15:17

et järelejäänud inimesed võiksid kogu südamest otsida Jehoovat. Nagu öeldakse Ap 15:15 kommentaaris, tsiteerib Jaakobus siin kirjakohta Am 9:11, 12. Ent osa sellest tsitaadist erineb mõnevõrra heebreakeelsetes käsikirjades öeldust. Arvatakse, et erinevus tuleb sellest, et Jaakobus tsiteerib Septuagintat, heebrea pühakirja kreekakeelset tõlget. Ent on huvitav, et ta nimetab Peetrust Simeoniks (nime Siimon heebreapärane vorm), seega võidi see koosolek pidada hoopis heebrea keeles. (Ap 15:14.) Sellisel juhul võis Jaakobus tsiteerida küll heebreakeelset pühakirja, kuid Luukas panna selle kirja kreeka keeles, kasutades Septuaginta sõnastust. Selles poleks midagi tavatut, sest piibli kreekakeelse osa kirjutajad tsiteerisid Septuagintat üsna tihti. Kuigi mõned neist tsitaatidest erinevad veidi seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades öeldust, oli see Jehoovale vastuvõetav ja nii said need Septuaginta tsitaadid tema vaimu mõjutusel kirjutatud pühakirja osaks. (2Ti 3:16.) Septuagintas on tekstis Am 9:12 sõnad „järelejäänud inimesed”, kuid seni leitud heebreakeelsetes käsikirjades on „Edomi järelejäänud”. Mõne õpetlase meelest tuleb see erinevus sellest, et vanaheebrea keeles on sõnade „inimesed” ja „Edom” kirjapilt väga sarnane. Sama lugu on sõnadega „otsima” ja „endale saama”. Mõnede arvates on salm Am 9:12 Septuagintas tõlgitud heebreakeelsest tekstist, mis erineb seni leitud käsikirjade omast; see aga on üksnes oletus. Olgu kuidas on, nii Septuagintast kui ka heebreakeelsest masoreetsest tekstist tuleb välja Jaakobuse jutu iva: Aamos kuulutas ette, et ka mittejuute hakatakse kutsuma Jehoova nimega.

Jehoovat. Jaakobus ütleb tekstis Ap 15:14, et Simeon on selgitanud, kuidas Jumal on pööranud tähelepanu mittejuutidele, ja salmis 19 räägib ta mittejuutidest, kes pöörduvad Jumala poole. Kõnesolevas tekstis tsiteerib Jaakobus kirjakohta Am 9:11, 12, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi (fraasis, mis on tõlgitud „lausub Jehoova”). Salmi Ap 15:17 algtekstis esineb aga kaks korda kreeka sõna kýrios (isand, issand) ja mõlemal korral käib see Jehoova kohta. Niisiis, võttes arvesse konteksti, piibli heebreakeelset osa ning sõna kýrios kasutust Septuagintas ja piibli kreekakeelses osas, on mõjuvaid põhjusi kasutada selles salmis Jumala nime mõlemas kohas, kus esineb sõna kýrios. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 15:17.)

koos kõigist rahvastest inimestega. St mittejuutidega. Mittejuudist, kes lasi end ümber lõigata, sai otsekui iisraellane ehk juut. (2Mo 12:48, 49.) Estri päevil ütlesid paljud inimesed rahvaste seast end olevat juudid. (Est 8:17.) On huvitav, et Septuagintas on tekstis Est 8:17 öeldud, et nad „lasid end ümber lõigata ja said juutideks”. Kirjakohas Am 9:11, 12, nagu Jaakobus seda tsiteerib, on ennustatud, et kõigist rahvastest inimesed (ümberlõikamata mittejuudid) liituvad järelejäänud inimestega (juutide ja proselüütidega) ja neid hakatakse kutsuma Jehoova nimega. See ennustus aitas jüngritel mõista, et mittejuutidel pole vaja lasta end ümber lõigata, et saada Jumala rahva osaks.

rahvaga, keda kutsutakse minu nimega. Piibli heebreakeelsest osast võime lugeda, et iisraellasi kutsuti Jehoova nimega, mis tähendas, et nad olid tema rahvas. (5Mo 28:10; 2Aj 7:14; Jes 43:7; 63:19; Tn 9:19.) Samuti võime lugeda, et Jehoova tegi Jeruusalemma ja sealse templi „oma nime ... eluasemeks”. Nõnda tunnustas ta Jeruusalemma templit paigana, kus teda talle meelepäraselt teenida. (2Ku 21:4, 7.)

lausub Jehoova. Kirjakohas Am 9:12, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

kes teeb seda, [salm 18] mis on teada ammusest ajast. Vastavat kreeka teksti tõlgendatakse ka järgmiselt: „kes on teinud seda [salm 18] teatavaks ammusest ajast peale”.