Usuteemalised vestlused innustavad
„Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks, et see pakuks mõnu kuulajaile.” (EFESLASTELE 4:29)
1., 2. a) Kui väärtuslik on inimkõne? b) Kuidas soovivad Jehoova teenijad oma kõnevõimet kasutada?
„INIMKÕNE on saladus; see on jumalik and, ime.” Nii kirjutas leksikograaf Ludwig Koehler. Võib-olla peame seda Jumala väärtuslikku andi endastmõistetavaks (Jakoobuse 1:17). Ent mõtle, milline kallis aare läheb kaduma, kui ajurabandus röövib lähedaselt inimeselt võime arusaadavalt kõnelda. Joan, kelle mehel oli hiljuti ajurabandus, ütleb: „Meie vestlused olid imelised. Kuidas ma neist küll puudust tunnen!”
2 Vestlused tugevdavad sõprust, aitavad lahendada erimeelsusi, julgustavad rõhutuid, kinnitavad usku ja rikastavad elu – kuid mitte automaatselt. Tark kuningas Saalomon märkis: „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks!” (Õpetussõnad 12:18). Kuna oleme Jehoova teenijad, siis tahame, et meie kõne oleks tervendav ja kosutav, mitte aga haavav ja mahakiskuv. Me soovime oma kõnevõimet kasutada Jehoova kiitmiseks nii avalikus teenistuses kui ka üksteisega vesteldes. Laulukirjutaja laulis: „Kogu päeva me kiidame Jumalat ning tahame su nime tänada igavesti!” (Laul 44:9).
3., 4. a) Milline probleem on meil kõigil seoses kõnelemisega? b) Miks on meie kõnelemisviis oluline?
3 Jünger Jakoobus hoiatab, et „keelt ei suuda ükski inimene talitseda”. Ta tuletab meile meelde: „Me kõik eksime palju. Kui keegi kõnes ei eksi, siis ta on täiuslik mees ja võib ka talitseda kogu ihu” (Jakoobuse 3:2, 8). Keegi meist pole täiuslik. Hoolimata parimatest kavatsustest, ei õnnestu meil alati oma kõnega teisi innustada ja Loojale kiitust tuua. Järelikult tuleb meil õppida tähelepanu pöörama sellele, mida me räägime. Ütles ju Jeesuski: „Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud. Sest su sõnadest arvatakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind hukka” (Matteuse 12:36, 37). Tõeline Jumal peab meid sõnade eest vastutavaks.
4 Üks parimaid viise ebasobiva kõne vältimiseks on harjutada end usu teemadel vestlema. See artikkel arutleb, kuidas me saame seda teha, millest me võiksime rääkida ja missugust kasu toob ülesehitav kõne.
Pane tähele, mis on südames
5. Miks võib öelda, et südamel on ülesehitavate vestluste edendamisel tähtsaim roll?
5 Kui tahame teha endale harjumuseks ülesehitavalt vestelda, siis kõigepealt tuleb meil mõista, et kõne peegeldab seda, mis on südames. Jeesus ütles: „Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu” (Matteuse 12:34). Teisisõnu, meile meeldib rääkida asjadest, mis on meie jaoks olulised. Seepärast on meil vaja endalt küsida: „Mida näitavad mu vestlused minu südame kohta? Kas ma keskendun pereliikmete või kaasusklikega vesteldes usulistele teemadele või hoopis räägin pidevalt spordist, riietest, filmidest, toidust, oma viimastest ostudest või mingitest tühistest asjadest?” Võib-olla on meie elu ja mõtted hakanud märkamatult keerlema teisejärguliste asjade ümber. Kui seame õiged asjad esikohale, siis muutuvad meie vestlused sisukamateks ja kogu meie elu paraneb (Filiplastele 1:10).
6. Kui oluline on mõtisklemine vestluste kvaliteedi parandamisel?
6 Sihikindel mõtisklemine on teine viis vestluste kvaliteedi parandamiseks. Kui me teadlikult pingutame, et mõelda vaimsetele teemadele, siis muutuvad meie vestlused iseenesest vaimsemateks. Kuningas Taavet teadis, et see on nii. Ta laulis: „Olgu su meele pärast mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Jehoova” (Laul 19:15). Ja laulukirjutaja Aasaf pöördus Jumala poole sõnadega: „Ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!” (Laul 77:13). Süda ja mõistus, mis on sügavalt huvitatud Jumala Sõna tõdedest, toovad loomulikult esile kiiduväärse kõne. Jeremija ei suutnud jätta rääkimata seda, mida Jehoova talle oli õpetanud (Jeremija 20:9). Meie tunneme sama, kui me korrapäraselt vaimsete asjade üle mõtiskleme (1. Timoteosele 4:15, EP 97).
7., 8. Millistel teemadel saab ülesehitavalt vestelda?
7 Head vaimsed harjumused annavad meile rohkesti ülesehitavaid vestlusteemasid (Filiplastele 3:16). Kokkutulekud, konvendid, koguduse koosolekud, viimased ajakirjanumbrid ja päevatekst ning selle kommentaar varustavad meid vaimsete pärlitega, mida saame teistega jagada (Matteuse 13:52). Ja kui põnevad võivad olla meie kristliku teenistuse kogemused!
8 Kuningas Saalomon oli vaimustunud igasugustest puudest, loomadest, lindudest ja kaladest, mida ta Iisraelis nägi (1. Kuningate 5:13). Ta tundis rõõmu, et sai rääkida Jumala loomistööst. Meiegi võime seda teha. Jehoova teenijatele meeldib rääkida erisugustel teemadel, kuid vaimsete inimeste vestlusi rikastavad alati vaimsed jututeemad (1. Korintlastele 2:13).
„Sellele mõtelge pidevalt”
9. Kuidas manitses Paulus filiplasi?
9 Ükskõik mis teemadel me ka ei räägiks, meie vestlused tugevdavad teisi, kui järgime apostel Pauluse manitsust Filipi kogudusele. Ta kirjutas: „Kõik, mis on tõene, mis väärib tõsist tähelepanu, mis on õiglane, mis on kõlbeliselt puhas, mis on armastusväärne, millest räägitakse head, mis on vooruslik ja mis on kiiduväärt, sellele mõtelge pidevalt” (Filiplastele 4:8, UM). Pauluse mainitud omadused on nii tähtsad, et ta ütleb: „Sellele mõtelge pidevalt”. Me peame oma mõistuse ja südame selliste mõtetega täitma. Vaadakem, kuidas neile kaheksale Pauluse mainitud valdkonnale tähelepanu pööramine aitab vestlusi sisukamaks muuta.
10. Kuidas me saame vestelda tõestest asjadest?
10 Kui miski on tõene, siis tähendab see rohkemat kui vaid informatsiooni korrektsust. See viitab millelegi õiglasele ja usaldusväärsele, näiteks Jumala Sõna tõele. Kui vestleme meid mõjutanud Piibli tõdedest, innustavatest kõnedest või Pühakirja nõuannetest, mis on meid aidanud, siis järelikult mõtleme tõele vastavatele asjadele. Samas me hülgame „niinimetatud „taipamise” ”, mis jätab ainult mulje tõepärasusest (1. Timoteosele 6:20, UT). Me tahame ka hoiduda keelepeksu edasi rääkimisest ja kaheldavate kogemuste jutustamisest.
11. Millistel tõsist tähelepanu väärivatel teemadel me võiksime vestelda?
11 Tõsist tähelepanu väärivad teemad on väärikad ja olulised, mitte tühised ja tähtsusetud. Need on seotud meie kristliku teenistusega, praeguste raskete aegadega ja vajadusega hästi käituda. Sellistel tõsistel teemadel arutlemine tugevdab meie otsusekindlust vaimselt ärkvel püsida, laitmatuks jääda ja hea sõnumi kuulutamist jätkata. Huvitavad kuulutustöökogemused ja praegused sündmused, mis tuletavad meile meelde, et elame viimseil päevil, annavad tõepoolest mitmesugust põnevat jutuainet (Apostlite teod 14:27; 2. Timoteosele 3:1–5).
12. Mida tuleks vältida, kui pidada silmas Pauluse nõuannet mõelda õiglastele ja kõlbeliselt puhastele asjadele?
12 Õiglane tähendab seda, et ollakse õiglane Jumala silmis – vastatakse tema mõõdupuudele. Kõlbeliselt puhas viitab sellele, et inimese mõtted ja käitumine on puhtad. Meie vestlustes pole kohta laimul, rõvedatel naljadel ega seksuaalsetel vihjetel (Efeslastele 5:3; Koloslastele 3:8). Kristlastel on tark lahkuda kooli- või töökaaslaste seltskonnast, kelle jutud võtavad sellise suuna.
13. Too näiteid, millised vestlused keskenduvad asjadele, mis on armastusväärsed ja millest räägitakse head.
13 Kui Paulus soovitab mõelda armastusväärsetele asjadele, viitab ta teemadele, mis on meeldivad ja innustavad armastusele, mitte ei tekita viha, kibedust või vaidlusi. Asjad, millest räägitakse head, viitavad hea mainega teabele. Selleks on näiteks ustavate vendade ja õdede elulood, mis ilmuvad korrapäraselt ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!”. Miks mitte jagada teistega oma muljeid pärast seda, kui oled lugenud mõnd sellist uskutugevdavat artiklit. Ja kui julgustav on kuulda teiste vaimsetest edusammudest! Sellised vestlused muudavad koguduse armastavamaks ja ühtsemaks.
14. a) Mida meil on vaja teha, et olla vooruslikud? b) Kuidas me saame rääkida kiiduväärt asjadest?
14 Paulus räägib sellest, „mis on vooruslik”. Voorus viitab headusele või kõrgele moraalile. Peaksime olema valvsad, et meie vestlust juhiksid Pühakirja põhimõtted ja et meie kõne ei kalduks kõrvale sellest, mis on õiglane, puhas ja vooruslik. Paulus rääkis ka kiiduväärt asjadest. Kui kuuled mõnda head kõnet või märkad koguduses näidet ustavast käitumisest, siis räägi sellest – nii sellele inimesele kui ka teistele. Apostel Paulus kiitis tihti kaasteenijaid heade omaduste ilmutamise eest (Roomlastele 16:12; Filiplastele 2:19–22; Fileemonile 4–7). Ja muidugi on kiiduväärt meie Looja kätetöö. Sellest võib leida rikkalikult suurepäraseid jututeemasid (Õpetussõnad 6:6–8; 20:12; 26:2).
Osale ülesehitavates vestlustes
15. Milline Pühakirja käsk kohustab lapsevanemaid oma lastega sisukalt vestlema?
15 Piibel ütleb 5. Moosese 6:6, 7: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” See käsk nõuab, et vanematel oleks lastega sisukad usuteemalised vestlused.
16., 17. Mida on kristlikel lapsevanematel õppida Jehoova ja Aabrahami eeskujust?
16 Võime kujutleda, kui pikad vestlused olid Jeesuse ja tema taevase Isa vahel sel ajal, kui nad arutlesid Jeesuse maise teenistuse üle. Jeesus ütles oma jüngritele: „Isa, kes mind on läkitanud, on mulle andnud käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima” (Johannese 12:49; 5. Moosese 18:18). Patriarh Aabraham rääkis ilmselt palju tunde oma poja Iisakiga sellest, kuidas Jehoova õnnistas neid ja nende esiisasid. Kindlasti aitasid niisugused vestlused nii Jeesusel kui ka Iisakil alandlikult Jumala tahtele kuuletuda (1. Moosese 22:7–9; Matteuse 26:39).
17 Meiegi lapsed vajavad ülesehitavaid vestlusi. Vanemad peavad leidma oma kiires ajakavas aega lastega rääkimiseks. Kui võimalik, võiks pere üks kord päevas koos süüa. Selliste söögikordade ajal ja pärast neid saab ülesehitavalt vestelda ning see muudab perekonna palju vaimsemaks.
18. Räägi mõni kogemus, mis näitab, kui kasulik on vanemate ja laste vaheline hea suhtlemine.
18 Pioneer Alejandro, kes on veidi üle 20 aasta vanune, meenutab, milliseid kahtlusi oli tal 14-aastasena. Ta jutustab: „Koolikaaslaste ja õpetajate mõju tõttu polnud ma kindel Jumala olemasolus ega Piibli usaldatavuses. Mu vanemad arutlesid minuga kannatlikult palju tunde. Need vestlused aitasid mul sel raskel ajal kahtlustest üle saada ja häid otsuseid teha.” Kuidas on lood praegu? Alejandro jätkab: „Elan veel koos vanematega. Kuid minul ja isal on raske omavahel vestlemiseks aega leida, kuna oleme mõlemad väga hõivatud. Seepärast me einestame üheskoos kord nädalas tema töökohas. Need vestlused on minu jaoks väga kallid.”
19. Miks meil kõigil on vaja usu teemadel vestelda?
19 Kindlasti me hindame ka seda, et võime tunda rõõmu kaasusklikega usu teemadel vestlemisest. Selleks avaneb võimalusi koosolekutel, kuulutustööl, seltskondlikel koosviibimistel või reisil. Paulus ootas väga, et ta saaks Rooma kristlastega juttu ajada. Ta kirjutas neile: „Ma igatsen teid näha, ... et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi” (Roomlastele 1:11, 12). „Usuteemalised vestlused kaaskristlastega on väga tähtsad,” märgib kristlik kogudusevanem Johannes. „Need soojendavad südant ja kergendavad igapäevast koormat. Palun tihti eakamatel jutustada oma elust ja sellest, mis on aidanud neil ustavaks jääda. Aastate jooksul olen rääkinud paljudega. Igaühelt olen kuulnud midagi tarka ja õpetlikku, mis on mu elu rikastanud.”
20. Mida teha, kui sattume kokku ujeda inimesega?
20 Mida teha aga siis, kui näib, et inimene ei taha sinuga usu teemadel vestelda? Ära anna alla. Võib-olla tuleb mõni teine kord sobivam hetk. „Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail!” ütles Saalomon (Õpetussõnad 25:11). Ole mõistev nende suhtes, kes on ujedad. „Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada!”a (Õpetussõnad 20:5.) Kõige tähtsam on see, et sa ei tohiks lasta kunagi teiste suhtumisel takistada end kõnelemast asjadest, mis puudutavad su südant.
Usuteemalised vestlused toovad kasu
21., 22. Millist kasu toob usu teemadel vestlemine?
21 Paulus kirjutas: „Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks, et see pakuks mõnu kuulajaile” (Efeslastele 4:29; Roomlastele 10:10). Võib nõuda pingutusi, et vestlust õiges suunas juhtida, kuid tasu selle eest on rikkalik. Usuteemalised vestlused võimaldavad meil teistega oma uskumusi jagada ja vennaskonda tugevdada.
22 Kasutagem siis oma kõneandi, et teisi ergutada ja Jumalat kiita. Sellised vestlused toovad meile rahuldust ja julgustavad teisi. Ja mis kõige tähtsam, need rõõmustavad Jehoova südant, kuna ta pöörab tähelepanu meie vestlustele ja on õnnelik, kui me kasutame oma kõnevõimet õigel viisil (Laul 139:4; Õpetussõnad 27:11). Kui vestleme vaimsetel teemadel, siis võime olla kindlad, et Jehoova ei unusta meid. Piibel ütleb nende kohta, kes teenivad Jehoovat praegusel ajal: „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” (Malakia 3:16, 23). Kui tähtis on küll see, et meie vestlused oleksid vaimselt innustavad!
[Allmärkus]
a Mõned Iisraeli kaevud olid väga sügavad. Gibeonis leidsid arheoloogid ühe suure veereservuaari, mis on umbes 25 meetrit sügav. Sel on astmed, mille kaudu võis laskuda alla, et vett ammutada.
Kuidas sa vastaksid?
• Mida meie vestlused meie kohta näitavad?
• Millistel ülesehitavatel teemadel võiks rääkida?
• Kui olulised on vestlused pereringis ja kristlikus koguduses?
• Millist kasu toovad ülesehitavad vestlused?
[Pildid lk 12]
Ülesehitavad vestlused keskenduvad sellele, . . .
„mis on tõene”
„mis väärib tõsist tähelepanu”
„millest räägitakse head”
„mis on kiiduväärt”
[Allikaviited]
Video ümbris, Stalin: U.S. Army photo; „Looja” raamatu esikaas, Kotka udukogu: J. Hester and P. Scowen (AZ State Univ.), NASA
[Pilt lk 13]
Usu teemadel vestlemiseks sobivad suurepäraselt söögiajad