Milline on hea karjane?

1., 2. a) Mida kogudusevanemad meie heaks teevad? b) Mida on Jehoova meie toetamiseks teinud? (Vaata ka kasti „Karjased piibliajal”.)

KAS sulle meenub mõni kord, kui hooliv kogudusevanem oli sulle toeks ja abiks? Ehk olid tegemas mõnd mitte nii tarka valikut ja ta andis sulle piibli põhjal head nõu. Või olid kaotanud oma lähedase ning ta tundis sulle kaasa ja lohutas sind. Või siis tundsid end väärtusetuna ja ta tuletas sulle meelde, kui väga Jehoova sind armastab. Maríaa Hispaaniast ütleb: „Karjasetöö kinnitab mulle, et kogudusevanemad tõesti hoolivad minust. Kui nad mind külastavad, tajun, et nad tahavad mind tundma õppida ja mõista, et saaksid mind parimal moel aidata.”

² Jehoova teab, kui väga vajavad ta lambukesed tuge. Seepärast lubas ta: „Ma sean neile karjased, kes neid tõesti karjatavad.” Need karjased pidid olema mehed tema südame järele, mehed, kellel on vajalikud teadmised ja arusaamine, et ta rahva eest hoolitseda. (Jer. 3:15; 23:4.) Ta täitis selle lubaduse, kui saatis maa peale parima võimaliku karjase Jeesuse. Hiljem määras Jeesus kogudusevanemad karjastena koguduse eest hoolitsema. (Efesl. 4:7, 8, 11.) Vaatame, millise eeskuju Jeesus karjastele jättis; millised oskused ja omadused aitavad kogudusevanematel oma tööd hästi teha ning millise tasu saavad karjased, kes oma ülesannet südamega täidavad.

HEA KARJASE EESKUJU

3. Miks nimetas Jeesus end heaks karjaseks? (Joh. 10:11, 14.)

³ Jeesus nimetas end heaks karjaseks. (Loe Johannese 10:11, 14.) Miks? Ta armastas oma jüngreid nii väga, et andis nende eest oma elu. Lisaks ütles ta: „Ma tunnen oma lambaid ja mu lambad tunnevad mind.” Ta mõistis, mida iga tema lambuke vajab, ja tõi neile kosutust. (Matt. 11:28, 29.) See tekitas jüngrites tema vastu usaldust ja soovi olla temaga lähedane.

4., 5. a) Miks palusid Marta ja Maarja Jeesuselt abi? b) Mida oli Jeesus valmis nende aitamiseks tegema?

⁴ Seda, milline karjane Jeesus oli, on hästi näha Johannese 11. peatükist, kus on juttu sellest, kuidas ta läks Betaaniasse Martat ja Maarjat lohutama. Nende vend Laatsarus oli mõned päevad varem surnud ja nad vajasid väga Jeesuse tuge. Jeesus armastas seda ühtehoidvat peret. (Joh. 11:5.) Ta oli tihti nende juures peatunud ja nad olid saanud headeks sõpradeks. Kuigi Marta ja Maarja olid pettunud, et Jeesus polnud varem tulnud ja Laatsarust terveks teinud, olid nad kindlad, et ta pakub neile leinaajal tröösti. Kui kogudusevanemad on Jeesuse eeskujul õdede-vendadega head sõbrad, on neil lihtsam neile vajadusel toeks olla.

⁵ Betaaniasse jõudmiseks võttis Jeesus ette umbes kahepäevase teekonna. Ja sellega seadis ta end ohtu, kuna sealkandis oli varem püütud teda tappa. (Joh. 11:8.) Hea karjane on aga valmis tegema kõik, mis vaja, et õdesid-vendi raskel ajal aidata.

6. Kuidas Jeesus Martat lohutas?

⁶ Kui Jeesus Betaaniasse jõudis, oli Laatsarus juba neli päeva surnud olnud. Arusaadavalt oli Martat jäänud painama mõte, kas Jeesus oleks saanud midagi teha, et tema vend poleks surnud. (Joh. 11:21.) Jeesus aga aitas tal vaadata mineviku asemel tulevikku. Ta ütles: „Sinu vend tõuseb üles.” Seejärel kuulas Jeesus Martat osavõtlikult ja kinnitas, et Jumal on andnud talle võimu surma üle. (Joh. 11:23–25.) Kogudusevanemad järgivad Jeesuse eeskuju, kui kuulavad usukaaslasi kannatlikult ja lohutavad neid Jumala tõotuste abil.

7. Kuidas mõjus Jeesusele see, kui ta nägi Laatsaruse peret ja sõpru leinamas? (Vaata ka pilti.)

⁷ Haua lähedusse kogunenud inimesed pakkusid trööstitut vaatepilti. Laatsaruse õde Maarja ja mitmed teised nutsid ängistusest. Kuidas see Jeesusele mõjus? See puudutas teda hingepõhjani ja teda valdas suur kurbus, nii et ta silmist voolasid pisarad. (Joh. 11:33, 35.) Jeesus oli tõesti kaastundlik karjane. Ta tundis teiste valu oma südames ja see ei jäänud inimestel märkamata. (Joh. 11:36.) Samamoodi tunnevad head karjased tänapäeval õdedele-vendadele südamest kaasa. (Rooml. 12:15.)

8. Kuidas hoolitses Jeesus selle eest, et ka pärast tema taevaminekut oleks ta lammastel häid karjaseid?

⁸ Jeesus näitas oma sõnade ja tegudega, milline on hea karjane, ja innustas jüngreid temast eeskuju võtma. Pärast ülesäratamist andis ta Peetrusele – ja võib öelda, et kõigile apostlitele – ülesande tema lammaste eest hoolitseda. Jeesus rõhutas, et tema tallekesed, tema armsad lambakesed vajavad karjaste hoolt. (Joh. 21:15–17.) Peetrus ei unustanud neid sõnu kunagi. Veel palju aastaid hiljem pani ta oma kaasvanematele südamele, et nad hoiaksid Jeesuse kalleid lambukesi, kes olid nende hoolde usaldatud. (1. Peetr. 5:1, 2.)

KUIDAS OLLA HEA KARJANE

9. Miks võib öelda, et kogudusevanemate õlul lasub suur vastutus? (Ap. t. 20:28.)

⁹ Paulus õhutas Efesose kogudusevanemaid karjasetööd tõsiselt võtma ja seda tuleks teha ka meie aja karjastel. (Loe Apostlite teod 20:28.) Kogudusevanem David ütleb: „Jeesus nagu ütleks mulle: „Kas näed neid lambakesi? Nad on minu omad, aga ma tahan, et sa aitaksid nende eest hoolitseda.”” See on suur vastutus. Vahel võivad kogudusevanemad tunda, et nad ei oska leinajaid ja masendunuid lohutada või nõrku toetada. (1. Tess. 5:14.) Jehoova abiga suudavad nad aga oma ülesannet edukalt täita. (Filipl. 4:13.) Samas saavad nad ka ise midagi ära teha, et olla paremad karjased. Vaatame, milliseid oskusi ja omadusi nad võiksid arendada.

10. Mida tuleb kogudusevanemal teha, et olla hea karjane, ja miks? (Õpet. 27:23 ja allmärkus.)

¹⁰ Õpi lambaid tundma. (Loe Õpetussõnad 27:23 ja allmärkus.) Selle salmi esimest poolt võiks sõnastada ka järgmiselt: „Püüa oma lammaste kohta võimalikult palju teada saada.”b David, keda eelmises lõigus tsiteeriti, ütleb: „Ainult siis, kui mõistame, mis meie õdede-vendade elus toimub, saame leida piiblitekste, millest neile tõesti abi oleks.” Muidugi tuleb kogudusevanematel seejuures usukaaslaste privaatsust austada. (1. Peetr. 4:15.)

11. Miks peaks kogudusevanem olema hea kuulaja?

¹¹ Ole hea kuulaja. Selleks et karjased võiksid mõista, mida nende õed-vennad vajavad, tuleb neil neid hoolikalt kuulata. (Jaak. 1:19.) Catherine, kelle abikaasa tema ja ta lapsed hülgas, räägib: „Kogudusevanemad küsisid mult just õigeid küsimusi ja kuulasid mind hoolega. Tundsin, et nad hoolivad minust ja peavad mind kalliks. Nad tõesti püüdsid mõista, mida ma läbi elan ja kui valus mul on. See vestlus kinnitas mulle, et ma pole üksi, Jehoova on minuga.”

12. Mida saab kogudusevanem teha, et piiblitekstid, mida ta karjasekülastusel kasutab, oleks võimalikult mõjusad?

¹² Püüa leida igaühe jaoks just talle sobiv piiblitekst. (Tiit. 1:7, 9.) Kui kogudusevanem mõistab, mis õdedele-vendadele muret valmistab, oskab ta neid paremini aidata.c Kogudusevanem Andrew räägib: „Proovin leida piibli põhimõtte või loo, mis venda või õde tema olukorras eriti aitaks. Tihti kasutan selleks raamatut „Piiblitekste igapäevaeluks”.” Kogenud karjasele Elihúle meeldib samuti see raamat. Ta ütleb: „Karjasekülastusteks valmistudes vaatan sageli teemasid „Mure ja ärevus”, „Pettumused” ja „Emotsionaalne madalseis”. Need on asjad, millega paljud vennad-õed iga päev maadlevad, ja olen leidnud sealt piiblisalme, mis on andnud neile jõudu edasi minna.” Eelmises lõigus mainitud Catherine meenutab: „Üks kogudusevanem luges mulle piiblisalmi Jesaja 26:3. Lugesime seda tütardega üha uuesti ja uuesti. See salm aitas meid läbi ka kõige süngematest päevadest.”

13. Millise kogudusevanemaga on lihtne rääkima minna? (Vaata ka pilte ja kasti „Teie kõik olete vennad”.)

¹³ Ole sõbralik ja avatud. Kuigi Jeesusel oli pidevalt palju teha, võttis ta siiski alati inimeste, kaasa arvatud laste jaoks aega. (Luuka 18:15, 16.) Hea karjane on kõigi, nii noorte kui vanade jaoks olemas ja püüab leida võimalusi nendega juttu ajada. Isegi lühikesed vestlused enne ja pärast koosolekut aitavad usalduslikke suhteid luua ja omavahel sõbraks saada. Õde Lauren ütleb: „Kui kogudusevanem tunneb sageli huvi, kuidas mul läheb, ja on abivalmis, on mul lihtsam tema poole pöörduda, kui mul on tõsisem mure. Ma julgen talle oma asjadest rääkida, sest tean, et ta hoolib minust.”

14. Mida võib õppida Juani sõnadest?

¹⁴ Armasta oma usukaaslasi. Jeesus ütles, et tema järelkäijaid tuntakse selle järgi, et nad armastavad üksteist. (Joh. 13:35.) Hea karjane armastab Jehoova lambaid. Juan, kes on nüüd ka ise kogudusevanem, räägib, kuidas üks karjane teda aitas: „Kui ma hakkasin piiblit uurima, oli mul nii häid kui ka halbu päevi, seda nii emotsionaalses kui vaimses mõttes. Üks kogudusevanem oli mulle suureks toeks. Tänu tema armastusele ei lõpetanud ma piibli uurimist, käisin ikka koosolekutel ega jätnud Jehoovat. Ta oli minuga kannatlik ja aitas mul mõista, kuidas Jehoova minusse suhtub. See andis mulle jõudu edasi minna.”

KARJASETÖÖ TASU

15. Mida karjasetöö vanematele endile annab? (Ap. t. 20:31, 35.)

¹⁵ Karjasetöö pole lihtne. Paulus ütles, et mure Jehoova lammaste pärast rõhus teda ja hoidis vahel lausa öösiti üleval. (2. Kor. 11:27, 28.) Kuigi karjasetöö nõudis talt palju, tõdes ta, et „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”, justnagu Jeesus oli öelnud. (Loe Apostlite teod 20:31, 35.) Javier, kes on olnud kogudusevanem juba üle 30 aasta, tunneb sama. Ta ütleb: „Karjasetöö on tugevdanud mu enda usku ja armastust Jehoova vastu. Õdesid-vendi külastades mõistan üha selgemini, kui kalliks peab Jehoova neid, kes teda armastavad ja teda kogu hingest teenivad.”

16. Miks võrdles Paulus kogudusevanemaid emaga?

¹⁶ Hea karjane sarnaneb mõneski mõttes emaga, kes isetult oma laste eest hoolitseb. Paulus tõi selle võrdluse, kui meenutas Tessaloonikas oldud aega. (1. Tess. 2:7, 8.) Ema on valmis oma laste nimel paljustki loobuma, kuid saab vastu palju rõõmu. Ja nii nagu ema tunneb uhkust, kui näeb, kuidas laps kasvab ja areneb, tundis ka Paulus uhkust selle üle, kui Tessaloonika õdede-vendade usk kasvas. (2. Tess. 1:3, 4.) Ka tänapäeval toob kogudusevanematele suurt rõõmu usukaaslaste aitamine ja nende edusammude nägemine. Miguel, kogudusevanem, kes varem mainitud Juani aitas, ütleb: „Oli suur rõõm aidata Juanil edeneda. Nüüd on ta kogudusevanem ja ma olen ta üle väga uhke.”

17. Miks oled sina Jehoovale karjaste eest tänulik?

¹⁷ Jehoova on kinkinud meile hoolivad karjased, kes aitavad meil karmidel viimsetel päevadel vastu pidada. Nad teevad meie heaks kõvasti tööd ja püüavad järgida hea karjase Jeesuse eeskuju. Nad teevad tööd ka enda kallal, et osata meid üha paremini õpetada, toetada ja lohutada. Sellised tublid karjased on väga kallid nii oma usukaaslastele kui Jehoovale. (1. Tess. 5:12, 13.)