Ole valmis ootama!
„Mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind!” (MIIKA 7:7)
1., 2. a) Millist kahju tõi vale meelelaad iisraellastele kõrbes? b) Mis võib juhtuda kristlasega, kes ei arenda õiget meelelaadi?
ELUS on palju sellist, millesse saab suhtuda kas positiivselt või negatiivselt. Kui iisraellased kõrbes olid, said nad ime läbi mannat. Vaadates ümbritsevat kõnnumaad, pidanuks nad olema Jehoovale ülimalt tänulikud tema hoolitsuse eest; sellega oleksid nad ilmutanud positiivset meelelaadi. Selle asemel tuletasid nad hoopis meelde Egiptuses söödud mitmekesist toitu ja nurisesid, et manna polevat isuäratav. Nad ilmutasid negatiivset meelelaadi (4. Moosese 11:4–6).
2 Olenevalt oma meelelaadist võib ka kristlane näha mingit olukorda kas rõõmsates või süngetes toonides. Õige meelelaadi puudumisel võib kristlane kergesti kaotada oma rõõmu ja sattuda seega ohtlikku olukorda, sest nagu Nehemja ütles, „rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks” (Nehemja 8:10). Positiivse, rõõmsa meelelaadiga võime olla tugevad ning edendame koguduses rahu ja ühtsust (Roomlastele 15:13; Filiplastele 1:25).
3. Kuidas tuli positiivne meelelaad raskel ajal kasuks Jeremijale?
3 Jeremija ilmutas positiivset meelelaadi, kuigi ta elas raskel ajal. Isegi siis, kui ta nägi pealt Jeruusalemma kohutavat langemist aastal 607 e.m.a., ei kaotanud ta silmist positiivseid asju. Ta teadis, et Jehoova ei unusta Iisraeli ning et see rahvas jääb alles. Ta kirjutas Nutulaulude raamatus: „See on Jehoova suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur!” (Nutulaulud 3:22, 23). Läbi ajaloo on Jumala teenijad ka kõige raskemates tingimustes püüdnud säilitada positiivset, isegi rõõmsat meelelaadi (2. Korintlastele 7:4; 1. Tessalooniklastele 1:6; Jakoobuse 1:2).
4. Millise meelelaadi Jeesus säilitas ja kuidas see talle kasuks tuli?
4 Kuussada aastat pärast Jeremijat sai Jeesus abi katsumustes vastupidamiseks tänu oma positiivsele meelelaadile. Piibel märgib: „Ta pidas vastu piinapostil tema ette seatud rõõmu pärast, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala trooni paremale poole” (Heebrealastele 12:2, UM). Mistahes vastuseisu ja tagakiusamist Jeesus ka ei kohanud, jah, koguni agooniani piinapostil, pidas ta meeles „tema ette seatud rõõmu”. Seda rõõmu tõi talle eesõigus mõista õigeks Jehoova suveräänsus ja pühitseda tema nime ning samuti väljavaade tuua sõnakuulelikele inimestele tulevikus suuri õnnistusi.
Arenda kannatlikku meelt
5. Milline on üks olukord, milles kannatlik meel aitab meil näha asju õiges valguses?
5 Kui arendame samasugust meelelaadi, nagu oli Jeesusel, ei kaota me rõõmu Jehoovast isegi siis, kui asjad ei toimu alati ajal ja viisil, mis vastaksid meie ootusele. Prohvet Miika ütles: „Mina vaatan Jehoova poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind!” (Miika 7:7; Nutulaulud 3:21). Ka meie võime ilmutada kannatlikku meelt. Kuidas? Mitmel viisil. Näiteks võib meile tunduda, et vastutav vend on eksinud ja vajab kohest korralekutsumist. Kuid kannatlik meel paneb meid järele mõtlema: „Kas ta tõesti eksis või olen ma asjast valesti aru saanud? Kui ta eksiski, kas ei taha ehk Jehoova lasta elul oma rada minna, kuna ta teab, et see inimene parandab ennast ning et teda pole vaja karmilt korrale kutsuda?”
6. Kuidas aitab kannatlik meel meid siis, kui võitleme mingi isikliku probleemiga?
6 Kannatlikku meelt läheb vaja ka siis, kui meid vaevab mingi isiklik probleem või kui võitleme mõne nõrkusega. Oletame, et palume Jehoovalt abi, kuid probleem püsib. Mida siis teha? Me peame jätkuvalt tegema probleemi lahendamiseks kõik, mis meie võimuses, ja ilmutama seejärel usku Jeesuse sõnadesse: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile” (Luuka 11:9). Palveta jätkuvalt ja oota Jehoovat. Jehoova vastab su palvetele õigel ajal ja omal viisil (1. Tessalooniklastele 5:17).
7. Kuidas aitab kannatlik meel meil suhtuda õigesti piibliliste arusaamade järkjärgulisse selginemisse?
7 Sedamööda kuidas Piibli prohvetiennustused täituvad, täpsustatakse meie arusaamist Pühakirjast. Mõnikord aga võib meile tunduda, et mingi selgitus viibib ülearu. Kui selgitust ei anta meie soovitud ajal, kas oleme valmis ootama? Tuleta meelde, et Jehoova arvas heaks ilmutada „Kristuse saladust” vähehaaval ja ligikaudu 4000 aasta jooksul (Efeslastele 3:3–6). On meil siis põhjust muutuda kannatamatuks? Kas kahtleme, et „ustav ja mõistlik sulane” annab Jehoova rahvale „rooga ... õigel ajal”? (Matteuse 24:45, meie kursiiv.) Miks röövida endalt rõõmu Jehoovast lihtsalt sellepärast, et me ei saa kõigest täielikult aru? Pea meeles, et Jehoova otsustab, millal ja kuidas ta ’ilmutab oma nõu’ (Aamos 3:7).
8. Kuidas on Jehoova pikameelsus paljudele inimestele kasu toonud?
8 Mõningaid võib rusuda tunne, et pärast aastatepikkust ustavat teenistust ei pruugi nad elada ajani, mil saabub „Jehoova päev, suur ja kardetav” (Joel 3:3, 4). Siiski võivad nad leida julgustust, kui nad vaatavad käesolevale ajale positiivsest küljest. Peetrus kirjutas: „Meie Issanda pikka meelt arvake õndsuseks” (2. Peetruse 3:15). Tänu Jehoova pikameelsusele on miljonid õiglase südamega inimesed tõe vastu võtnud. Kas see pole imeline? Pealegi, mida pikameelsem Jehoova on, seda rohkem aega on meil ’valmistada endile päästet kartuse ja värinaga’ (Filiplastele 2:12, EP 97; 2. Peetruse 3:11, 12).
9. Kuidas aitab kannatlik meel meid siis, kui meie olud piiravad seda, mida me Jehoova teenistuses teha suudame?
9 Kannatlik meel ei lase meil masenduda, kui vastuseis, haigused, kõrge iga või muud raskused piiravad meie osalemist Kuningriigi töös. Jehoova soovib, et teeniksime teda siira südamega (Roomlastele 12:1). Kuid Jumala Poeg, kes „säästab nõrka ja vaest”, ei nõua meilt rohkem, kui me mõistlikkuse piires teha suudame; samuti ei nõua seda Jehoova (Laul 72:13). Niisiis on tähtis teha, mida suudame, ning oodata kannatlikult olude muutust – tulgu see selles maailmas või tulevases. Pea meeles: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete” (Heebrealastele 6:10).
10. Millisest Jumalale vastumeelsest omadusest aitab kannatlik meel hoiduda? Selgita.
10 Kannatlik meel aitab meil hoiduda olemast isepäised. Mõned, kes on taganenud usust, ei olnud valmis ootama. Võib-olla tundus neile, et tarvis on teha muudatusi kas Piiblist arusaamises või mõnes organisatsioonilises küsimuses. Kuid nad kaotasid silmist tõsiasja, et Jehoova vaim ajendab ustavat ja mõistlikku sulast tegema muudatusi Jumala seatud ajal, mitte aga siis, kui meie arvates õige on. Lisaks peab mistahes muudatus olema kooskõlas Jehoova tahte, mitte meie isiklike ideedega. Taganenute isepäisus on moonutanud nende mõtteviisi ja pannud nad komistama. Kui nad oleksid võtnud omaks Kristuse meelelaadi, oleksid nad säilitanud rõõmu ja jäänud Jehoova rahva sekka (Filiplastele 2:5–8).
11. Kuidas me võime ooteaega hästi ära kasutada ning kes on meile selles suhtes head eeskujud?
11 Kannatliku meele ilmutamine ei tähenda mingil juhul laisklemist või jõude olemist. Meil on kohustusi. Näiteks, me peame isiklikult Piiblit uurima. Seda tehes ilmutame elavat huvi vaimsete asjade vastu sarnaselt ustavate prohvetite ja inglitega. Peetrus rääkis sellisest huvist, kui ta ütles: „Seda õndsust on uurinud ja juurelnud prohvetid ... ja sellesse igatsevad inglidki vaadata” (1. Peetruse 1:10–12). Lisaks isiklikule uurimisele on väga tähtis ka korrapäraselt koosolekutel käia ning palvetada (Jakoobuse 4:8). Need, kes ilmutavad teadlikkust oma vaimsetest vajadustest korrapäraselt vaimset toitu tarvitades ja kaaskristlastega seltsides, näitavad, et nad on võtnud omaks Kristuse meelelaadi (Matteuse 5:3).
Vaata elule realistliku pilguga
12. a) Millist sõltumatust Aadam ja Eeva tahtsid? b) Milliste tagajärgedeni on viinud see, et inimkond on järginud Aadama ja Eeva valitud suunda?
12 Kui Jumal lõi esimesed kaks inimest, jättis ta endale õiguse kehtestada neile hea ja kurja mõõdupuu (1. Moosese 2:16, 17). Aadam ja Eeva ei tahtnud järgida Jumala juhatust ning selle tagajärjel on kujunenud maailm, milles me tänapäeval elame. Apostel Paulus ütles: „Otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Roomlastele 5:12). Aadama päevist möödunud kuus tuhat aastat on näidanud, kui õiged on Jeremija sõnad: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Tunnistada Jeremija sõnade paikapidavust ei tähenda mitte pessimistlikku, vaid realistlikku ellusuhtumist. Need sõnad selgitavad, miks pikkade sajandite vältel on „inimene valitse[nud] inimese üle, et temale kurja teha”: sellepärast, et inimesed on valitsenud Jumalast sõltumatult (Koguja 8:9).
13. Milles väljendub Jehoova tunnistajate realistlik suhtumine inimeste saavutustesse?
13 Inimsoo olukorda silmas pidades mõistavad Jehoova tunnistajad, et sellel, mida praeguses maailmas on võimalik saavutada, on oma kindlad piirid. Kuigi positiivne meelelaad võib aidata meil säilitada rõõmu, pole see kõigi probleemide lahendus. 1950. aastate algul ilmus ühe Ameerika vaimuliku bestseller pealkirjaga „Positiivse mõtlemise jõud” („The Power of Positive Thinking”). Selle raamatu sõnul saab positiivse lähenemisega üle enamikust takistustest. Positiivne mõtlemine on kahtlemata kiiduväärt omadus. Siiski näitab elu, et teadmised, oskused, materiaalsed võimalused ja hiigelhulk muid tegureid piiravad seda, mida me kui üksikisikud võime saavutada. Ja ülemaailmses ulatuses on probleemid lihtsalt liiga suured, et inimesed neid edukalt lahendada võiksid, ükskõik kui positiivselt nad ka ei mõtleks.
14. Kas Jehoova tunnistajad on negatiivse meelelaadiga? Selgita.
14 Sellise realistliku seisukoha tõttu on Jehoova tunnistajate meelelaadi mõnikord negatiivseks peetud. See pole aga tõsi, sest nad räägivad inimestele innukalt Isikust, kes ainsana võib inimkonna olukorra jäädavalt paremaks muuta. Seda tehes ilmutavad nad samasugust meelelaadi nagu Kristus (Roomlastele 15:2). Lisaks püüavad nad väga agaralt aidata inimestel luua häid suhteid Jumalaga. Nad teavad, et lõppkokkuvõttes on see parim, mida nad inimeste heaks teha saavad (Matteuse 28:19, 20; 1. Timoteosele 4:16).
15. Kuidas Jehoova tunnistajate töö üksikisikuid paremaks muudab?
15 Jehoova tunnistajatele ei jää märkamata ühiskondlikud probleemid, iseäranis rüvedad pühakirjavastased teod. Enne kui huvilisest saab Jehoova tunnistaja, teeb ta oma elus muudatusi, mis sageli hõlmab enese lahtirebimist Jumalale vastumeelsete pahede sõltuvusest (1. Korintlastele 6:9–11). Nii on Jehoova tunnistajad aidanud inimestel üle saada joomarlusest, narkomaaniast, ebamoraalsusest ja hasartmängusõltuvusest. Kes on ennast sel moel muutnud, on õppinud oma pere eest vastutustundlikul ja ausal viisil hoolt kandma (1. Timoteosele 5:8). Kui üksikisikuid ja perekondi sel kombel aidata, vähenevad kogu ühiskonna probleemid – on vähem narkomaane, perevägivalda ja nii edasi. Olles seaduskuulekad kodanikud ja aidates kaasinimestel oma elu paremaks muuta, kergendavad Jehoova tunnistajad sotsiaaltöötajate koormat.
16. Miks ei ühine Jehoova tunnistajad ilmalike reformiliikumistega?
16 Kas võib siis öelda, et Jehoova tunnistajad on maailma moraalset kliimat muutnud? Näiteks viimase kümne aastaga on tegevate Jehoova tunnistajate arv kasvanud ligi 3 800 000–lt peaaegu 6 000 000–ni. Seega on nende arv kasvanud umbes 2 200 000 inimese võrra, kellest paljud pidid enne kristlaseks saamist loobuma ülekohtustest tegudest. See tähendab, et hulga inimeste elu muutus paremaks! Siiski on see arv päris väike, kui mõelda, et samal ajavahemikul kasvas maailma rahvastik umbes 875 000 000 inimese võrra. Jehoova tunnistajad leiavad inimeste aitamisest suurt rõõmu, ent ühtlasi mõistavad nad, et ainult pisuke osa inimestest hakkab käima elluviival teel (Matteuse 7:13, 14). Oodates ülemaailmseid muudatusi paremuse poole, mida suudab teostada ainult Jumal, ei ühine Jehoova tunnistajad ilmalike reformiliikumistega, mis sageli asuvad tegutsema heade kavatsustega, ent toovad lõpuks pettumust ja võivad tarvitada isegi vägivalda (2. Peetruse 3:13).
17. Mida Jeesus oma kaasaegsete aitamiseks tegi ja mida ta ei teinud?
17 Jehoova tunnistajad usaldavad Jehoovat samamoodi, nagu seda tegi Jeesus maa peal elades. Jeesus sooritas esimesel sajandil imetervendamisi (Luuka 6:17–19). Ta äratas koguni surnuid üles (Luuka 7:11–15; 8:49–56). Kuid samas ei muutnud ta olukorda selliseks, et inimesed enam üldse ei haigestunud; samuti ei kaotanud ta vaenlast surma. Ta teadis, et Jumala seatud aeg selliste muudatuste tegemiseks ei ole veel käes. Kuna Jeesus oli täiuslik inimene, oleks ta tõenäoliselt suutnud poliitilisi ja ühiskondlikke probleeme suurel määral lahendada. Paistab, et mõningad tema kaasaegsed soovisid, et ta võimule saaks ja seda teeks, kuid Jeesus keeldus. Me loeme: „Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: „See on tõesti see prohvet, kes maailma pidi tulema!” Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja ta läks jälle kõrvale mäele ainuüksi” (Johannese 6:14, 15).
18. a) Mis näitab, et Jeesus on alati ilmutanud kannatlikku meelt? b) Kuidas on Jeesus tegutsenud alatest aastast 1914?
18 Jeesus keeldus tegelemast poliitika või puhtalt sotsiaaltööga, sest ta teadis, et veel ei ole saabunud aeg kuningana valitseda ja sooritada imetervendamisi kõikjal ja kõigi heaks. Isegi pärast seda, kui ta surematu vaimolendina taevasse läks, oli ta valmis ootama Jehoova määratud aega tegutsemiseks (Laul 110:1; Apostlite teod 2:34, 35). Kuid alates aastast 1914, mil ta seati troonile kui Jumala Kuningriigi Kuningas, on ta väljunud „võites ja võitu saavutama” (Ilmutuse 6:2; 12:10). Me allume rõõmuga tema kuningavõimule, samal ajal kui teised, kes väidavad end kristlased olevat, ei soovi teada Piibli õpetusi Kuningriigi kohta.
Ootus võib rusuda või tuua rõõmu
19. Millisel juhul teeb ootamine „südame haigeks” ja millisel juhul toob see rõõmu?
19 Saalomon teadis, et ootamine võib rusuda. Ta kirjutas: „Pikk ootus teeb südame haigeks” (Õpetussõnad 13:12). Kui ootame midagi ilma tegeliku aluseta, võib meie süda pettumustundest „haigeks” jääda. Kui aga ootame rõõmuküllaseid sündmusi – näiteks pulmi, lapse sündi või kohtumist armastatud inimestega –, täitume rõõmsa elevusega juba pikka aega enne, kui see aeg kätte jõuab. Meie rõõm suureneb veelgi, kui sisustame ooteaega targalt, valmistudes saabuvaks sündmuseks.
20. a) Milliseid imelisi sündmusi me kindlustundega ootame? b) Kuidas me saame oodata Jehoova eesmärkide täitumist rõõmsa meelega?
20 Kui me oleme täiesti kindlad, et meie ootused täituvad – isegi kui me ei tea täpselt, millal –, siis ei pruugi ooteaeg ’südant haigeks teha’. Jumala ustavad kummardajad teavad, et Kristuse tuhandeaastane rahuriik on otse ukse ees. Nad on kindlad, et nad saavad näha olukorda, kus surma ja haigusi ei ole enam. Nad ootavad pikisilmi aega, millal äratatakse üles miljardid surnud, sealhulgas nende lähedased (Ilmutuse 20:1–3, 6; 21:3, 4). Praeguse ökoloogilise kriisi ajal pakub neile rõõmu teadmine, et maast saab paradiis (Jesaja 35:1, 2, 7). Kui tark on kasutada ooteaega arukalt, olles „ikka innukad Issanda töös”! (1. Korintlastele 15:58.) Toitu jätkuvalt vaimsest roast. Arenda üha lähedasemaid suhteid Jehoovaga. Otsi nende seltsi, kes teenivad Jehoovat siira südamega. Julgusta kaasusklikke. Kasuta parimal viisil ära aega, mida Jehoova veel on andnud. Sel moel toimides koged, et Jehoova ootamine ei tee su „südant haigeks”, vaid toob hoopis rõõmukülluse!
Kas sa oskad selgitada?
• Kuidas ilmutas Jeesus kannatlikku meelt?
• Millistes olukordades on kristlastel tarvis kannatlikku meelt?
• Miks on Jehoova tunnistajad meeleldi valmis Jehoovat ootama?
• Kuidas me saame oodata Jehoovat rõõmsa meelega?
[Pildid lk 12]
Jeesus pidas katsumustes vastu eesootava rõõmu pärast
[Pilt lk 13]
Me võime säilitada rõõmu isegi siis, kui oleme teeninud Jumalat pikki aastaid
[Pildid lk 15]
Miljonite inimeste elukvaliteet on paranenud, kui nad on saanud Jehoova tunnistajateks