Lugejate küsimusi
Mida tähendab väljend „elu on temas eneses”?
Piibel ütleb, et Jeesus Kristusel on ’elu temas eneses’ ja tema järelkäijatel ’elu neis enestes’ (Johannese 5:26; 6:53). See väljend neis kahes kirjakohas pole aga sama tähendusega.
Jeesus lausus: „Otsekui Isal on elu iseeneses, nõnda on ta andnud ka Pojale, et elu on temas eneses.” Enne selle tähelepanuväärse väite esitamist ütles Jeesus: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes minu sõna kuuleb ja usub seda, kes mind on läkitanud, sellel on igavene elu ... tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama!” Jeesus viitas siin oma harukordsele väele, mille ta Isalt on saanud – see on võime anda inimestele Jumala ees heakskiidetud seisund. Lisaks sellele suudab Jeesus äratada ellu need, kes magavad surmaunes. See, et Jeesusel on ’elu temas eneses’, tähendab, et talle on antud need võimed. Pojal on Isa sarnaselt „eluand temas eneses”, nagu seda väljendit võiks teiste sõnadega tõlkida (Johannese 5:24–26, UM allmärkus). Ent mida öelda tema järelkäijate kohta?
Umbes aasta hiljem pöördus Jeesus oma kuulajate poole: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis ei ole elu teis enestes! Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sel on igavene elu; ja mina äratan tema üles viimsel päeval” (Johannese 6:53, 54). Sel korral võrdsustas Jeesus ütlused „elu teis enestes” ja „igavene elu”. Samasugust grammatilist konstruktsiooni, nagu on väljendis „elu teis enestes”, leidub ka mujal Kreeka Kirjades. Näiteks: „olgu teil enestes soola” ja „kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga” (Markuse 9:50; Roomlastele 1:27). Need fraasid ei viita võimele teistele soola anda või kedagi karistada. Need osutavad hoopis terviklikkusele või täielikkusele. Seega tähendab Johannese 6:53 kasutatud väljend „elu teis enestes” lihtsalt seda, et jüngrid pidid saama täieliku eluõiguse.
Kui Jeesus ütles, et tema järelkäijatel on elu neis enestes, mainis ta ka oma liha ja verd. Hiljem Issanda õhtusöömaaega sisse seades rääkis Jeesus uuesti oma lihast ja verest ning käskis oma jüngritel, kellega pidi sõlmitama uus leping, võtta osa hapnemata leivast ja veinist kui sümbolitest. Kas see tähendab, et ainult võitud kristlased, kes on Jehoova Jumalaga uues lepingus, saavad täieliku eluõiguse? Ei tähenda. Issanda õhtusöömaaeg seati sisse alles aasta hiljem. Inimesed, kes kuulsid Jeesuse sõnu, mis on kirjas Johannese 6:53, 54, ei teadnud midagi tulevasest iga-aastasest kombetalitusest, mille sümbolid kujutavad Kristuse liha ja verd.
Johannese evangeeliumi 6. peatükis võrdleb Jeesus oma ihu kõigepealt mannaga. Ta ütleb: „Teie esiisad sõid kõrbes mannat ja surid. See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks. Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti.” Jeesuse liha ja veri olid palju tähtsamad kui sõnasõnaline manna. Kuidas? Tema ihu anti „maailma elu eest” ning see tegi võimalikuks igavese elu.a Seega käib Johannese 6:53 väljend „elu teis enestes” kõigi kohta, kes saavad igavese elu kas taevas või maa peal (Johannese 6:48–51).
Millal saavad Kristuse järelkäijad elu neis enestes ehk täieliku eluõiguse? Kuningriigi võitud pärijate puhul toimub see siis, kui nad äratatakse üles taevasse surematute vaimolenditena (1. Korintlastele 15:52, 53; 1. Johannese 3:2). Jeesuse „teised lambad” saavad täieliku eluõiguse pärast tuhandeaastase valitsuse lõppu. Selleks ajaks on nad läbi katsutud, leitud ustavad olevat ja kuulutatud õiglasteks igavese elu jaoks paradiislikul maal (Johannese 10:16; Ilmutuse 20:5, 7–10).
[Allmärkus]
a Kõrbes vajasid eluspüsimiseks mannat nii iisraellased kui ka „hulk segarahvast” (2. Moosese 12:37, 38; 16:13–18). Nii ka igavese elu saamiseks peavad kõik kristlased, olgu nad siis võitud või mitte, võtma vastu taevase manna – see tähendab uskuma Jeesuse ohvriliha ja -vere lunastavasse väesse. (Vaata „Vahitorni”, 1. veebruar 1988, lk 30–31, inglise keeles.)
[Pildid lk 31]
Kõik tõelised kristlased võivad saada ’elu neis enestes’