Olgu sul samasugune meelelaad nagu Kristusel

„Andku nüüd Jumal, kes pakub vastupidavust ja lohutust, et teil oleks omavahel samasugune meelelaad, nagu oli Kristusel Jeesusel.” (ROOMLASTELE 15:5, UM)

 1. Mis võib oleneda meelelaadist?

MEELELAADIST oleneb elus väga palju. Sellest, kas inimene on hoolimatu või usin, positiivne või negatiivne, riiakas või koostöövalmis, hädaldava või tänuliku hoiakuga, sõltub suurel määral, kuidas ta ettetulevates olukordades käitub ning kuidas teised temasse suhtuvad. Positiivse meelelaadiga inimene suudab säilitada rõõmu ka üsna raskes olukorras. Negatiivse meelelaadiga inimene pole kunagi rahul, isegi kui tegelikult ei ole tema elul viga midagi.

 2. Kuidas me hoiakuid omaks võtame?

² Hoiakuid, nii häid kui halbu, saab õppida. Tegelikult õppimise teel need omaks võetaksegi. Teatmeteos „Collier’s Encyclopedia” märgib vastsündinu kohta: „Hoiakud, mida ta ilmutama hakkab, on omandatud ehk õpitud, sarnaselt sellega, nagu ta õpib ära keele või mistahes muu oskuse.” Kuidas me hoiakuid omaks võtame? Mõjutavaid tegureid on muidugi palju, kuid peaosa etendavad ümbritsev keskkond ja kaaslased. Eelmainitud teatmeteos märgib: „Viis, kuidas me lähedaste inimeste hoiakuid omaks võtame, on võrreldav osmoosiga.” Piibel ütles sarnase mõtte juba tuhandeid aastaid tagasi: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20; 1. Korintlastele 15:33, EP 97).

Õige meelelaadi musternäidis

 3. Kes on oma meelelaadi poolest meile eeskujuks ja kuidas me saame teda jäljendada?

³ Nagu kõiges muus, nii on ka meelelaadi poolest meile parimaks eeskujuks Jeesus Kristus. Ta ütles: „Ma olen teile andnud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud” (Johannese 13:15). Et olla Jeesuse sarnased, peame tema kohta kõigepealt teadmisi omandama.a Me uurime Jeesuse elu sooviga toimida nii, nagu apostel Peetrus innustas: „Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21). Meie eesmärk on jäljendada Jeesust nii suurel määral kui võimalik. See hõlmab samasuguse meelelaadi arendamist, nagu oli temal.

4., 5. Milline omadus kuulub Jeesuse meelelaadi juurde vastavalt kirjakohale Roomlastele 15:1–3 ning kuidas võivad kristlased seda omadust esile tuua?

⁴ Mida tähendab olla samasuguse meelelaadiga, nagu oli Kristus Jeesus? 15. peatükk Pauluse kirjas roomlastele aitab sellele küsimusele vastust leida. Peatüki avasalmides viitab Paulus ühele Jeesuse silmapaistvale omadusele, öeldes: „Meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks. Igaüks meist olgu ligimesele meelepärane tema heaks, et teda parandada. Sest Kristuski ei elanud enese meele heaks, vaid nõnda nagu on kirjutatud: „Nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale!”” (Roomlastele 15:1–3).

⁵ Et jäljendada Jeesuse meelelaadi, peavad kristlased olema valmis teisi alandlikult teenima, mitte aga elama üksnes enese meele heaks. Õigupoolest on alandlik valmisolek teisi teenida tugevate tunnusjoon. Jeesus, kes oli vaimselt tugevam kui ükski teine inimene, ütles enda kohta: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:28). Kristlastena tahame ka meie teha pingutusi, et teenida teisi, sealhulgas endast nõrgemaid.

 6. Kuidas me võime järgida Jeesuse eeskuju siis, kui meisse vaenulikult suhtutakse või kui meid laimatakse?

⁶ Veel üks suurepärane omadus, mida Jeesus alati ilmutas, oli positiivne mõtte- ja käitumislaad. Ta ei lasknud kunagi teiste inimeste negatiivsel hoiakul mõjutada enda positiivset suhtumist Jumala teenimisse. See on meile heaks eeskujuks. Kui Jeesust ustava jumalateenimise pärast laimati ja taga kiusati, ilmutas ta kannatlikku meelt ega hakanud hädaldama. Ta teadis, et igaüks, kes püüab olla „ligimesele meelepärane tema heaks, et teda parandada”, saab kogeda selle uskmatu ja mõistmatu maailma vaenulikkust.

 7. Kuidas ilmutas Jeesus kannatlikkust ja miks ka meie peaksime seda tegema?

⁷ Jeesuse õige meelelaad ilmnes veel mitmel muul viisil. Näiteks, oodates Jehoova eesmärkide teostumist, ei ilmutanud ta kunagi kannatamatust (Laul 110:1; Matteuse 24:36; Apostlite teod 2:32–36; Heebrealastele 10:12, 13). Samuti ei muutunud ta kannatamatuks oma järelkäijatega tegeledes. Ta ütles neile: „Õppige minust”, ning kuna ta oli „tasane”, oli tema õpetus neile ülesehituseks ja kosutuseks. „Südamelt alandliku” inimesena ei olnud ta kunagi tähtsust täis ega ülbe (Matteuse 11:29). Paulus innustab meid jäljendama neid Jeesuse meelelaadi eri tahke, öeldes: „Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks” (Filiplastele 2:5–7).

8., 9. a) Miks on omakasupüüdmatu meelelaadi kujundamiseks tarvis vaeva näha? b) Miks ei peaks me masenduma, kui me ei suuda Jeesuse eeskuju täielikult järgida, ning kuidas on Paulus selles suhtes heaks eeskujuks?

⁸ On kerge öelda, et tahame teisi teenida ja seada nende vajadused enda omadest ettepoole. Ent kui me ennast ausalt läbi uurime, võib selguda, et meie süda ei olegi täiesti valmis seda tegema. Miks on see nii? Esiteks, me oleme pärinud Aadamalt ja Eevalt omakasupüüdlikke omadusi; teiseks, me elame maailmas, mis soosib omakasupüüdu (Efeslastele 4:17, 18). Omakasupüüdmatu meelelaadi kujundamine tähendab sageli seda, et meil tuleb arendada mõtteviisi, mis on vastupidine meie sünnipäraselt ebatäiuslikule loomusele. Tarvis on otsustavust ja pingutust.

⁹ Meie ilmselge ebatäius, mis moodustab terava kontrasti Jeesuse täiusliku eeskujuga, võib meid mõnikord masendada. Me võime kahelda, kas on üldse võimalik olla samasuguse meelelaadiga, nagu oli Jeesus. Kuid pane tähele Pauluse julgustavaid sõnu: „Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda; sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes” (Roomlastele 7:18, 19, 22, 23). On tõsi, et ikka ja jälle ei suutnud Paulus oma ebatäiuse tõttu täita Jumala tahet nii, nagu ta seda oleks soovinud teha. Kuid tema meelelaad – see, mida ta Jehoova ja tema Seadusega seoses mõtles ja tundis – oli kiiduväärt. Ka meil võib olla selline meelelaad.

Valet meelelaadi saab ümber kujundada

10. Millist meelelaadi arendama innustas Paulus filiplasi?

¹⁰ Kas võib olla, et mõnel on ehk tarvis oma meelelaadi ümber kujundada? Võib küll. Ilmselt tuli seda teha mõningatel esimese sajandi kristlastel. Paulus kirjutas õige meelelaadi tähtsusest oma läkituses filiplastele. Ta märkis: „Ei mitte, et ma selle [elu taevas varasema ülestõusmise kaudu] juba oleksin kätte saanud või oleksin juba täiuslik, vaid ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus mind on kätte saanud. Vennad, mina ei arva seda juba kätte saanud olevat; ent üht ma ütlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. Nii mitu nüüd, kui meid on täiuslikku, mõelgem sama!” (Filiplastele 3:12–15, meie kursiiv).

11., 12. Mil viisil ilmutab Jehoova meile õiget meelelaadi?

¹¹ Pauluse sõnad näitavad, et kui kristlane ei tunne vajadust teha edusamme, on tal vale hoiak. Ta ei ole võtnud omaks Kristuse meelelaadi (Heebrealastele 4:11; 2. Peetruse 1:10; 3:14). Kas sellise inimese olukord on lootusetu? Sugugi mitte. Jumal aitab meil oma meelelaadi ümber kujundada, kui me tõepoolest tahame seda teha. Paulus jätkab: „Kui te midagi mõtlete teisiti, siis Jumal ilmutab teile ka selle” (Filiplastele 3:15).

¹² Kui tahame, et Jehoova ilmutaks meile õige meelelaadi, tuleb meil ka omalt poolt midagi teha. Jumala Sõna palvemeelne uurimine kristlike väljaannete abil, mida saame „ustava ja mõistliku sulase” kaudu, aitab neil, kes ’midagi mõtlevad teisiti’, arendada õiget meelelaadi (Matteuse 24:45). Kristlikud kogudusevanemad, keda püha vaim on pannud „karjastena hoidma Jumala kogudust”, on lahkelt valmis meid aitama (Apostlite teod 20:28). Kui tänulikud me võime olla, et Jehoova arvestab meie ebatäiusega ning pakub armastavalt meile abi! Võtkem see vastu.

Õpi teiste eeskujust

13. Mida õpetab meile õige meelelaadi kohta Piibli jutustus Iiobist?

¹³ Roomlastele 15. peatükis näitab Paulus, et mõtisklemine ajalooliste eeskujude üle võib aidata meil oma meelelaadi ümber kujundada. Ta kirjutab: „Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust.” (Roomlastele 15:4). Mõned Jehoova vanaaja ustavatest sulastest pidid oma meelelaadi korrigeerima. Näiteks Iiob oli üldjoontes laitmatu mees. Ealeski ei omistanud ta kurjust Jehoovale ja kunagi ei kõigutanud kannatused tema usaldust Jumala vastu (Iiob 1:8, 21, 22). Kummatigi oli tal kalduvus ennast õigustada. Et Iiob võiks oma meelelaadi parandada, saatis Jehoova talle abiks Eliihu. Iiob ei solvunud, vaid tunnistas alandlikult vajadust enda hoiakut muuta, ning seda ta varmalt ka tegi (Iiob 42:1–6).

14. Kuidas me võime jäljendada Iiobit, kui meile antakse nõu meie hoiaku kohta?

¹⁴ Kui kaaskristlane juhib tähelepanu mõnele valdkonnale, milles meie hoiak jätab soovida, kas reageerime siis nagu Iiob? Sarnaselt Iiobiga ärgem kunagi ’rääkigem Jumala kohta halba’ (Iiob 1:22). Kui me peame kannatama ebaõiglust, ärgem kunagi hädaldagem ega süüdistagem oma raskustes Jehoovat. Hoidugem ennast õigustamast, pidades meeles, et mistahes eesõigusi meil Jehoova teenistuses ka ei oleks, oleme siiski ainult „kõlvatud sulased” (Luuka 17:10).

15. a) Missugune vale meelelaad ilmnes mõningate Jeesuse järgijate juures? b) Kuidas ilmutas Peetrus õiget meelelaadi?

¹⁵ Esimesel sajandil oli Jeesuse kuulajate hulgas mõningaid, kellel oli vale meelelaad. Kord ütles Jeesus midagi, mida oli raske mõista. Seepeale „paljud tema jüngrid, kui nad seda kuulsid, ütlesid: „See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?””. Neil, kes sedasi rääkisid, oli ilmselgelt vale meelelaad. Selle tõttu nad koguni lakkasid Jeesust kuulamast. Jutustuses öeldakse: „Sellest ajast läksid paljud tema jüngrid ära ta järelt ega kõndinud enam temaga.” Kuid kas kõigil oli taoline väär meelsus? Ei olnud. Jutustus jätkub: „Siis Jeesus ütles neile kaheteistkümnele: „Kas ka teie tahate ära minna?” Siimon Peetrus vastas temale: „Issand, kelle juurde me läheme?”” Ja oma järgmiste sõnadega vastas ta ise oma küsimusele, öeldes: „Sinul on igavese elu sõnad” (Johannese 6:60, 66–68). See oli õige meelelaad. Kui meil on raske mõnda Pühakirja selgitust või parandatud arusaama kohe omaks võtta, tasub meil jäljendada Peetrust. Oleks rumal loobuda Jehoova teenimisest või kõnelda vastupidiselt „tervete sõnade eeskujule” lihtsalt sellepärast, et mõnest asjast on alguses raske aru saada! (2. Timoteosele 1:13.)

16. Kuidas ilmutasid Jeesuse-aegsed juudi usujuhid šokeerivat meelelaadi?

¹⁶ Esimesel sajandil elanud juudi usujuhtidel ei olnud samasugune meelelaad nagu Jeesusel. Nende kindel otsus Jeesust mitte kuulata tuli hästi esile siis, kui Jeesus Laatsaruse surnuist üles äratas. Igale õige meelelaadiga inimesele pidanuks see ime olema kindlaks tõendiks, et Jeesus on Jumala saadetud. Ent me võime lugeda: „Siis ülempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja ütlesid: „Mida me peame tegema? Sest see inimene teeb palju tunnustähti. Kui me ta nõnda jätame, usuvad kõik temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!”” Millise lahenduse nad välja mõtlesid? „Sellest päevast alates nad pidasid nüüd üheskoos nõu teda ära tappa.” Lisaks sellele, et nad sepitsesid vandenõu Jeesuse vastu, otsustasid nad kõrvaldada ka elava tõendi Jeesuse imepäraste võimete kohta. „Ülempreestrid pidasid nõu Laatsarusegi ära tappa” (Johannese 11:47, 48, 53; 12:9–11). Kui laiduväärne see küll oleks, kui me võtaksime omaks samasuguse hoiaku ning ärrituksime või vihastuksime asjade pärast, mis peaksid meile hoopis rõõmu tooma! Ja millisesse ohtu me end sellega seaksime!

Jäljenda Kristuse positiivset meelelaadi

17. a) Millistes oludes ilmutas Taaniel kartmatut meelt? b) Mis näitab Jeesuse julgust?

¹⁷ Jehoova teenijad säilitavad positiivse meelelaadi. Kui Taanieli vaenlaste salanõu tagajärjel kehtestati seadus, mis keelas 30 päeva jooksul paluda ükskõik millist jumalat või inimest peale kuninga, mõistis Taaniel, et see on lubamatu piirang tema suhetele Jehoova Jumalaga. Kas ta otsustas järgneval 30 päeval mitte palvetada? Ei, kartmatult palus ta Jehoovat kolm korda päevas, nagu ta ennegi oli teinud (Taaniel 6:7–18). Ka Jeesus ei lasknud end vaenlastest hirmutada. Ühel hingamispäeval märkas ta kuivanud käega meest. Jeesus teadis, et paljudele juutidele ei meeldiks see, kui ta hingamispäeval kellegi terveks teeks. Teravalt kutsus ta neid üles oma seisukohta avaldama. Nad ei teinud seda ja Jeesus tervendas mehe (Markuse 3:1–6). Ealeski ei kohkunud ta tagasi tegemast seda, mida ta teadis olevat õige.

18. Miks ollakse meie vastu ning kuidas me peaksime inimeste negatiivsele hoiakule reageerima?

¹⁸ Jehoova nüüdisaegsed tunnistajad mõistavad, et ka nemad ei tohi karta vastaste võimalikku negatiivset reageeringut. Kui nad seda kardaksid, ei ilmutaks nad Jeesuse meelelaadi. Paljud inimesed on Jehoova tunnistajate vastu; mõned seetõttu, et nad ei tea fakte tunnistajate kohta, teised lihtsalt ei salli tunnistajaid või nende sõnumit. Ärgu kellegi vaenulik hoiak iialgi õõnestagu meie positiivset meelelaadi! Me ei peaks kunagi laskma inimeste arvamusel määrata, kuidas me Jumalat teenime.

19. Kuidas me võime ilmutada samasugust meelelaadi, nagu oli Jeesusel Kristusel?

¹⁹ Jeesus ilmutas alati positiivset meelelaadi nii seoses oma järgijatega kui ka Jumala korraldustega, ükskõik kui raske tal seda teha oli (Matteuse 23:2, 3). Me peaksime temast eeskuju võtma. On tõsi, et meie vennad on ebatäiuslikud, ent seda oleme ka meie. Kust veel võiksime leida paremaid kaaslasi ja tõeliselt lojaalseid sõpru, kui mitte meie ülemaailmsest vennaskonnast? Jehoova ei ole veel andnud meile täielikku arusaamist oma kirjalikust Sõnast, aga milline usurühmitus teab rohkem? Säilitagem siis alati õige meelelaad, samasugune meelelaad, nagu oli Jeesusel Kristusel! Muu hulgas tähendab see oskust oodata Jehoovat, millest räägime järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

• Kuidas meie meelelaad mõjutab meie elu?

• Kirjelda Jeesuse Kristuse meelelaadi.

• Mida me võime õppida Iiobi hoiakust?

• Millist hoiakut oleks õige ilmutada siis, kui kogeme vastuseisu?

[Pildid lk 7]

Õige meelelaadiga kristlane püüab teisi aidata

[Pilt lk 9]

Jumala Sõna palvemeelne uurimine aitab meil omandada Kristuse meelelaadi