, võib jääda mulje, et üha suurem hulk inimesi mõtleb tulevikule. Eelmise aasta algul kirjutati ajakirjas „Maclean’s” järgmist: „Aasta 2000 on ehk enamiku kanadalaste jaoks samasugune aasta nagu iga teine, kuid samas võib see kokku langeda ka tõeliselt uue algusega.” Professor Chris Dewdney Yorki ülikoolist tõi välja järgmise põhjuse optimismiks: „Uus aastatuhat tähendab seda, et me võime oma käed ühest tõeliselt kohutavast sajandist puhtaks pesta.”

⁴ Kas see kõlab kui vaid kaunis unistus? Kanadas näitas üks uurimus, et ainult 22 protsenti küsitletutest „usub, et aastaga 2000 astub maailm uude algusesse”. Peaaegu pooled „ootavad veel üht ülemaailmset konflikti” – maailmasõda – lähema 50 aasta jooksul. On selge, et enamiku meelest ei suuda uus millennium kaotada meie probleeme ega teha kõike uueks. Sir Michael Atiyah, endine Suurbritannia Kuningliku Seltsi president, kirjutas: „Muutuste kiire tempo ... tähendab, et kahekümne esimene sajand seab kogu meie tsivilisatsiooni ette otsustavaid väljakutseid. Me juba vaevleme rahvastiku kasvu, maavarade nappuse, keskkonnasaaste ja laialt levinud vaesuse küüsis ning meil tuleb need probleemid otsemaid käsile võtta.”

 5. Kust võib leida usaldusväärset informatsiooni selle kohta, mis ootab ees?

⁵ Võib-olla sa mõtled: „Kuna inimesed nagunii ei suuda tulevikku ennustada, kas poleks targem tulevikule üldse mitte mõelda?” Vastus on ei! On tõsi, et inimesed ei suuda täpselt ennustada, mis ootab ees. See aga ei tähenda, et keegi seda ei suuda. Kes siis suudab ja miks peaksime tulevikku optimistlikult suhtuma? Neile küsimustele võib leida rahuldavad vastused neljast konkreetsest ennustusest. Need on kirjas Piiblis – raamatus, mis on kõige levinum ja kõige loetum, kuid mida sageli vääriti mõistetakse ja ignoreeritakse. Ükskõik mida sa ka Piiblist ei mõtleks või ükskõik kui hästi sa seda ka ei tunneks, ei tee paha neid nelja põhjapanevat kirjakohta vaadata. Õigupoolest ennustavad need väga kaunist tulevikku. Enamgi veel, need neli tähtsat prohvetiennustust näitavad, milline võib olla sinu ja su lähedaste tulevik.

6., 7. Millal Jesaja prohvetlikult ennustas ja miks võib öelda, et tema ennustused täitusid hämmastaval kombel?

⁶ Esimene neist ennustustest on kirjas Jesaja raamatu 65. peatükis. Enne kui asud seda lugema, jäta meelde, millal see kirja pandi ja millise olukorraga oli tegu. Jumala prohvet Jesaja, kes tähendas need sõnad üles, elas rohkem kui sada aastat enne seda, kui Juuda kuningriik oma lõpu leidis. See lõpp tuli siis, kui Jehoova võttis oma kaitse ustavusetute juutide pealt ning lasi babüloonlastel Jeruusalemma laastata ja selle elanikud pagendusse viia. Kõik see juhtus rohkem kui sada aastat pärast seda, kui Jesaja oli seda ennustanud (2. Ajaraamat 36:15–21).

⁷ Mõistmaks selle ennustuse täitumise ajaloolist tausta, tuleta meelde, et Jumala juhatusel ennustas Jesaja veel sündimata pärslase Koorese nime, kes lõpuks Babüloni vallutas (Jesaja 45:1). Koores rajas teed juutide naasmiseks kodumaale aastal 537 e.m.a. Hämmastaval kombel oli Jesaja seda maa taasasustamist ennustanud, nagu me võime lugeda 65. peatükist. Ta keskendus sellele, millises olukorras pidid iisraellased oma kodumaal elama hakkama.

 8. Millist head tulevikku ennustas Jesaja ning milline väljend on eriti huvipakkuv?

⁸ Jesaja 65:17–19 on öeldud: „Sest vaata, ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast! Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks! Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält!” Kahtlemata kirjeldas Jesaja kaugelt paremaid olusid kui need, milles juudid olid elanud Babülonis. Ta ennustas rõõmu ja juubeldamist. Vaata nüüd väljendit „uued taevad ja uus maa”. See on esimene neljast kohast, kus see väljend Piiblis esineb, kusjuures need neli piiblikohta võivad olla otseselt seotud meie tulevikuga, seda koguni ennustada.

 9. Kuidas olid muistsed juudid seotud Jesaja 65:17–19 täitumisega?

⁹ Jesaja 65:17–19 sõnade esialgne täideminek puudutas muistseid juute, kes, nagu Jesaja oli õigesti ennustanud, pöördusid tagasi oma kodumaale, kus nad seadsid jälle sisse puhta jumalakummardamise (Esra 1:1–4; 3:1–4). Muidugi naasid nad oma kodumaale samal planeedil, mitte kusagil mujal universumis. Selle tõsiasja silmaspidamine aitab meil mõista, mida Jesaja mõtles väljendiga uued taevad ja uus maa. Me ei pea püstitama oletusi Nostradamuse ega teiste inimeste ebamääraste ettekuulutuste põhjal, nagu mõned seda teevad. Piibel ise selgitab, mida Jesaja mõtles.

10. Kuidas mõista seda, mis on Jesaja ennustatud uus „maa”?

¹⁰ Piiblis ei tähenda sõna „maa” alati meie maakera. Näiteks Laul 96:1 kõlab sõnasõnaliselt tõlkides: „Laulge Jehoovale, kogu maa.” Me teame, et meie planeet – maismaapind ja hiiglaslikud ookeanid – ei saa laulda. Inimesed laulavad. Niisiis viitab Laul 96:1 inimestele maa peal.a Ent Jesaja 65:17 mainib ka „uusi taevaid”. Kui „maa” kujutab uut inimühiskonda juutide kodumaal, siis mis on „uued taevad”?

11. Millele osutas väljend „uued taevad”?

¹¹ M’Clintocki ja Strongi teatmeteoses („Cyclopædia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature”) öeldakse: „Alati, kui on tegemist prohvetliku nägemuse tegevuspaigaga, tähistab taevas ... valitsusvõimude kogu täiust ..., mis seisab ja valitseb alamate üle, nagu sõnasõnaline taevas seisab ja valitseb maa üle.” Seejärel ütleb see teatmeteos liitväljendi „taevas ja maa” selgituseks, et prohvetlikus keeles tähistab see fraas eri seisusesse kuuluvate inimeste poliitilist staatust ning et taevas on suveräänne võim, maa aga lihtinimesed, keda ülemad valitsevad.

12. Mis olid muistsete juutide jaoks „uued taevad ja uus maa”?

¹² Kui juudid oma kodumaale tagasi pöördusid, lõid nad nii-öelda uue elukorralduse. Neil olid uued võimuorganid. Serubbaabel, kuningas Taaveti järeltulija, oli maavalitseja, ning Joosua oli ülempreester (Haggai 1:1, 12; 2:21; Sakarja 6:11). Nemad moodustasid „uued taevad”. Mille üle? Need „uued taevad” seisid „uue maa”, puhastatud inimühiskonna üle, kes oli tagasi omal maal, et taastada Jeruusalemm ja selle tempel Jehoova kummardamiseks. Niisiis, kui see ettekuulutus tol ajal seoses juutidega täitus, olid olemas reaalse tähendusega uued taevad ja uus maa.

13., 14. a) Millist teist piiblikohta, kus esineb väljend „uued taevad ja uus maa”, peaksime uurima? b) Miks on Peetruse prohvetiennustus eriti huvipakkuv just meie ajal?

¹³ Ent ära mineta kõige tähtsamat. Tegu pole lihtsalt Piibli tõlgendamisega ega üksnes muistsele ajaloole pilgu heitmisega. Võid seda näha, kui otsid üles ühe teise koha, kus esineb väljend „uued taevad ja uus maa”. See leidub 2. Peetruse kirjas 3. peatükis ning on seotud meie tulevikuga.

¹⁴ Apostel Peetrus kirjutas oma kirja rohkem kui 500 aastat pärast seda, kui juudid olid oma kodumaale naasnud. Ühena Jeesuse apostlitest kirjutas ta neile, kes järgisid Kristust kui oma „Issandat”, keda mainitakse 2. Peetruse 3:2. Salmis 4 mainib Peetrus Jeesuse „tulemise [„juuresoleku”, UM] tõotust”, millest järeldub, et see ennustus on väga tähendusrikas tänapäeval elavatele inimestele. Arvukad tõendid näitavad, et alates Esimesest maailmasõjast on kestnud Jeesuse juuresolek Jumala taevase Kuningriigi Valitsejana (Ilmutuse 6:1–8; 11:15, 18). Kõik see omandab erilise tähenduse, kui pidada silmas veel midagi, mida Peetrus selles peatükis ennustas.

15. Kuidas on täitumas Peetruse ennustus „uutest taevastest”?

¹⁵ Kirjakohast 2. Peetruse 3:13 võime lugeda: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” Sa ehk juba tead, et taevasse läinud Jeesus on „uutes taevastes” keskne valitseja (Luuka 1:32, 33). Teised piiblikohad näitavad, et ta ei valitse üksinda. Jeesus tõotas, et apostlitel ja osal nendesugustel inimestel on koht taevas. Kirjas heebrealastele kirjeldas apostel Paulus neid kui „taevase kutsumise osalisi” (meie kursiiv). Ning Jeesus lausus, et sellesse rühma kuulujad istuvad koos temaga taevas aujärgedel (Heebrealastele 3:1; Matteuse 19:28; Luuka 22:28–30; Johannese 14:2, 3). Seega on Jeesusel kaasvalitsejad, kes kuuluvad uute taevaste koosseisu. Ent mida pidas Peetrus silmas väljendiga „uus maa”?

16. Missugune „uus maa” eksisteerib juba praegu?

¹⁶ Sarnaselt muistse olukorraga – kui juudid pöördusid tagasi oma kodumaale – on 2. Peetruse 3:13 käesoleva täitumisega seotud inimesed, kes alluvad uute taevaste valitsusele. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes meeleldi sellele valitsusele alluvad. Nad saavad kasu selle haridusprogrammist ning püüavad järgida selle seadusi, mis on kirjas Piiblis (Jesaja 54:13). Need inimesed on „uue maa” alus selles mõttes, et nad moodustavad kõigist rahvustest, keeltest ja rassidest ülemaailmse ühiskonna, mis üksmeelselt töötab valitseva Kuninga Jeesuse Kristuse alluvuses. Ka sina võid nende hulka kuuluda (Miika 4:1–4).

17., 18. Miks annavad 2. Peetruse 3:13 sõnad meile põhjust vaadata tulevikku lootusrikkalt?

¹⁷ Ära arva, et see ongi kõik, et meil ei ole tulevikust mingit üksikasjalikumat pilti. Kui vaatad 2. Peetruse 3. peatüki teisi salme, näed neis viiteid eesootavale suurele muutusele. Salmides 5 ja 6 mainib Peetrus Noa päevade veeuputust, mis tegi tookord lõpu kurjale maailmale. Salmis 7 märgib ta, et „praegused taevad ja maa”, nii valitsused kui rahvamassid, hoitakse alal „jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks” (meie kursiiv). See kinnitab, et väljend „praegused taevad ja maa” ei viita mitte füüsilisele universumile, vaid inimestele ja nende valitsustele.

¹⁸ Edasi selgitab Peetrus, et saabuv Jehoova päev tähendab suurt puhastustööd, teerajamist uutele taevastele ja uuele maale, mida mainitakse salmis 13. Pane tähele selle salmi lõpuosa „kus õigus elab”. Kas see ei näita, et toimuma peavad suured muutused paremuse suunas? Kas see ei paku väljavaadet tõeliselt uueks ajastuks, mil inimesed leiavad elust rohkem rõõmu kui tänapäeval? Kui mõistad, et see on nii, oled üks neist vähestest, kes mõistavad, mida Piibel ennustab.

19. Millises kontekstis osutab Ilmutusraamat saabuvatele „uutele taevastele ja uuele maale”?

¹⁹ Ent vaadelgem asja lähemalt. Oleme uurinud väljendi „uued taevad ja uus maa” ühte esinemisjuhtu Jesaja 65. peatükis ning veel ühte 2. Peetruse 3. peatükis. Otsi nüüd üles Ilmutuse 21. peatükk, kus see väljend Piiblis samuti esineb. Abiks on jällegi tausta mõistmine. Kaks peatükki eestpoolt, Ilmutuse 19. peatükist, leiame jõulise sümboolses keeles sõjakirjelduse, kuid see sõda ei toimu vaenulike rahvaste vahel. Selle sõja ühel poolel on „Jumala Sõna”. Tõenäoliselt mõistad selle tiitli viitavat Jeesusele Kristusele (Johannese 1:1, 14). Ta on taevas ning see nägemus kujutab teda koos oma taevaste vägedega. Kelle vastu nad võitlevad? Selles peatükis mainitakse „kuningaid”, „ülemaid pealikke” ja igasuguse tähtsusastmega inimesi, „pisukesi ja suuri”. See lahing on seotud saabuva Jehoova päevaga, kurjuse hävitamisega (2. Tessalooniklastele 1:6–10). Ilmutuse 20. peatükk algab „vana mao, see on Kuradi ehk Saatana” kõrvaldamise kirjeldusega. See taustteave on meile abiks, kui vaatleme Ilmutuse 21. peatükki.

20. Millist tähelepanuväärset muutust ennustab Ilmutuse 21:1?

²⁰ Apostel Johannes alustab erutavate sõnadega: „Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam.” Selle põhjal, millisele järeldusele oleme jõudnud seoses Jesaja 65. peatüki ja 2. Peetruse 3. peatükiga, võime olla kindlad, et siin ei räägita sõnasõnaliste taevaste ega meie planeedi ja selle vetesügavuste asendamisest. Nagu eelnevad peatükid näitasid, kõrvaldatakse kurjad inimesed ja nende valitsused, kaasa arvatud nähtamatu valitseja Saatan. Jah, siin tõotatakse uut elukorraldust maa peal elavaile inimestele.

21., 22. Milliste õnnistuste saabumist Johannes kinnitab ja mis mõttes pühib Jumal ära pisarad inimeste silmist?

²¹ Meie veendumus selles saab veelgi kindlamaks, kui me seda imelist ennustust edasi vaatleme. 3. salmi lõpus räägitakse ajast, mil Jumal on koos inimestega – pöörab tähelepanu ja teeb head inimestele, kes täidavad tema tahet (Hesekiel 43:7). Johannes jätkab salmides 4 ja 5: „Tema [Jehoova] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud! Ja kes aujärjel istus, ütles: „Vaata, ma teen kõik uueks!” Ja ta ütles mulle: „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!”” Kui vaimustav prohvetiennustus!

²² Peatu ja mõtiskle, mida meeldivat Piibel ennustab. Jumal „pühib ära kõik pisarad nende silmist”. See ei saa viidata tavalistele pisaratele, mis niisutavad ja puhastavad meie õrnu silmi, ega ka mitte rõõmupisaratele. Ei, Jumal pühib ära need pisarad, mida põhjustavad kannatused, kurbus, pettumused, valu ja ahastus. Miks me võime selles kindlad olla? Sellepärast, et see märkimisväärne tõotus seostab pisarate ärapühkimise olukorraga, kus surma, leinamist, kisendamist ja vaeva ei ole enam (Johannese 11:35).

23. Millise olukorra lõppu tõotab Johannese prohvetiennustus?

²³ Kas ei näita see, et kõrvaldatakse vähk, insult, infarkt ja koguni surm? Kes meist poleks mõne haiguse, õnnetuse või katastroofi tõttu mõnda lähedast kaotanud. Jumal tõotab siin, et surma ei ole enam, mis tähendab ka seda, et lapsed, kes sel ajal sündida võivad, ei tule siia ilma väljavaatega saada suureks, jääda vanaks ning lõpetada surmaga. See prohvetiennustus tähendab ka seda, et enam ei ole Alzheimeri tõbe, luude hõrenemist, emakakasvajaid, glaukoomi ega halli kaed, mis on vanas eas nii tavalised haigused.

24. Milliseid õnnistusi „uued taevad ja uus maa” veel toovad ning mida me järgmisena käsitleme?

²⁴ Kahtlemata oled sa nõus, et surma, vanaduse ja haiguste kõrvaldamisega oleks vähem leinamist ja kisendamist. Aga kuidas on lugu vaesuses virelemise, laste väärkohtlemise ning rõhuva diskrimineerimisega päritolu või nahavärvi tõttu? Kui need tänapäeval nii tavalised asjad edasi kestaksid, ei oleks inimkond vaba leinamisest ega kisendamisest. Seepärast on kindel, et „uute taevaste ja uue maa” kirjeldus tähendab, et neid hingevalu põhjusi inimeste elus siis enam pole. Milline muutus see küll on! Kuid siiani oleme vaadelnud ainult kolme neist neljast kohast, kus Piiblis esineb väljend „uued taevad ja uus maa”. On veel üks kirjakoht, mis on seotud juba vaadeldud salmidega ning mis rõhutab, miks meil on alust loota, et näeme, millal ja kuidas Jumal täidab oma tõotuse teha kõik uueks. Järgmine artikkel käsitleb seda prohvetiennustust ning selgitab, mis seos on sellel meie õnnega.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Millised on kolm neist kohtadest, kus Piibel ennustab „uusi taevaid ja uut maad”?

• Kuidas täitus ennustus „uutest taevastest ja uuest maast” seoses muistsete juutidega?

• Kuidas täitub Peetruse ennustus „uutest taevastest ja uuest maast”?

• Kuidas näitab Ilmutuse 21. peatükk, et ees ootab kaunis tulevik?

[Pilt lk 10]

Koores rajas teed juutide naasmiseks kodumaale aastal 537 e.m.a., nagu Jehoova oli ennustanud